Ehitusfoorum

Tere,

Olge palun nii lahked ja seletage, et milliste tubaste elektriseadmete puhul on maandusega seinakontaktide kasutamine põhjendatud ja milliste puhul mitte. No laualamp tõenäoliselt ei vaja maandust ") Aga elektriradiaator, triikraud, arvuti, sedasorti asjad?

Mure on selles, et ma ka väga hoolega ei jälginud seda, mida elektrik tegi ja nüüd on kahte tuppa veetud 2 soonega juhe, kuigi ma soovisin nendesse tubadesse maandusega kontakte.

Köögis ja vannitoas on siiski 3-sooneline. Kas tasub lasta kohe ringi teha või pole seal suurt vahet?

taavi.

kaasaegsed elektriseadmed on siiski töökindlamad 3 kaabli otsaga, kui veel võimalik lase parem ümber teha. Osadel seadmetel ei kehti garanii kui ei ole tagatud 3 otsa.

taavi kirjutas:Tere,

Olge palun nii lahked ja seletage, et milliste tubaste elektriseadmete puhul on maandusega seinakontaktide kasutamine põhjendatud ja milliste puhul mitte. No laualamp tõenäoliselt ei vaja maandust ") Aga elektriradiaator, triikraud, arvuti, sedasorti asjad?

Mure on selles, et ma ka väga hoolega ei jälginud seda, mida elektrik tegi ja nüüd on kahte tuppa veetud 2 soonega juhe, kuigi ma soovisin nendesse tubadesse maandusega kontakte.

Köögis ja vannitoas on siiski 3-sooneline. Kas tasub lasta kohe ringi teha või pole seal suurt vahet?

taavi.

VAATA KILPPI, SEAL SUL NAGUNII 0 JA - KOKKU VEETUD SAMA MAANDUSE MIS SUL VANNITOAS , SAAD SIIS KUI VEAD OMA KAHEJUHTMELISES KONTAKTIS SILLA MAANDUSEST MIINUSESSE

Taavi. lase kaablid ära vahetada. Matikase soovitus käib elektripaigaldiste ehituse ja ohutuse eeskirjadest suures kaares mööda.

Tema pakutud neutraaljuhtme ning kaitsekontakti ühendamine e. nullimine keelati ära juba sügaval sovetiajal, täpsemakt 1976. aastal ja põhjusega keelati.

Lisamaandus on vajalik selliseks asjaks, et kui juhtub kunagi vool äkki sattuma tarbija korpusesse, siis see vool läheb läbi lisamaanduse minema. Ja no tõesti, ma ei kujuta ette millise ime läbi näiteks selline asi juhtuma peaks näiteks arvutiga. Ja kui see juhtubki minge ime läbi, siis korpus on ju arvutil kõik plastikust. Nii, et ei ole mõtet uuesti seinu lammutama hakata kui see problemikas on. Aga kui see juhtmevahetus lihtne on, siis ikkagi tasuks ta ära teha.

Marx kirjutas:siis korpus on ju arvutil kõik plastikust.

arvutikorpused on siiski suuremas osas plekist

jutt väga keeruline, aga meenus et ma vahetasin pistikupesa, millel oli ühe juhtme otsast veetud väike juhtmejupp pistikupesa metallkorpuse külge. kusjuures sinna pistikusse käib pesumasina toitejuhe. kas kõik õige?

Marx kirjutas:. Ja kui see juhtubki minge ime läbi, siis korpus on ju arvutil kõik plastikust. .

Millegi pikendus võib sul plastikust olla
Arvuti, mille taga praegu kirjutan, on korpus terasplekist. Ja läpakal on mul korpus magneesiumsulamist, mis plastikust korpusest siin juttu on ?



Teema algatajale. Lase igal juhul juhe ära vahetada, soovitavalt samal jobul, kes selle kahesoonelise paigaldas ja garantiikorras.

Appi, osta parem riiga pesumasin tõsta ta vanni ja hakka pesu pesema,vms otsin siit elusaid "matikas" on kindlasti looja juures, ka postitus on liiga vana, kurb.

Marx kirjutas:Lisamaandus on vajalik selliseks asjaks, et kui juhtub kunagi vool äkki sattuma tarbija korpusesse, siis see vool läheb läbi lisamaanduse minema. Ja no tõesti, ma ei kujuta ette millise ime läbi näiteks selline asi juhtuma peaks näiteks arvutiga. Ja kui see juhtubki minge ime läbi, siis korpus on ju arvutil kõik plastikust. Nii, et ei ole mõtet uuesti seinu lammutama hakata kui see problemikas on. Aga kui see juhtmevahetus lihtne on, siis ikkagi tasuks ta ära teha.

