Ehitusfoorum

Tere. Üks lihtne ja kiire küsimus: Kas põranda alla võib panna soojustuseks peno asemel villa? Põrand
ei ole tuulduv st vundamendis auke ei ole.Maja umbes sada aastat vana ja alles nüüd sai esimest korda magamistoa põrand üles võetud,sest oli viltu vajunud. Laagid olid liiva-kruusa sees ja täiesti tugevad
ja kõlisevad. Lauad alt täiesti valged ja puhtad.Seega tekib küsimus ,kas mingit kilet on vaja alla panna,
kuna seinte äärde jääb umbes 3-4 cm vahe (seda seinte ebatasasuse tõttu). Tuba püsis siiamaani täiesti
soe,soojahoidjaks ainult põrandalaud ja soome papp. Võibolla on sellest ka kusagil räägitud,aga siin foorumis
on tuhandeid postitusi,mida ei jõua kõiki läbi uurida. Niipalju veel ,et on maakivist vundament,millesse
aukude tegemine on üsna raske tegevus,kuna asub valdavas enamuses maa all.

Hea küsimus.
Olen üsna kindel, et sellises küsimuses ollaksegi võhikud, tänapäeval on selline põrandalahendus ebatüüpiline ja see küsimus ei ole üldse lihtne.
Arvatavasti see maja asub pigem kõrges kohas, mitte nagu enamus tänapäeval ehitatavatest majadest.
Tõenäoliselt põhjaveetase ja pinnaveetase asub põrandataladest piisavalt kaugel ja kapillaarniiskus taladeni ei ole hoone eluea jooksul kunagi jõudnud. Pinnaseks arvatavasti puhas liiv või kruus. Selline olukord on väga erandlik ja on ilmselt suur juhus, sest vaevalt, et ehitamise ajal kindlalt teati ja ehitusfüüsikaliselt osati määrata, kuidas seda tüüpi põrand ehitada nii, et talad ilma tuuldumata mädanema ei läheks.

...Tuba püsis siiamaani täiesti
soe...

Soe - see on suhteline. Miks siis kaalutakse soojustamist villaga, kui soe? Aga see selleks...

Üldiselt tänase koolis õpetatava teooria kohaselt peaks olema nii, et kus on mineraalne vill, seal peaks olema seespool aurutõke ja tuulduva süsteemi korral väljaspool tuuletõke ning pärast seda piisavalt toimiv tuulutus.

Mineraalne vill on niiskuse absorbeerimise suhtes sarnane materjal liivaga (kiud ei ima endasse niiskust, niiskus saab mahtuda vaid kiudude vahele ja pinnale). Seega, kui endist süsteemi täiendada ainult mineraalse villaga, siis nagu ei tohiks süsteem rikki minna. Aga risk on ikkagi olemas, kuna ei tea, mis veel selle tegevuse raames muutub.
Üldiselt on nii, et kui konstruktsioon, tarind muutub oluliselt, peaks ehitamiseks olema projekt. Samas, ei usu, et tänapäeval leiduks projekteerijat, kes suudaks projektis asja lahendada selliselt, et endine süsteem jääks alles, aga see täiendatakse vaid villaga. Takistuseks saavad ka tänased nõuded ja standardid, millest projekti koostajad peavad lähtuma.