Ehitusfoorum

Pusisin, mis pusisin Elektrilevi lehel, aga ei saanud essugi pihta, et kui palju ikkagi läheb maksma amprite juurde ostmine. Hetkel maal 3x10A peakaitse, aga sooviks saada kokku 3x16A. Vähemalt esialgu peaks sellest piisama ja saan ka aeg-ajalt keevitada. Muidu natuke aega saan ja viskab kaitsme välja. Kui juhtume üheaegselt nii puid saagima kreissaega(3F) kui ka kaks puulõhkujat taga, pole hullu, aga kui samaaegselt juhtub keegi toas sisse lülitama elektripliidi või keedukannu, on puuks.
Kas keegi targem oskab öelda, kuidas ikkagi arvutatakse neid juurdeostetavaid ampreid? Või indikatiivselt mainida summat, millega peaksime enam-vähem arvestada? Kas peakaitsme vahetuse saab teha ka mõni madalama kategooria pädevusega elektrik? Kuidas käib sel juhul plommide maha võtmine ja uuesti plommimine? Või tuleb soodsam veidi kallim elektrik, kellel on ka plommimise õigus?

Tänud ette arvamuste ja arvutuste eest!

Amprite juurdeost vōib piirduda peakaitsme vahetusega aga samas ka liini väljavahetuse vōi töödega alajaamas (mul näiteks vahetati 16 -> 25A üleminekul ōhuliin välja, mille EU meede ōnneks välja plekkis..), mis tarbijalt sisse kasseeritakse. Elektrilevi kodukal oli vist vōimalus teha taotlus, siis vaadatakse juba konkreetselt mis ja kuidas ja kui palju kasseeritakse.
PS. https://elektrilevi.ee/et/teenused/peakaitsme-muutmine

https://www.elektrilevi.ee/documents/86 ... 1.2024_EST
Kui võrgu ümberehitust ei tehta, siis lisa 6 A maksab 1656 + 73,2 = 1729,2 €

Walter2 kirjutas: 18 Apr 2026, 19:30 Amprite juurdeost vōib piirduda peakaitsme vahetusega aga samas ka liini väljavahetuse vōi töödega alajaamas (mul näiteks vahetati 16 -> 25A üleminekul ōhuliin välja, mille EU meede ōnneks välja plekkis..), mis tarbijalt sisse kasseeritakse.

No liini kohe koindlasti ei ole vaja välja vahetada, sest mingi 6-7-8 aastat tagasi vahetati ära lahtised õhuliinid õhukaabli vastu ja kohe kindlasti ei usu, et seda uut õhukaablit paigaldades arvesti meie 3x10A peakaitsmega. Kilbis on ju näha, et õhuliini kaablid ei ole 3x1,5mm2. Lihtsalt omal ajal, kui majast toodi arvesti õue posti külge, pandi vanad fakti ette, et näe, me parandasime teie elektrivärki, aga jätsid targu mainimata, et paigaldasid 3x10A peakaitsme endise suurema arvu amprite asemel. Kahjuks mulle tol ajal sellest ei räägitud ega osanud ka ise tähelepanu pöörata. Kui hakkasin uurima, siis olid kõik vanad ametlikud lepingud ka arhiivist hävitatud, et saaks teada eelmise riigikorra aegseid amprite arvu. No ma tõesti ei tea siiani ühtegi maamajapidamist, kellel olekls eelmise riigikorra ajal olnud algselt 3x10A. Vähemalt tolleaegse EE või EL jutu järgi. Veel, meie arvestist lähima alajaama on kindlasti alla 400m ja nii laias laastus ehk 200-300m. Meil on liini lõpp.

Walter2 kirjutas: 18 Apr 2026, 19:30 Elektrilevi kodukal oli vist vōimalus teha taotlus, siis vaadatakse juba konkreetselt mis ja kuidas ja kui palju kasseeritakse.
PS. https://elektrilevi.ee/et/teenused/peakaitsme-muutmine

Eks pean lõpuks sealt pihta hakkama nagunii, aga teen siin veidi eeltööd ja uurin nüansse, et EL poolt mulle mingi karvane värk üle kõrvade nabani ei tõmmataks.