Just nimelt arvuti puhul on eriti oluline maandusega pistik. Emaplaadi taga olev korpusesein on plaadist kõigest mõne milli kaugusel ja üldjuhul metallist. (Pole mina veel plastikust külgseinasid näinud). Korpusesse jääb väga palju tolmu, see hea el. juht. Üle 25% arvutikorpustest on kerge pinge all, juhul kui neid ei ole asjatundja poolt puhastatud. Loomulikult sõltub see kõik eelkõige sellest kas toas on vaipu, pehmet mööblit jne. Tean ise, kui ostsime hoopis teise tuppa diivani (tumepunase) oli algul korra kahe kuu tagant korpus seest punast tolmu täis. Arvuti korpused enamasti ikka metallist. Esipaneeel plastikust. Seega soovitan ilmtingimatta arvutile võimaluse korral maandust lubada. Aga eks igal ühel arvuti erineva otstarbe jaoks ostetud. Kui hoolid selles tmis kõvakettal siis tuleb korpust seest puhastada. Olen sellise toiteploki lahti kiskunud milline oli seest tolmu nii täis, et ventikas ei saanud ringi käia.


Mul on isal-emal veneaja lõpus ehitatud maja. Üldse pole maandust. Ei tea kas mõne inimese ihu juhib paremini elektrit või ei. Mina igatahes seal otse kraanist vett ei saa juua. Silme ees hakkab helkima. Dussi alla ka käia ei saa ja saunas ei lase mu Taksi koer ka ennast pesta. See pärast plaanin enda majale teha korraliku maanduse ja pistikud ka kõik maandusega. Korralikud receiverid vajavad ka maandust jne. Mul vana tsehhi kidra võim. Kui selle pistan pistikusse kus maandust ei ole siis saan korpusest päris korraliku laksu. Eks see annab parandada ja see plaanis ka lähiajal.

Taavi,anna sellele "elektrikule" üle küüru üks korralik mats ja siis lase see töö tal ümber teha.Tasuta.Kusjuures,mina kontrolliksin igaks juhuks ka selle üle,mis ristlõikega kaabli ta seinakontaktide jaoks pani.Kui on 1,5mm2,siis peaks selle 2,5mm2 vastu vahetama.

Kõiki asjaolusi teadmatta, ei saa väita kindlalt midagi. Kui algse küsijamaja elukohta vaid renoveeriti siis on teinekord selline tegevus õigustatud. Nimelt jäetakse enamus eluruume vanadele juhtmetele (vanad alumiinium juhtmed on valatud betooni sisse ja juhtmete ümbervahetamine on ränkraske töö) neis vahetatakse vaid vajadusel uued pistikupesad nägusamate vastu. Enamus nende ruumide elektritarvititest ei vaja maandusotsa.
Köök, vannituba ja muud niiskemate ruumide seadmed tavaliselt just vajavadki seda kolmesoonelist juhet. Neis vahetatakse juhtmestik ümber ja kõik on OK.
Kui algsel küsijal aga vahetati elutoa juhtmestik uuesti kahejuhtmelise vastu siis see on küll elektriku suur patt. Kui saab, las vahetab uuesti ümber.

Dolby kirjutas:Mul on isal-emal veneaja lõpus ehitatud maja. Üldse pole maandust. Ei tea kas mõne inimese ihu juhib paremini elektrit või ei. Mina igatahes seal otse kraanist vett ei saa juua. Silme ees hakkab helkima. Dussi alla ka käia ei saa ja saunas ei lase mu Taksi koer ka ennast pesta.

Ega selline asi pole tekkinud peale seda, kui on ostetud kaasaegne pesumasin? Selline kus mingi lekkevoolukaitse sisse ehitatud on. Mul oli korteris maandus veetoru külge ja pesumasin hakkas kraani kaudu voolu andma, kui ühistu plastist magistraali pani

Kuna kedagi teist see ei ole häirinud ei ole uurinud, aga kahtlustan ka kas pesumasinat, sügavkülma kirstu, või boilerit. Sügavkülma kirstu metall korpusest saab ka särakat.

Ints kirjutas:Taavi,anna sellele "elektrikule" üle küüru üks korralik mats ja siis lase see töö tal ümber teha.Tasuta.Kusjuures,mina kontrolliksin igaks juhuks ka selle üle,mis ristlõikega kaabli ta seinakontaktide jaoks pani.Kui on 1,5mm2,siis peaks selle 2,5mm2 vastu vahetama.

Kas see 2,5mm on mingi asjalik põhjus ka ? Lihtsalt niisama, et mingi norm või muidu "mulle tundub" pole küll eriti kõva argument. 1,5 mm juhtmest kannatab vabalt 10A läbi lasta, noh eks pikkusest ka sõltub, aga oletame, et piirdutakse mingite 20 v 30 meetriste juppidega. See 10A on jämedalt 2kW. Magamistoas pole sellega minu meelest midagi tarka peale hakata. Ehk siis jääb ülegi. Ei ole elektriradikas seinas. Kui on siis jah paneks jämedama traadi. Aga muul juhul ma küll aru ei saa mis selle mõte on. Postitamise hetkel on 3*1,5 ja 3*2,5 kaabli hinnavahe ikka päris märgatav.

On küll mõistlik panna 2,5. Ainsana on puudus, et on kallim ja natuke jäigem (seda vaid paigaldajale). Eeliseks on väiksem pingekadu, suurem koormatus, väiksemad kaod.

