1. leht 2-st
					
				hüdroisolatsioon
				Postitatud: 11 Sept 2002, 11:44
				Postitas Mati
				Oskab keegi äkki soovitada, milline hüdroisolatsioon on parim. Olen poode seilates täheldanud kahte erinevat - osasid, mida kasutatakse ilma riideta (kesto vist) ja teisi koos riidega.  
>>> hüdroisolatsioon <<<<<
			 
			
					
				hüdroisolatsioon
				Postitatud: 11 Sept 2002, 11:45
				Postitas jupp
				Mina tegin omale kesto omaga, siiani pole alt naabrid nurisema tulnud
			 
			
					
				hüdroisolatsioon
				Postitatud: 11 Sept 2002, 13:34
				Postitas sven
				trapiümbruse pead ikka armatuuriga (nn riidega) tegema, soovitavalt ka nurgad sõltumata sellest, millist hüdroisolaatorit kasutad
			 
			
					
				hüdroisolatsioon
				Postitatud: 12 Sept 2002, 23:50
				Postitas tom
				Seda sinist plöga peaks vahepeal segma ka. Ja pintsel tuleb hoolikalt ära pesta, pärast ei saa kiude sealt enam kätte.
			 
			
					
				hüdroisolatsioon
				Postitatud: 14 Sept 2002, 20:14
				Postitas Ants
				Mina kasutan koguaeg Mira hüdroisolatsiooni tooteid.
<BR>Põrandate puhul koos kangaga ja seinte puhul seda punast niiskustõket
			 
			
					
				hüdroisolatsioon
				Postitatud: 16 Sept 2002, 18:55
				Postitas einar
				Olen kasutanud erinevaid hüdroisolatsiooni materjale, kuid parim tundub mulle MIRA süsteem.
			 
			
					
				hüdroisolatsioon
				Postitatud: 23 Sept 2002, 21:42
				Postitas villu
				Kõige parem on veneaegne hüdrobotüül, ainuke viga on see et seda pole ´kusagilt enam saada
			 
			
					
				hüdroisolatsioon
				Postitatud: 28 Okt 2002, 21:32
				Postitas Oskar
				Põrandal ja seinal võib kasutada ka n.n. mustapekkat, mis on kummibituumen või midagi sarnast - Kodumajatehas on seda kasutanud - võid sealt uurida.
			 
			
					
				Akna ehitamine
				Postitatud: 02 Apr 2003, 19:57
				Postitas Rein
				Mina kasutasin vahelduseks DEITERMANN toodet (Superflex 1) ja see on üle prahi. Ei kannata maksta ilget pappi mingi MIRA soga eest. Võtke poest prooviks Superflex 1 (see on selline sini kollane taara) ja Te ei kahetse. Hea nake ja võimas hüdro. Peale mõningast kuivamist võib juba peal käia ja ei pea kartma, et katki astud.
			 
			
					
				hüdroisolatsioon
				Postitatud: 09 Aug 2003, 18:10
				Postitas suss
				Paistab olevat müügimeeste foorum.Mida soovitate vundamendi hüdroks kui peale tuleb peno soojustus
			 
			
					
				hüdroisolatsioon
				Postitatud: 07 Sept 2003, 19:06
				Postitas kaido
				to:suss
<BR>vundamendi hüdroks sobib paremini Ceresit CP 43, sama asjaga saad ka peno liimida paika!
			 
			
					
				
				Postitatud: 31 Jaan 2005, 16:02
				Postitas Kristjan
				Oleneb muidugi vundamendist.. ei saa ju panna ühte ja sama asja iga olukorra puhul Vastavalt veekoormusele ja aluspinnale on ka spets materjalid.  
 
Küll aga saad abi OÜ Primostari telefonidel helistades  
   http://www.primostar.ee 
			 
			
					
				Re: hüdroisolatsioon
				Postitatud: 16 Veebr 2005, 21:15
				Postitas Külaline
				Odavam on võõp, kindlam rullbituumenmaterjal. Tutvu 
http://www.langeproon.ee 
			 
			
					
				
				Postitatud: 17 Veebr 2005, 09:28
				Postitas Ehitaja
				Vaidleksin siinkohal vastu Langeprooni esindajale. Ei ole mitte rullmaterjal alati kindlam. Garanteerida 100 % ühenduskohtade veetihedus või 100%-line aluspinnaga nakkumine .... no praktiliselt võimatu. Niisiis... kui tekib auk rullmembraani ja materjal ei satu just 100% kindlalt aluspinna küljes kinni olma võib vesi levida sealt igale poole. Lükkab veel kinnioleva rullmaterjali aluse küljest lahti ja.... Nii , et siinkohal olen küll Primostariga nõus. Kui me aga räägime horisontaalsest hüdrost... no siis muidugi.  

 
			 
			
					
				
				Postitatud: 19 Veebr 2005, 18:40
				Postitas mel
				kasuta milist hüdrot tahad aga kangas teeb ta tugevamaks.ei maksa nii palju et kokku hoida.aga kasu on kõvasti. kui tuleb plaati vahetada siis paljas hüdro on kohe p....
			 
			
					
				
				Postitatud: 21 Veebr 2005, 09:43
				Postitas Külaline
				Ei ütleks. Pigem on ainult jama selle kahe kihi vahele pandava kangaga. Ja ütleme nii, et ka tootjad on hakanud sellest aru saama. Pole enam palju jäänud selliseid tootjaid, kelle süsteem kangaga armeerimist ette näeb. Nii et ... omad järeldused siit!
			 