Küülaline kirjutas: 18 Apr 2026, 20:30 https://www.elektrilevi.ee/documents/86 ... 1.2024_EST
Kui võrgu ümberehitust ei tehta, siis lisa 6 A maksab 1656 + 73,2 = 1729,2 €

Kas see summa kehtib kõigi kolme faasi kohta, mitte, et iga faas 1729,20€?
Ja sinu arvamus selle peakaitsme vahetaja tööde teostaja kohta?

Jah, kui sul on 3x10 A, siis saad selle raha eest 3x16 A. Ja selle raha eest tuleb Elektrilevi poolt elektrik ja vahetab sul liitumiskilbis peakaitsme ära. Kõik on selle hinna sees. Mingeid hulkuvaid elektrikke otsima ja neile maksma ei pea.

Mingi hetk 90-ndatel oli aeg, kus lubati ise el.kilp komplekteerida ja EE tuli vaatas üle ja plommis ära (kas see ka praegu nii on ei oska öelda, ilmselt nōutakse tööd kvalifitseeritud elektrilkult). No ja jutu mōte oli selles, et 25-seks peakaitseks läks lüliti, mille sisu oli 40-se vastu ringi tōstetud (teatud tootja peakaitsmed käisid lahti nii, et hiljem oli seda vōimatu tuvastada, hilisemad /tänapäevased on juba kinni needitud ja nende lahtitegemine/uuesti koostamine on keeruline), plomm läks peale ning elu läks edasi.

Küülaline kirjutas: 18 Apr 2026, 20:40 Jah, kui sul on 3x10 A, siis saad selle raha eest 3x16 A. ...

Aitäh lohutamast, see summa isegi sobib. Küülaline, kuigi ma laias laastus saan aru, aga kes on lahti seletatult "hulkurelektrikud"?

Walter2 kirjutas: 18 Apr 2026, 20:59 Mingi hetk 90-ndatel oli aeg, kus lubati ise el.kilp komplekteerida ja EE tuli vaatas üle ja plommis ära (kas see ka praegu nii on ei oska öelda, ilmselt nōutakse tööd kvalifitseeritud elektrilkult). ...

Oo-jaa, olid ajad kui isegi sai sarnaselt käitutud. Mitte konkreetselt elektri alal, ag stiilis "mõisa köis las lohiseb".

Urmas kirjutas: 18 Apr 2026, 20:31 Lihtsalt omal ajal, kui majast toodi arvesti õue posti külge, pandi vanad fakti ette, et näe, me parandasime teie elektrivärki, aga jätsid targu mainimata, et paigaldasid 3x10A peakaitsme endise suurema arvu amprite asemel. Kahjuks mulle tol ajal sellest ei räägitud ega osanud ka ise tähelepanu pöörata. Kui hakkasin uurima, siis olid kõik vanad ametlikud lepingud ka arhiivist hävitatud, et saaks teada eelmise riigikorra aegseid amprite arvu.

Kui palju su praegune liitumisleping teenusepakkuja kodulehel amprite arvuks näitab?

madis64 kirjutas: 18 Apr 2026, 21:34 Kui palju su praegune liitumisleping teenusepakkuja kodulehel amprite arvuks näitab?

Eks ma homme võin ju uurida, aga kas tõesti usud, et EL jättis kasutamata võimaluse tõmmata vanasid tissidest(tilli omajaid seal elamises ei olnud enam ammu).

Urmas kirjutas: 18 Apr 2026, 22:01 ... aga kas tõesti usud, et ...

Usklik usub, insener teab, õpetati vanasti TPI-s.

madis64 kirjutas: 18 Apr 2026, 22:05 Usklik usub, insener teab, õpetati vanasti TPI-s.

On selline asi nagu uudishimu. Mul on ja ma tõesti ei ole sattunud inimeste kogemustele, kellede eelmise riigikorra aegsetes majapidamites oleks olnud tol ajal 3x10A standard. Koolis õpetatud Lenini kommunismi mõistet ikka mäletad? Töörahva võim+kogu maa elektrifitseerimine! Mäletan oma nüüdseks teise ilma läinud kadunud onu, kellel kodus hobitöö harrastamiseks alla 5-6kW mootoritega isendeid ei olnud. Rääkimata tema isetehtud keevitusest. Ega sa ometi tõsiseselt ei mõtle, et eelmine riigikord andis igas hajaasustuses olevale majapidamisele ainult 3x10A? Meie maamaja ajalugu ulatub 19 sajandi lõpuaastatesse ja sinna tõi tolleaegne nõukogude võim elektri. Hakka või omaaegset nõukogude võimu taga igatsema.

