Ehitusfoorum

Paneelmajas on laudvoodriga puitsõrestik-vahesein, millele tahaks panna pindpaigaldusega elektrikaablit. Paar küsimust:

1. Kaabel tuleb sõrestikuni mööda põrandaäärt, aga põrandaliistu alla peitmisel kipub ta libisema põrandalaudade nn paisuvahesse -- õigemini veidi sügavamale, vana saepuruplaadist aluspõrandani (vt pilti järgmise küsimuse juures). Niimoodi paigaldada poleks vist korrektne, st kaabel ei tohiks kunagi sattuda paisuvahesse, või võib silma kinni pigistada?

2. Väga mugav oleks viia kaabel teisele poole puitsõrestik-seina just läbi sellesama paisuvahe, st sõrestiku nurgast alumise "vöö" alt läbi (vt pilti). Mida sellest arvate?



3. Teise võimalusena mõtlesin puurida kaablitee läbi puitsõrestiku nn alumise vöö (lapiti asetatud 5x10 pruss). Oleks see sobilik lahendus või jääb prussi ülemise/alumise servani liiga vähe ruumi, ca 25 mm, kui puurida keskelt?



Saaks puurida ka kaablitee läbi voodri ja isolatsiooni (tselluvilla plaat). Aga suure kaitsme tõttu (3G2.5 kaabel ja 20A kaitse) ei tahaks soojustuse sisse minna ja kaabli teoreetilist koormustaluvust langetada. Igapäevane koormatavus jääb küll max 2-4A vahemikku , aga rikkeohutuse mõttes arvestaks ikkagi kaitsme suurusega ja eelistaks pindpaigaldust. Nõnda peaks 3G2.5 mm2 kaabel 25A välja kannatama, st kaitse sobib.

Aitäh abi eest!

Kust pärineb teadmine et 3x2.5 kaablile sobib 20A kaitse? Kui siis ainult õhu kätte paigaldades. Pigem on mõistlik kasutada alati väiksemat kaitset, seda-enam kui on tead et selle kaabli otsa suur koormust ei tule, Lihtsalt väiksem kaitse on ohutum, muud ei midagi.

martz kirjutas: 09 Aug 2026, 10:36 ... arvestaks ikkagi kaitsme suurusega ja eelistaks pindpaigaldust.
Nõnda peaks 3G2.5 mm2 kaabel 25A välja kannatama, st kaitse sobib.

Sobib kuidas???
Tegelikult soojeneb 3x2,5mm2 kaabel ka õhus, käega tuntavalt, pideva 16A vooluga.

kaimagk kirjutas: 09 Aug 2026, 11:00 Kust pärineb teadmine et 3x2.5 kaablile sobib 20A kaitse? Kui siis ainult õhu kätte paigaldades.

ping kirjutas: 09 Aug 2026, 11:51 Tegelikult soojeneb 3x2,5mm2 kaabel ka õhus, käega tuntavalt, pideva 16A vooluga.

Jah, arvasingi, et need märkused kohe tulevad.

Just nimelt, õhu kätte paigaldades. Kas pole nii, et lühikest maad läbi puitkonstruktsiooni minnes ei lange koormustaluvus märgatavalt, st sisuliselt see ongi nagu õhu kätte paigaldamine (pindpaigaldus, standardne paigaldusviis C)? Nö puidu sees ei jookse kaabel ju pikalt, ainult ca 10 cm. Ristlõigete tabelid, mida olen vaadanud*, märgivad 3G2.5 kaabli taluvuseks pindpaigaldusel 25A.

Samas kui kaabel jookseks risti läbi tselluvilla (st läbiks 70 mm isolatsiooni + 12 mm voodrilauad), kas siis on juba igal juhul tegemist süvispaigaldusega, või nii lühikese jupi puhul samuti veel mitte?

Tegelikult on see 20A kaitse seal mulle ka arusaamatu ja natuke rahutuks tegev. Kaablid paigaldas muide elektriinsener ja energeetikaõppejõud (!) omaenda koju, ja küsisin tema käest nüüd asja üle. Põhjus: kunagi oli selles korteris elektriküte, st kahe 20A kaitsme ja pindpaigaldatud 3G2.5 kaablite otsas oli 3 elektriradiaatorit + 2 boilerit + vist ka elektripliit. Olevat veel käinud mingid ekstra-sertifitseeritud asjamehed, kes allkirjastasid pabereid ja kinnitasid, et selline kaitsme + kaablite kombinatsioon sobib.

Kaabel on halli värvi ja ilma igasuguste markeeringuteta (need ei saa ju paarikümne aastaga toas maha kuluda?). Seetõttu võib-olla on mingi eriotstarbelisem kaabel sealt 00ndate aastate alguspoolelt, kes teab.

Mõõtsin isegi soone diameetri nihkkaliibriga üle. Digitaalne mõõteriist kahjuks ei ole, aga paistab küll olema ca 1.8 mm või nõks alla 2 mm, st ikkagi 2.5 mm2 kaabel. 3G4 mm2 kaabli puhul oleks diameeter juba üle 2 mm.