			
					
				
				Postitatud: 21 Veebr 2005, 11:35
				Postitas Piirfeld
				Tere. "Pigem on ainult jama selle kahe kihi vahele pandava kangaga." Äkki oskaks lahti rääkida, mis jama see siis on.  "ka tootjad on hakanud sellest aru saama." No väga tubli, et lugupeetud külalise näpunäiteid jama kohta on tootjad hakanud ka arvesse võtma. Väga huvitav oleks teada, missugused tootjad selle info kasutamise eesrinnas siis on. Avalikul infol põhineval teadmisel sellist tendentsi küll täheldada pole. "Pole enam palju jäänud selliseid tootjaid, kelle süsteem kangaga armeerimist ette näeb. " Kas ehk loetleks lugupeetud külaline, no ca 10 tootjat, kes on  hiljuti oma toodetest hydro armeerimise kangaga välja visanud.  Lugupidamisega. Alar Piirfeld.
			 
			
					
				
				Postitatud: 21 Veebr 2005, 12:38
				Postitas Kurmo
				Näedsa... asi kisub jälle põnevaks. Aga kui ma nii kõrvaltvaataja pilguga asja hindan, siis ju Kiiltol pole kangast vaja, Knaufil mitte, Schomburgil mitte ja Henkelil mitte ja kindlasti on neid ju veel. Või olen ma asjast valesti aru saanud ?
			 
			
					
				
				Postitatud: 21 Veebr 2005, 14:30
				Postitas Piirfeld
				Tere. Kiiltol on KIILTO VAHVIKEKANGAS  veel täiesti olemas. Knaufil on Flächendichtband veel  täiesti olemas. Schomburgil on veel ASO-Dichtband-2000 ja Sicherheitsvlies täiesti olemas.  Henkel - tegelikult Ceresit,  ning siin omakorda selle kaubamärgi jaoks toodab Kertscher programmis on kangad CP-49 ja 4241 Bau-Vlies veel täiesti olemas.  Lugupidamisega. Alar Piirfeld
			 
			
					
				
				Postitatud: 21 Veebr 2005, 21:22
				Postitas mel
				et kangaga lihtsam oleks ärge kasutage pintslit.väike rull on tunduvalt parem ja mugavam nurki teha. kui te mõtlete kiulist hüdrot siis see ju puit põrandale mõeldud.
			 
			
					
				
				Postitatud: 22 Veebr 2005, 08:56
				Postitas Kristjan
				Mõtlesin, et võtan ka siis sõna. Alaril täiesti õigus. Schomburgil on küll jah tugevnduslint. Samuti on seda ka Kiiltol, Knaufil ja Ceresidil. Nii et siin pääsu pole. Kui sa aga äkki tahtsid infot mitte nurkade, vaid horisontaalpinnale jääva hüdro kahe kihi vahelisest armeeringust, siis SANIFLEX-il (Schomburg) seda pole vaja. Minu mäletamist mõõda ka Knaufil ja Kiilto Kerafiibril (vist) pole seda vaja teha. Küll aga jah näiteks Mira puhul on see vajalik. 
Äkki oli abi.
			 
			
					
				
				Postitatud: 22 Veebr 2005, 14:31
				Postitas Külaline
				Tere. Kangas annab alati kihile tugevust/elastsust juurde olenemata mis firma tootega on tegemist.  Mõni firma nõuab kanga kasutamist (eelkirjutaja vihjab Mirale) mõni ei nõua (eelkirjutaja vihjab enda firmale). Nüüd aga on iseküsimus, kas kanga kasutajal on kehvem hydro kui kanga mittekasutajal? Või hoopis kanga kasutaja tahab kliendile pakkuda kõrgemate partameetritega lõpptulemust. Ilma laboritestideta seda objektiivselt öelda pole võimalik. 
Kokkuvõttes: üldtendents on selline, et  kanga kasutamine hydrodes jätkub, kuna kangas annab hydrokihile juurde elstsust ja tugevust. Mõningatel väiksematel koormusjuhtudel võtab selle koormuse vastu ka ilma kangata kiht, aga kangas teeb kihi omadused alati paremaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
			 
			
					
				
				Postitatud: 23 Veebr 2005, 08:46
				Postitas Andrus
				Minu arvamus: kangas kohe kindlasti elastsust juurde ei anna. Ta pigem vähendab seda. Kui loogiliselt mõelda. Uurige !!
			 
			
					
				
				Postitatud: 23 Veebr 2005, 10:07
				Postitas Külaline
				Tere. Targad raamatud kirjeldavad armeeringu (see on segu+kangas) mehhaanikat järgmiselt. Aluspinna liikumise tulemusena , näiteks aluspinna pragunemisega hakkab prao kohal teda kattev materjal venima. Prao kohal tekib kihis pinge kontsentratsioon. Kui pinge kontsentratsioon ületab kihi katkemispinge, siis kate praguneb. See pinge on koondunud väikesele prao kohal olevale alale. Kui nüüd sellesse kihti paigaldada kangas, siis samasuguse aluspinna deformatsiooni tulemusel kihis esinev pinge on jaotunud suuremale pinnale ning katkemispinge tekkimiseks on vaja aluspinna suuremat deformatsiooni.  Jah ega materjal iseeneset ei muutu küll elastsemaks, aga  kogu süsteem on muutunud deformatsioonidele vastupanuvõimelisemaks, mida maakeeli lihtsustasin sõnaga "elastsus".  Võib olla nüüd Andrus jäi rahule. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.
			 
			
					
				
				Postitatud: 29 Mär 2005, 23:30
				Postitas Külaline
				Sobib vabalt sbs-bituumenrullmaterjal