Ehitusfoorum

tuttav tegi põranda nii: alt-ülesse- liiv, kile, 100mm penot, 80mm täissuurusega valatud petoonplaat, laminaatparkett. ahjuküttega maja. kas se on õige?

Ega ta üüd vale ka ei ole.kuid eks põrand jääb ikka külmaks küll.Ainuke küsimus on selles millist penot kasutas?

kuidas siis soojema saab?

Oli enne liiv soojustuseks.Liiv välja ja asemele 20 mm penot 3 kihti,nende all muidugi laud ja törvapaber.Kuhu vahed jäid ,vahuga kinni.
Sooja kyll,mis 100 mm jääb pörand kylmaks.
Oleks vöibolla yhe kihi veel pannud,aga ei mahtunud,öhu vahe kah vaja jätta.

tiidu jutust võib aru saada et tegu on esimese korruse põrandaga,samas oleks huvitav teada milline vundament on ja kas seal on ka tuulutus avad või saab neid sinna teha.Mina isiklikult ei saa aru ,miks on tänapäeval lahti läinud mingi maania kõik maja alused tonnide kaupa betooniga täita ja pärast muretseda ,et põrand vajub maa alla rebides katki kõik need peno,hüdroisolatsiooni jms kihid mille alla on meeletu raha ja töö pandud.Väga palju on ehitatud põrandaid ka laakidele, millede toestamine on odavam ja lihtsam.Tänapäeva soojustus materjalid on palju arenenumad kui vene ajal ja ma usun 20 cm laagi abiga saab ka alt tuulutatava põranda sooja teha.Ehk seletab keegi spetsialist ära ,mille poolest need keeksi taolised rasked,mitteparandatavad ,kallid ja töömahukad monstrumid on etemad,sest kui sul on ruumi ehitada ligi poole meetrine keeks ,noh siis võid ka mitte 20 vaid ka 30 cm laakide jaoks kasutada. Ei pea põdema mingi kuu ajase kuivamisega,muretsema et mõni hooletu ehitaja või abimees kogemata üle kuivamata hüdro oma saabastega ei pätserda jne jne.

Sundehitaja panid mõtlema.
Millist lahendust kasutada esimese korruse põrandal kui teha laakidel?

põrandkate (laud, osb jne.)
laagid
aurutõke (kui soojustuseks vill)
põrandatalad,vahel
soojustus (penoplast / vill)
tuuletõke (kui vill soojustuseks. Või penol ka siin vaja?)
tuulutusvahe
pinnas

Isoleeritud betoonpõrandal on täitsa mõte, kui sinna sisse põrandaküte teha. Muul juhul võib mõttekuse välja kalkuleerida: materjalide hinnad on netist saadaval, kalkulaator pihku või exel ette ja rehkendama.

Sobima peaks nii peno kui ka villa variandid ja mõlemad tundusid olevat head.Üldiselt on tuulutatav põrand sarnane seinaga.Kui kasutada vatti siis tingimata tuuletõkke ja aurutõkkega.Kui teha penoga siis minu arust pole ei tuule ega aurutõket vaja.Lisaks on OSB kui lugeda spetsifikatsiooni heade omadustega niiskuse ja märgumise suhtes.Puit +peno on 'hingav' konstruktsioon ja aurutõket ei vaja(vt tarmatrade saidilt)Tuult peab peno ka hästi.Palju vatipõranda konstruktsioone on Isoveri ja Paroc saitidel.Vali mis Sulle kõige enam sobib.Isiklikult piirduks peno variandiga:ei mingeid lisatõkkeid mida pead ülihoolikalt panema,kui ka midagi märga juhtub ei kaota soojuslikke omadusi nagu vatt,kerge ja vajadusel mont vahuga hästi tihendatav.Puudub äravajumis oht.Pinnas peaks olema liiv või midagi muud dreenivat.Tuulutusavadesse ära unusta panna ka tihedat võrku näriliste kaitseks

Kui peno talade vahele, siis mida tuleks arvestada.
Milline peaks talade samm olema, et peno vahele panna nii, et mont vaht vahele mahuks. Arvestaks talade sammu peno järgi. (Peno kadu pole)
Peno standart laiused 600mm või 1000 mm. Seega talade sammuks 600mm või 500mm (kui 1000mm pooleks lõigata) + Xmm vahuga tihendamiseks.

Kui põrandakütet veel tahta, siis saaks kasutada variante mis vahelaele tehakse.

Peno plaate müüakse tahvlitena 1000x1200 mm.Talade vahe aga määrab ära millest põranda teed.Kui lauast ,siis on Sul tegutsemisvabadus.Kui aga kasutad plaate siis määrab selle äraplaadi mõõt.Eks ta kuskil 60 cm kujuneb igal juhul.
Vahu kasutamisel, kuna ilmselt läheb loosi 10cm paksune peno ,lõika peno umbes 1cm kitsam kui tala vahe ja täida siis.1cm on vajalik et see plast lohvike ballooni otsas korralikult peno ja tala vahele mahuks ja vahe täielikult vahuga täidaks.Lisaks peaks vahu lähedale peno peale mõned raskused asetama et vaht paisudes peno alla ei pääseks seda kergitama.Eeldan, et peno toetub paari cm-leliistudele.Kui suudad peno
lõigata 1-2 mm pinguga talade suhtes ja tihedalt vahele pressida ilma penot lõhkumata ,siis pole ka vahtu vaja.Kasutada võid kõige odavamat fassadi penot sest ta ei pea taluma mingeid koormusi.

sundehitaja kirjutas:...Mina isiklikult ei saa aru ,miks on tänapäeval lahti läinud mingi maania kõik maja alused tonnide kaupa betooniga täita ja pärast muretseda ,et põrand vajub maa alla rebides katki kõik need peno,hüdroisolatsiooni jms kihid mille alla on meeletu raha ja töö pandud...