OT. Kuna tarbin peale VE foorumi ka muud meediat, siis mind ajas itsitama meite rahandusministri soovitus minna tagasi agraarühiskonda ehk hakata ise kasvatama toitu. Aga ta millegipärast jättis mainimata, et eelmine riigikord eraldas selleks maad. See, et Ligi on vabatahtlikult kokku ostnud ja sügavkülma pistnud sõjatagavarks kassikonserve, ei tähenda veel seda, et kõik tema eeskuju järgima.

Urmas kirjutas: 18 Apr 2026, 22:51 Mäletan oma nüüdseks teise ilma läinud kadunud onu, kellel kodus hobitöö harrastamiseks alla 5-6kW mootoritega isendeid ei olnud. Rääkimata tema isetehtud keevitusest. Ega sa ometi tõsiseselt ei mõtle, et eelmine riigikord andis igas hajaasustuses olevale majapidamisele ainult 3x10A?

Kerides tagasi mälupilti vanavanemate talumajas 70-tesse, oli majas kaks elektrikilpi - toas oli tarbevoolu oma (ehk 10 A, ei tea täpselt), kuid kuuri all oli tööstusvoolu oma (milles ma mõõtjat ei mäleta), kuhu siis vajalikud kodused võimsamad mootorid kaabeldati.
Mis sinu onu juures täpselt oli, ei ole mulle teada.

Urmas kirjutas: 18 Apr 2026, 22:51 ... Mul on ja ma tõesti ei ole sattunud inimeste kogemustele, kellede eelmise riigikorra aegsetes majapidamites oleks olnud tol ajal 3x10A standard. ....

Nii eelmise, kui ka praeguse riigikorra ajal on võimalik min liitumine 6A.
Ja võib esineda ka ühefaasiline liitumine.

madis64 kirjutas: 18 Apr 2026, 23:00 ... Kerides tagasi mälupilti vanavanemate talumajas 70-tesse, oli majas kaks elektrikilpi - toas oli tarbevoolu oma (ehk 10 A, ei tea täpselt), kuid kuuri all oli tööstusvoolu oma (milles ma mõõtjat ei mäleta), kuhu siis vajalikud kodused võimsamad mootorid kaabeldati. ...

Ja kui keevitada oli vaja, siis tõsteti ridvaga konksudega juhtmed traatidele ning keevitati ilma trafota otse faasilt.
Kui lampteleka jaoks jäi pinge madalaks, siis koormati küttekehadega teisi faase, et telekat toitva faasi pinge kõrgemale tõuseks.

madis64 kirjutas: 18 Apr 2026, 23:00 Kerides tagasi mälupilti vanavanemate talumajas 70-tesse, oli majas kaks elektrikilpi - toas oli tarbevoolu oma (ehk 10 A, ei tea täpselt), kuid kuuri all oli tööstusvoolu oma (milles ma mõõtjat ei mäleta), kuhu siis vajalikud kodused võimsamad mootorid kaabeldati.

See nö. “arvestivaba” tööstusvoolu kilp on endalegi tuttav vene ajast. Oli meil maamajas Lahemaal traditsiooniline 1F 16A peakaitse. Mingi aeg sai soetatud 3F kodukootud Pöögelmanni tehase pulkadest keevitustrafo. Sellega töö tegemiseks tuvastasime ühe lähedalasuva majapidamise karjamaal el.kilbi, kus 3F olemas ning tuli see otse posti otsast. Kuna kilp asus loomade karjamaa kōrval, siis ilmselt kolhoosi poolt sinna organiseeritud mingi vōimsama asjanduse käitamiseks. Kuidas sellised asjad vene ajal tehti, kuidas arveldati ja kelle kulusse läks ei oska kommenteerida. Ilmselt kolhoosi rida ta oli. Meie saime oma aiavärava igatahes kokku keevitatud.

ping kirjutas: 18 Apr 2026, 23:09võib esineda ka ühefaasiline liitumine

Üle 20 A ühefaasilisi liitumisi ei taheta anda. Tegelikult oleks 1x32 A palju parem, kui 3x10 A.