Kaabelduse teinud insenerihärra ütles paar päeva tagasi, et kaitset välja vahetada pole vaja, nii et on jah imelik olukord natuke. Noh, võib-olla ta on siis liiga vabameelne või "pragmaatiline", lähtub mitte võimalikust ohust, vaid reaalsest igapäevaest koormusest, mis meil praegu on väga väike võrreldes radikate ja boilerite ajaga... Rääkis, et kunagi olid pistikupesad 6A, ja istusid ikkagi vist suuremate kaitsmete otsas, või olid kilbis nõuka-ajal 6A kaitsmed?

Aga tõstataks teisi püstitatud küsimusi ka uuesti: kas sõrestiku nn alumisest vööst läbi puurimine oleks sobiv kaablitee? Ning kas kaabli vajumist põrandalaudade paisuvahesse (ja võib-olla sealtkaudu konstruktsiooni alt läbi minek) tuleks igal juhul vältida?

* Nt: https://effex.ee/et/content/11-kaablite ... gete-tabel

martz kirjutas: 09 Aug 2026, 14:13 ...
Aga tõstataks teisi püstitatud küsimusi ka uuesti: kas sõrestiku nn alumisest vööst läbi puurimine oleks sobiv kaablitee? Ning kas kaabli vajumist põrandalaudade paisuvahesse (ja võib-olla sealtkaudu konstruktsiooni alt läbi minek) tuleks igal juhul vältida? ...

Kui ise oled hoone omanik ja ise oma perega tahad rahulikult selles majas magada, siis peaksid suutma hinnata võetavaid riske, mis võivad ootamatult elanike elusaatust muuta.

Kui konstruktsiooni läbiv kaabel ühes kohas nõuete kohaselt kaitsetorusse panna, ei muuda see üks torujupike kogu paigaldist ohutuks, kui mujal on paigaldis ohtlik.
Kohtkindlalt paigaldatud kaabel peaks olema kogupikkuses ikka nii fikseeritud, et see ei saaks iseseisvalt kuhugi "vajuda".

ping kirjutas: 10 Aug 2026, 11:35 Kohtkindlalt paigaldatud kaabel peaks olema kogupikkuses ikka nii fikseeritud, et see ei saaks iseseisvalt kuhugi "vajuda"

Sõrestikseintes näiteks on soovitav kaableid mitte jäigalt kinnitada.

Küülaline kirjutas: 11 Aug 2026, 00:22

ping kirjutas: 10 Aug 2026, 11:35 Kohtkindlalt paigaldatud kaabel peaks olema kogupikkuses ikka nii fikseeritud, et see ei saaks iseseisvalt kuhugi "vajuda"

Sõrestikseintes näiteks on soovitav kaableid mitte jäigalt kinnitada.

Fikreerimine võib toimuda ka piisava vahega "elastsete kinnititega", nagu sõrestikus villavahel.
Aga mitte "vabalt rippudes" ühest toa nurgast teise.

(Üks peremees mulle kunagi näitas oma kodukeldris soovitud kaablipaigaldust: "Vea siit mööda moosiriuli esiserva, siis mööda kartulisalve lauda jne. ning on väga lihtne.")

martz kirjutas: 09 Aug 2026, 14:13
Jah, arvasingi, et need märkused kohe tulevad.

Just nimelt, õhu kätte paigaldades. Kas pole nii, et lühikest maad läbi puitkonstruktsiooni minnes ei lange koormustaluvus märgatavalt, st sisuliselt see ongi nagu õhu kätte paigaldamine (pindpaigaldus, standardne paigaldusviis C)? Nö puidu sees ei jookse kaabel ju pikalt, ainult ca 10 cm. Ristlõigete tabelid, mida olen vaadanud*, märgivad 3G2.5 kaabli taluvuseks pindpaigaldusel 25A.

Samas kui kaabel jookseks risti läbi tselluvilla (st läbiks 70 mm isolatsiooni + 12 mm voodrilauad), kas siis on juba igal juhul tegemist süvispaigaldusega, või nii lühikese jupi puhul samuti veel mitte?

Tegelikult on see 20A kaitse seal mulle ka arusaamatu ja natuke rahutuks tegev. Kaablid paigaldas muide elektriinsener ja energeetikaõppejõud (!) omaenda koju, ja küsisin tema käest nüüd asja üle. Põhjus: kunagi oli selles korteris elektriküte, st kahe 20A kaitsme ja pindpaigaldatud 3G2.5 kaablite otsas oli 3 elektriradiaatorit + 2 boilerit + vist ka elektripliit. Olevat veel käinud mingid ekstra-sertifitseeritud asjamehed, kes allkirjastasid pabereid ja kinnitasid, et selline kaitsme + kaablite kombinatsioon sobib.

