Ehitusfoorum

Tervitus!

Küsimus siis selline nagu pealkiri.

Seinad ise on laotud korrektselt. 3m latiga kontrollides 3-4mm kõikumist . Loodis ka. Mõned vuugid võibolla veits tühjad, aga muus osas tiptop.
Kas keegi on kasutanud weber L ja oskab ehk öelda kas see toimib või peaks siiski MPga tegema üle? Koos krundi ja vørguga*


Hiljem siis plaanis 2x lauspahtel jne.

“Rangelt soovituslik” on krohv + armeerimisvõrk ja siis edasi juba pahlti ja värvikihid , krundid on ka olulised ja peaksid olema ka õiged( mitte mingid akvastopid).

kaimagk kirjutas: 13 Aug 2026, 16:14 “Rangelt soovituslik” on krohv + armeerimisvõrk ja siis edasi juba pahlti ja värvikihid , krundid on ka olulised ja peaksid olema ka õiged( mitte mingid akvastopid).

Veel üks küsimus siis. Mp75 peal on min 8mm. Kuidas praktikas on ? Kas väiksem kiht probleeme ei tee?

Koos võrguga nagunii ei saa alla 8 mm teha (kui tahata et võrk oleks kenasti krohvi sees), seega jah alla 8 mm on probleem.

Minu ettekujutuses on paksem viimistluskiht piirdetarindi sisepinnal ka seetõttu hea, et aitab takistada siseruumi õhuniiskuse liikumist materjali sisse difusiooni teel.
Bauroc ECOTERM on ju ühtlasi soojustusmaterjal. Selle niiskumine kütteperioodi ajal on ebasoovitav.
Kuivem materjal aitab kokku hoida küttekulusid. Eriti on seda rahakotis tunda, kui kütmine toimub sellise kütteliigiga, mis ei ole odav.
Seega paksem krohvikiht oleks nagu investeering. Algul paned raha sisse, hiljem tiksub kuhjaga tagasi.
Difusioonitakistus Sd (m) = materjali paksus (m) * konstant µ.
Järelikult mõjutab difusioonitakistust ka viimistlusmaterjalide konstant µ.

vuuk kirjutas: 14 Aug 2026, 06:24 Minu ettekujutuses on paksem viimistluskiht piirdetarindi sisepinnal ka seetõttu hea, et aitab takistada siseruumi õhuniiskuse liikumist materjali sisse difusiooni teel.

Lihtsalt vahepalaks. Teooriaks hea küll, kuid mida tänapäevasem materjal seda rohkem leidub nendes uudsete materjalide tootetutvustustes sõna "hingav". Mida iganes see mõiste "hingav" ka ei tähenda?

Idee järgi oleks kõige etem nõukaaegne pentaftaalvärv, mis oleks 3in1. Ei lase teise kiht mitte midagi enam läbi ja maha ka raske kratsida. Haises küll, aga peale kahenädalast tuulutamist võis sisse kolida. Siiamaani selle värviga värvitud korterites elavad inimesed on veel elus ja nende sünniaeg jääb ikka sinna eelmise sajandi alguspoole. Nende siiamaani elus olevate all mõtlen eelmise riigikorra aegseid "nipernaadisid", kes vere vemmaldamise käigus 1/6 planeedi Maa avarustest siiamaile eksisid(no ei olnud neil tol aja ei Waze ega Google Mapsi). Näiteks Ida-Virumaale või Tallinna Dvigateli ja et need niperaadid lageda taeva alla ei jääks ega peaks heinaküünides ööd mööda saatma, siis anti neile nipernaadidele 1-2-3-toaline korter äsja valminud tolleaegses uusarenduses.

Ja osad kilisevad-kolisevad ja mölisevad nipernaadid on veel siiani elus ja ei ole neid võtnud ei pentaftaalvärvid ega omaaegne DDT-d sisaldanud poes müüdud toit. Eks vist isegi ole DDT-st pisku saanud? Arvan, et kui mõned teadlased tahavad teada pikaealisuse saladust, siis võiks nendelt eelmainitutelt võtta geeniproove. Nende mägedes elavate pikaealiste jaapanlaste või itaallaste geeniuurimine on moonutatud faktid, aga toksilises keskkonnas pikaealiste uuring näiteb tänapäeva tegelikkust.

... Teooriaks hea küll, ...

