Ehitusfoorum

Viimasel ajal olen rohkem süvenenud käsipuude konstruktsioonidesse ja eriti just tamme painutatud detailidesse. Mida rohkem selliseid sõlmi vaatad ja ise teed, seda rohkem saad aru, et ilus tulemus ei ole ainult CNC või lihvimise küsimus — väga suur osa on puidu sisepingetel, kiu suunal, niiskuse liikumisel ja sellel, kuidas detail aastate jooksul “elama” hakkab.

Pildil olev käsipuu jäi just selle tõttu mõtlema. Näha on segmentliited nii raadiuses kui ka kaldosas. Mõni nimetab selliseid kohti isegi “termo vuugiks”, kuigi tehniliselt tundub see pigem olevat lihtsalt konstruktiivne või tehnoloogiline ühendus.

Tekkis huvi kuulda teiste puutöömeeste ja trepimeistrite arvamust:

• Kas teeksid üldse sellise ühenduse nähtavasse kohta?
• Või prooviksid teha kogu detaili ühe tükina / painutatud detailina?
• Kui realistlik see tamme puhul üldse oleks?
• Millist ühendust ise eelistaksid — kaldliide, tapp, painutatud liimpuit?
• Kas arvestate selliste käsipuude puhul teadlikult puidu hooajalise liikumise ja sisepingetega?

Minu jaoks tundub selline segmenteerimine täiesti normaalne ja isegi konstruktiivselt loogiline lahendus, eriti tamme puhul. Aga huvitav oleks kuulda, kuidas teised selle lahendaksid ja mida pikaajalisest kogemusest öelda oskate.