Arvan, et maaalla vajuvad need põrandad, mis on tehtud ujuvana, st valatud vundamendi vahele ja ei toetu servadet vundamendile.

Huvitab see, et kas kellegil on ka põrand maaalla vajunud, või on see mingi legend. Kui põrand tehtud nagu ette nähtud ei tahaks mitte kuidagi uskuda, et see maaalla saaks vajuda juhul kui ei ole lausa soo peale ehitanud. Soomlased juba aastaid selliseid maju teinud milliste põrand toetub pinnasele.

mina pelgan hoopis sellist põrandat, mis tõuseb tuppa
maja on nimelt raskem ja vajub mu mädas maas allapoole, koos vundamendiga. põrand on aga nagu parv, mis on suurel pinnal ja jääb samasse kohta. kokkuvõttes kipsvahesinad, mis on põranda ja paneel-lae vahel, surutakse raginal kokku ja tekib kaos.

Kui kasutasin väljendit ,et põrand vajub maa alla,siis oli see ehk liiga piltlik.Asi on selles,et kui alusmüüri ja betoonplaati ei õnnestu jäigalt sidestada on vastastikused nihked võimalikud.Vahet pole kumb kuhu vajub.Tulemus on sama.Kui keegi on kindel et mitu tonni betooni mingeid nihkeid aja jooksul esile kutsu siis OK,ja uute majade korral, kus kõik tehakse ühtses komplektis on see plaat vägagi hea lahendus.Samas olen näinud kus puit välisvooder on mõtlemata asendatud silikaadiga ja varsti seintel praod katusest vundamendini.Ilmselt toimusid täiendavad vundamendi nihked.Kui nüüd sellises majas veel x tonni plaat valatud siis võib Hiiu kartustel vägagi suur tõepõhi all olla.Tahtsin lihtsalt tähelepanu juhtida sellele,et taolised massiivsed lahendused võivad kaasa tuua kurbi tagajärgi ,mis on parandamatud.

aga kui raske on liiga raske?
Kas on mingi võimalus välja arvutada optimaalne betoonikihi paksus, et ta ei oleks liiga raske..
näiteks 5cm betooni kiht = 120kg /m2 kohta
samas 7cm betooni kiht = 175 kg/m2 kohta

kuidas ma tean, kumb variant võtta? (põrandaküttele soovitatakse 5 - 7cm betooni)

Olen ka uurinud seda, et kui paks (raske) võiks põrand olla, aga see pidi sõltuma kõige rohkem aluskihist.

Kuskil oli mingid õpetused, et kui maja alt kaevata tühajaks ja asendada see kergkruus täidisega ja siis maja peale. Siis ideaalvarjandis peaks olema nii, et see mis ennem välja kaevati oleks kaalult võimalikult lähedane täidise ja maja kogukaaluga.

Jube keeruline tekst tuli aga, loodan, et suutsin kirjeldada nii nagu pidi olema.

no aga siis on teooria ju lihtne - võtame keskmise pinnase tiheduse (oskab keegi pakkuda) ja korrutame maja aluse pindala ja vundamendi kõrgusega
ehk siis
max mass = pinnase tihedus * maja alune pind * vundamendi kõrgus

Dolby rääkis maja massist.Mulle tundub ,et tuleks välja arvutada maja mass ,mis rõhub vundamenti.Kui vundamendi mõõdud on teada saad surve
pinnaühikule.Kui soovid et vundament ja põrand vajuks sünkroonis ,siis peaks plaadi surve pinnaühikule olema sama mis alusmüüril.Kui tegemist kivimajaga siis ainuüksi 1 tellis on ca 4 kg.Kui raske plaat peab olema ,et ei realiseeruks Hiiu kartused ,et põrand aja jooksul 'kerkima' hakkab?Tundub olevat üsna mahukas ja ligikaudne arvutus.Samas kui tead ,et maja enam ei vaju siis võib ka valada.

Sundehitaja

Aga mis ohud võivad olla vana vundamendi puhul, valatud põranda korral?
Kas vöö ja siseruudud peab omavahel ka siduma?

Kui majal on vana raudkivi vundament. Maja ise 15 a. tagasi põlenud - suurem sodi koristati toona ära. Nüüd tegin pealse huumuspinnasest ja võsast puhtaks. 2 ehitajat vaatasid vindamenti ja ütlesid, et kõlbab.
Vundament 0.55 m. Sees on ka seinavundamendid - sees muudustud 6 ruutu. Vöö valatakse ümber ja sisse täitekruus, 100 peno, restarmatuur, betoon.
Kas vöö ja siseruudud peab omavahel ka siduma?

marko (ehitab) kirjutas:...Kas vöö ja siseruudud peab omavahel ka siduma?

Minu teada jäetakse deformatsiooni vuuk vahele penoplastiga.

eramu poolt tekitatav koormus aluspinnasele on üldjuhul ikkagi niivõrd väike, et saaks tekkida sellised vajumised/tõusmised, et hürdo rebeneks ja kips ragiseks. sellistel linnalegendidel saab alust olla vaid siis kui maja all on näiteks savipadi ja enne ehitamist pole geoloogiat tehtud või siis tehti, arvuatati välja vundament ja hiljem tahtis omanik puidu asemel kivifassaadi vms.
hoone vundamendi pindala jääb igaljuhul väiksemaks kui põranda pindala. mis moodi saab põrand vajuma hakata?
hoone vajumise kohta veel nii palju, et neid eramuomanikke, kes oma maja ehitasid projekteerimisfirmast tellitud projekti alusel võib vist kahe käe sõrmedel kokku lugeda, kõik isetegijad dimensioneerivad niikuinii 5 kordse varuga.