Erinevatest sõnavõttudest kumab aeg-ajalt läbi, et teooria oleks nagu möga ja ainult praktikal on suur tõe monopol.
Pean tunnistama, et olin minagi kunagi varasemas eas küllaltki sellelaadse arvamisega.
Aega edasi, "nuusutades" teooriat, tasapisi hakkasin sellesse arvamisse suhtuma järjest suurema mööndusega.
Jõudnud arusaamale, et praktikagi saab olla suuresti möga, juhul kui ei ole üldse teoreetilist aluspõhja all.
Ehk, et võib oldud praktiseeritud põhimõtteliselt valesti ja seetõttu saab olla valesti tegemise praktik.
See, selleks... .
Tootja ütleb, et ECOTERM+ λd=0,08 (W/mK). 500 mm plokil teeb U-arvuks 0,16 W/(m²K).
Aga siinkohal oleks hea teada, milline peaks eeldusena olema siseviimistluse kihtide Sd väärtus ja ruumiõhu niiskuse tase, et need numbrid paika peaks. Seejärel saaks projekteerija sellest infost lähtudes, määrata viimistlusmaterjalid ja nende paksused.
Ilma sellise teooriata kipub asi olema nagu jumal juhatab.
Võibolla ajan siinkohal natuke juuksekarva lõhki. Aga räägin põhimõtteliselt, et teooria ei ole minule tähtsusetu.
See vaid 1 näide - see kehtib ka igasugu muudel ja palju olulisematel juhtudel.

vuuk kirjutas: 17 Aug 2026, 00:50 Ilma sellise teooriata kipub asi olema nagu jumal juhatab.
Võibolla ajan siinkohal natuke juuksekarva lõhki. Aga räägin põhimõtteliselt, et teooria ei ole minule tähtsusetu.

Ega vaidlegi teooria üle või kas teooria omab tähtsust, vaid selle sinu kommentaariga tuli meelde materjalitootjate iseloomustused oma toodete kohta. Laias laastus- kui palju on erinevaid krohvimaterjale kasutus siseviimistluses? 4? Lubikrohv, savikrohv, kipskrohv ja tsemendi baasil krohvid. On veel mix-d nagu lubi-tsementkrohv erinevate vahekordadega. Neist kahe esimese puhul üksvahe propageeriti kui eriti hingavaid. Kipskrohv peaks tiheduselt olema eelmistest vingem ja tsemendi baasil tehtu omadusi täpselt ei tea, kuid tsemendi baasil krohvidega olen viimistlenud märgruume, et ei hakka ajas seinas pudenema nagu kipsi baasil tehtud.
Lugesin uuesti su eelmist kommentaari, siis selle lause valguses on sul õigus, aga ...

Seega paksem krohvikiht oleks nagu investeering. Algul paned raha sisse, hiljem tiksub kuhjaga tagasi.

... milleks raisata raha kui sama tulemuse saab väiksema aja ja rahakuluga. Võrdle kipsi ja tsemendi baasil krohvide omadusi. Õhtuseks koduseks ülesandeks- kas saad 8mm kipskrohvi vs sama paks tsemendi baasil krohvi puhul ühesugused numbrid?

Ploki väärtus 0,08 ja ploki paksus 500 ei anna MÜÜRITISE väärtust
Arvutuslik U väärtus ei sõltu Sd väärtusest
Sisekrohviks valiks isiklikult tsementkrohvi
Märgades ruumides sisuliselt ainus valik

...
Arvutuslik U väärtus ei sõltu Sd väärtusest
....

Arvutuslik tõesti ei sõltu, kuna U-arvu arvutusvalemis Sd puudub.
Sisekihi Sd väärtusest sõltub soojustusmaterjali kihi niiskustase.
Niiskustase mõjutab materjali soojuserijuhtivust.
Mida niiskem materjal, seda paremini juhib soojust läbi enda.
Nii, et kaudselt ikka Sd väärtus mõjutab.
Ja lõppkokkuvõttes mõjutab ka sisemiste kihtide Sd väärtus ka küttekulu.

vuuk kirjutas: 17 Aug 2026, 11:13

...
Arvutuslik U väärtus ei sõltu Sd väärtusest
....

Arvutuslik tõesti ei sõltu, kuna arvutusvalemis Sd puudub.
Sd väärtusest sõltub materjali niiskustase.
Niiskustase mõjutab materjali soojusjuhtivust.
Mida niiskem materjal, seda paremini juhib soojust läbi enda.
Nii, et kaudselt ikka Sd väärtus mõjutab.

Eluruumides ei mõjuta...
Täpsemalt mõjutab marginaalselt / ei oma tähtsust
Niiskustase nagunii kontrolli all
Mitteeluruumides pole aga oluline

Marginaalselt küll.
Aga mõni mm krohvikihi lisapaksust välisseinas mõjutab lisakulu eelarvelises kogumaksumuses samuti marginaalselt.
Kuigi jah, eks ehitamise perioodil kipub enamikel inimestel olema rahaline seis pingeline ja iga sajaline võib olla vajalik kusagile mujale paigutada.

Marginaalse all mõtlesin pigem seda, et see on arvutusmetoodika veas sees...