Kui sa mind ei usu,siis küsi selle kaabli jämeduse kohta üle mõnelt kompetentselt elektrikult.3*1,5mm2 ristlõikega kaablit kasutatakse valgustuse vedamiseks,3*2,5mm2 kaabliga veetakse seinakontaktid.

Ints kirjutas:Kui sa mind ei usu,siis küsi selle kaabli jämeduse kohta üle mõnelt kompetentselt elektrikult.3*1,5mm2 ristlõikega kaablit kasutatakse valgustuse vedamiseks,3*2,5mm2 kaabliga veetakse seinakontaktid.

Nojah. Kas teil mõni PÕHJUS ka on ? Ma kordan veel, et "Keegi kuskil tegi" tegi tüüpi vastused pole kirjutamise vaeva väärt.

Kui nõuandeid ei usu, siis pole vaja pärida.

Kaabli ristlõige valitakse võimaliku koormuse järgi, arvestades paigaldusviisi iseärasusi.
Nende ning kaabli ristlõike, võimaliku pingelangu, samuti rikkesilmuse näivtakistuse järgi valitakse kaablile vajaliku nimivooluga kaitseseade.

Asi pole nii lihtne, et 16A automaat kilpi ja mingi traat sinna taha töllerdama.

Aga see pole enam foorumi teema ega minu asi siin kedagi kaugjuhtimise teel projekteerima õpetada.

Nojah. Kas teil mõni PÕHJUS ka on ? Ma kordan veel, et "Keegi kuskil tegi" tegi tüüpi vastused pole kirjutamise vaeva väärt.

Kas sina oled siis see elektrik,kes juhtmed valesti paigaldas?
Võta kätte raamat "Elektripaigaldiste ABC" (Tallinn 1998) ja loe see läbi.Ma ei hakka seda raamatut siia ümber kirjutama.

Aga miks te keelate 1,5mm² kaablit pistikupesadele? Kui kilbis on 10A kaitse on kõik OK.

Pistikupesade jaoks on 10A kaitse üldjuhul vähe.Algul mõtled küll,et suuri koormusi taha ei tule.Aeg näitab aga vastupidist.Kui ehitada/uuendada oma elektri süsteemi,siis on ju mõttekas kohe teha see korralikult.See mõnisada krooni,mis sa heal juhul kaabli hinna pealt kokku hoiad,ei ole seda väärt,et hiljem (vajaduse tekkimisel)asja uuesti ümber tegema hakata.
Tõsi.Näiteks võid sa 3*1,5mm2 kaabliga vedada mõne sellise konkreetse väikse tarbimisega pistikupesa,kus hakkab taga olema mingi kindel tarbija (valvekeskus,mingi side/antenni jaotus vms),ning kuhu hiljem sa kindlasti midagi muud taha ei ühenda.

Intsu jutt 100% õige, kuid tehnilisest küljest VÕIB panna peenema kaabli ja sellele vastava kaitse. Tegelikult 10A = 2,3kW on ikka rohkem kui valvekeskus või antennivõimendi.

Kas sina oled siis see elektrik,kes juhtmed valesti paigaldas?
Võta kätte raamat "Elektripaigaldiste ABC" (Tallinn 1998) ja loe see läbi.Ma ei hakka seda raamatut siia ümber kirjutama.[/quote]

Ei ole. Ma ei suuda lihtsalt aru saada, miks igale poole on mingit mõttetut üledimensioneerimist vaja. Ma suudan magamistuppa pistikupesadesse umbes 4 amprit voolu välja mõelda. Mõni telekas või lamp või midagi veel.
No pingutab ehk isegi 6 amprit ära, kui kõik see träni korraga tööle panna.
Puhtalt seepärast ma ei saagi aru, miks se 2,5 kõigil varnast võtta on.
Ah mis ma ikka jahun, nagunii on kõik kindlad, et nende tõde on kõige õigem.

Sulle näib esmapilgul asi justkui üledimensioneerimisena. Jämedamast ristlõikest on ikka kokkuhoidu samuti - vähenevad aktiivtakistusest tingitud kaod (otsene rahaline võit), samuti pingekadu (aka kui valgus tuhmub, kui suurem tarbija sama haru külge). Samuti võib jämedamat kaablit lihtsalt tulevikus laiendada, kartmata minna pahuksisse ülekoormusnõuetega. Veidi ebatavaline, kuid jämedam kaabel vähendab ka elektromagnetiliste häirete mõju ja tõstab kaitsete töökindlust.
Senine praktika on kaljukindlalt mulle tõestanud, et algselt ollakse nõus vaid ühe pistikupesaga ja 10A kaitsega. Õige pea on pikendusjuhtmed pesas ja kaitse ilma tagajärgedele mõtlemata asendatud suuremaga. Enamus juhtudel ei juhtu midagi, kuid õnnetus ei hüüa tulles ja kui tuleb on üsna kallis laks. Tüüpiliselt põleb maha maja või saab keegi surma.