Ehitusfoorum

EH.INS. kirjutas: 12 Jaan 2026, 12:31 Ja ma ei räägi energeetika tehn detailidest vaid süsteemsest kulust

Täitsin su soovi, loodan, et juttu jätkub kauemaks.

Ma ise ei saanud aru mis on süsteemne kulu? Võrgutasus mujal maailmas on nii kõik edastamisega seotud kulu, sh. sagedusreservide kulu. Mujal maailmas on NPS hind kõik elektrienergia tootmise ja müügiga seotud hind.
Kahjuks võrgutasuga on nii, et siin on monopol ja konkurentsiamet peaks seda ohjama, kuid loll on see, kes ei oska õigesti arveid kirjutada. Ja seda nad oskavad.

Süsteemne kulu ehk süsteemikulu...
Nt dubleeriva (või rohkem) süsteemikulu tulenevalt ühe poliitilisest eelistamisest sh teise maksustamisest poliitilise eelistuse kasuks

Pärisin igaksjuhuks tehiarult üle ja kinnitas mu arvarmust: "Elektrivõrgu kontekstis tähendab süsteemikulu (mida sageli nimetatakse ka kadudeks) seda osa elektrienergiast, mis läheb kaotsi elektri transportimisel tootja juurest tarbijani.

See on füüsikaline paratamatus: kui elekter läbib liine ja trafosid, muundub osa sellest soojuseks."

Seda võiks laiendada veelgi kus kõik võrgurikked estlinkidest, auverest kuni tormideni on kulu mida kanda, mille lõpuks maksab kinni tarbija või ühiskond solidaarselt.

Ärilisest vaatest on muidugi võimalus mistahes kulusid liidestada süsteemikuludeks. A'la nt pankade, mobiilioperaatorite jm puhul väga levinud skeemid, kus mistahes süsteemi uuendamisel, leiutatakse-tekitatakse kaardihooldustasusid kuni uute pakketide või eelmiste pakettide hinnamuutusteni.
Isegi riik mingi vahe põhjendas lõivude tõstmist arendustöödega, kuidas e-riigi uued lahendused on kulupõhised ja kui uus IT süsteem tuleb, kajastub see lõivus. Ainult paar aastat läkski kui ajakirjandusele tunnistati, kuidas lõivudel ega ka muudel kodanikelt küsitavatel teenustasudel tegelikult mingit pistmist teenusekuludega ei ole, kõik tulud sh kodanikelt korjatavad kui eelarveliselt eraldatavad lähevad ühte ministeeriumi rahapotti ja sealt eelarvekuludena jagatakse laiali. Kunagine aktsiisikogumine teedehoiu&ehituse rahastamiseks osutus samaks skeemiks, kus uut maksu maha müües põhjendatakse seda konkreetse kulu rahastamisvajadusega, mis sisus läbivalt valetamiseks osutunud. Ka automaksu ja laenurallit põhjendati "julgeolekuvajaduse" rahastamisega, ent praktikas lapiti eelarveauke.

Ma ei räägi kadudest

Võiksid oma definitsiooni lisada, sest mina arvasin süsteemikuluks midagi muud. Pidasingi eelkõige edastamise administratiivseid kulusi... (kaod ja ülekandevargu ehituskulud on võrgutasus), kuid sagedusreservide valmisolek, NPS ost-müük jne. pidasin süsteemikuluks)