Kaabel on halli värvi ja ilma igasuguste markeeringuteta (need ei saa ju paarikümne aastaga toas maha kuluda?). Seetõttu võib-olla on mingi eriotstarbelisem kaabel sealt 00ndate aastate alguspoolelt, kes teab.

Mõõtsin isegi soone diameetri nihkkaliibriga üle. Digitaalne mõõteriist kahjuks ei ole, aga paistab küll olema ca 1.8 mm või nõks alla 2 mm, st ikkagi 2.5 mm2 kaabel. 3G4 mm2 kaabli puhul oleks diameeter juba üle 2 mm.

Kaabelduse teinud insenerihärra ütles paar päeva tagasi, et kaitset välja vahetada pole vaja, nii et on jah imelik olukord natuke. Noh, võib-olla ta on siis liiga vabameelne või "pragmaatiline", lähtub mitte võimalikust ohust, vaid reaalsest igapäevaest koormusest, mis meil praegu on väga väike võrreldes radikate ja boilerite ajaga... Rääkis, et kunagi olid pistikupesad 6A, ja istusid ikkagi vist suuremate kaitsmete otsas, või olid kilbis nõuka-ajal 6A kaitsmed?

Aga tõstataks teisi püstitatud küsimusi ka uuesti: kas sõrestiku nn alumisest vööst läbi puurimine oleks sobiv kaablitee? Ning kas kaabli vajumist põrandalaudade paisuvahesse (ja võib-olla sealtkaudu konstruktsiooni alt läbi minek) tuleks igal juhul vältida?

* Nt: https://effex.ee/et/content/11-kaablite ... gete-tabel

Kogu see kaitsme ja kaabli paksuse teema taandub sellele, et kui ruttu isolatsioon pjorse läheb. Sa võid sealt 100 amprit ka läbi künda kui tahad, aga seda rutem see isolatsioon ära sureb. Suremine tähendab siis seda juhust kus ta ei isoleeri enam nii nagu vaja ei elektriliselt ega ka temperatuuri poolest. Enamasti tekivad mingid pisikesed praokesed. Kui kogu asi on keskkonnas mis ei saa põlema minna ja takistus on kah megaoomides siis pole mingit vahet. Järgmiseks on temeperatuuri teema. Ja selle jaoks on olemas ka igasugu koefitsendid mida kaabli teekonna puhul arvestatakse. Need käsitelvad seda juhust kui kaabel ikkagi läheb kuumaks ja kuhu see tekkiv soojus peaks minema. Seda siis läbi igasugu villa ja puidu minekul aga ka näiteks siis kui kaableid on suurem hulk kõrvuti. Viimasel juhul ei saa keskmine kaabel samuti väga edukalt jahtuda. Viletsamal juhul köetakse tekkinud soojusega mõni lähedal olev materjal põlema. Kuna suurem osa igasugu jama tekib kaabli ühendamisel igasugu klemmide abil siis enamasti suudetakse mõne harukarbi all olev puitdetail põlema ajada. Kogu see kaabli metallosa jämedus ja diameeter jne asi on aga üsna teisejärguline kuniks pole teada materjali koostist. On tehtud igasugu lollusi nagu vasetatud alumiinium ja vasetatud teras jne. Ja kõige eelneva puhul ongi igasugu võimaliku jama vältimiseks kaabli ja kaitsme teema selliselt kokku arvutatud, et see asi oleks varuga. See on alati palju odavam kui poolt või tervet maja peale suurt lõket uuesti ehitada. Aga igasugu kokkuhoidjad ja muud tegelased kellel teooriaga kuigi palju pistmist ei ole seda ei arvesta. Kui nüüd kaablit kuskilt konstruktsioonist läbi ajada siis võib alati mõelda juhusele, et see konstruktsioon liigub ja viletsamal juhul vajutab kaabli lömmi või siis tirib liiga pingule. See aga tekitab olukorra kus kaabli metallosad võivad end läbi isolatsiooni pressida ja seeläbi mingi karmima lühise tekitada. Eelneva põhjal ongi soovitus kaablile mingi pisike nihkumise võimalus jätta. Samas on alati võimalik arvestada ka projekti eluiga. Ehk siis kui kogu paigaldus peab näiteks pool tundi kestma siis on ilmselgelt pohlad mismoodi see kokku panna võrreldes juhusega kui eluiga peaks olema aastakümneid. Palju aastaid tagasi tehti ka nii, et kui kaabel oli puitosadele kinnitatud siis pandi kaabli ja puidu vahele asbestitükid. See viimane võib küll väga lollakas tunduda aga tol ajal lihtsalt polnud materjale ja see oli ikkagi palju parem lahendus kui mitte midagi.

Isegi kui tahaks jämedamat kaablit panna siis oli probleem otse 4mm2 jäiga soonte tava (süvistatud) pistikupesa alla ühendamises. Nüüdsed pesad on vedruklemmidega , sinna vaevalt 6 neljaruudulist soont ära topib.
Samas tänase " optimeeritud" soone ristlõike puhul ei tohiks probleemi olla.