Walter2 kirjutas: 19 Apr 2026, 11:00“arvestivaba” tööstusvoolu kilp on endalegi tuttav vene ajast

Tegelikult mingeid arvestivabu kilpe ametlikult ei saanud olla. Meil Tallinnas oli nn vana pingesüsteemi piirkonnas Koplis veel EW ajast säilinud kaks arvestit - elumajas oli 2x220 V ja kuuris, kus asus 3F mootoriga saag oli 3x220 V. IT juhistikusüsteem, sae korpus oli kohapeal maandatud.

Küülaline kirjutas: 19 Apr 2026, 11:54 Tegelikult mingeid arvestivabu kilpe ametlikult ei saanud olla. Meil Tallinnas oli ...

Tallinna olusid vist kolhoosis-sovhoosis töötava mehanisaatori elamiskorraldusega toonastel aegadel päris adkevaatne võrrelda ei ole.

Mälus on ka säilinud mingi mälestus, et sellisest tööstuvoolu kilbist valgustus- ja tarbevoolu tarbimist nimetati toona elektrivarguseks. Oli nii või mitte, enam alla kirjutada ei julge. Mõni selle ajastu elektrimaksete "raamat" võiks oludesse selgust tuua.

madis64 kirjutas: 19 Apr 2026, 12:07

Küülaline kirjutas: 19 Apr 2026, 11:54 Tegelikult mingeid arvestivabu kilpe ametlikult ei saanud olla. Meil Tallinnas oli ...

Tallinna olusid vist kolhoosis-sovhoosis töötava mehanisaatori elamiskorraldusega toonastel aegadel päris adkevaatne võrrelda ei ole.

Mälus on ka säilinud mingi mälestus, et sellisest tööstuvoolu kilbist valgustus- ja tarbevoolu tarbimist nimetati toona elektrivarguseks. Oli nii või mitte, enam alla kirjutada ei julge. Mõni selle ajastu elektrimaksete "raamat" võiks oludesse selgust tuua.

Majand või suvilakoperatiiv ostis (oma) alajaamas otse elektrit ja müüs oma piirkonnas asuvatele elanikele elektrit edasi.
Alajaamad ja liinid võisid olla majandi omad aga nende hoolduslepingud olid omandist eraldi. (Tartu võrgurajoonis tegin inventuuri ja ca 100 alajaama ei olnud võrgufirma omanduses.)

Maapiirkondades on veel säilinud kortermaju ja suvilapunte, kus elektrit ostab ühe arvesti alusel ühistu ja müüb seda edasi (maja/korteri)omanikele, sest võrguettevõte ei võta oma omandusse segasel ajal ehitatud ja tundmatus seisukorras liine.

ping kirjutas: 19 Apr 2026, 14:11

madis64 kirjutas: 19 Apr 2026, 12:07

Küülaline kirjutas: 19 Apr 2026, 11:54 Tegelikult mingeid arvestivabu kilpe ametlikult ei saanud olla. Meil Tallinnas oli ...

Tallinna olusid vist kolhoosis-sovhoosis töötava mehanisaatori elamiskorraldusega toonastel aegadel päris adkevaatne võrrelda ei ole.

Mälus on ka säilinud mingi mälestus, et sellisest tööstuvoolu kilbist valgustus- ja tarbevoolu tarbimist nimetati toona elektrivarguseks. Oli nii või mitte, enam alla kirjutada ei julge. Mõni selle ajastu elektrimaksete "raamat" võiks oludesse selgust tuua.

Majand või suvilakoperatiiv ostis (oma) alajaamas otse elektrit ja müüs oma piirkonnas asuvatele elanikele elektrit edasi.
Alajaamad ja liinid võisid olla majandi omad aga nende hoolduslepingud olid omandist eraldi. (Tartu võrgurajoonis tegin inventuuri ja ca 100 alajaama ei olnud võrgufirma omanduses.)

Maapiirkondades on veel säilinud kortermaju ja suvilapunte, kus elektrit ostab ühe arvesti alusel ühistu ja müüb seda edasi (maja/korteri)omanikele, sest võrguettevõte ei võta oma omandusse segasel ajal ehitatud ja tundmatus seisukorras liine.

ei pea maapiirkond olema - täitsa reaalne kogemus Keila linnas kus liitumisleping on korteriühistul ja maksad oma tarbimise järgi ühistule. Otse energiamüüjaga lepingut teha võimatu - sõltudki sellest mis lepingu ühistu teinud on