Ehitusfoorum

Tere!
Kui ehitada hoone 6m x 13,5m baurocist 200x300x600 200mm seina paksusega kus vaheseinasid ei ole ja tuleb viilkatus kas nii kitsa seinaga lumed, tuuled kannatab kenasti ära see karp?.
Ja teine küsimus kui laduda 300mm seina paksusega siis kui palju see võiks erineda ecoterm 300 soojapidavusest, kas võib päris hea saada või vajab kindlasti ikkagi lisasoojustust?
Mis kogemused või mõtted teil on sellise plokiga.
Tänan

Seina saledus on vist liiga suur, kas on võimalik stabiilsuse suurendamiseks teha 1 või 2 nn pilastrit seintesse? Kandevõime ei ole probleem.

Isegi bauroc ecoterm 375 vajaks tegelikult lisasoojustust, (kuigi me ei tea, millise funktsiooniga hoonega on tegemist). Sellest tulenevalt, st et kui sa kasutad täiendavat soojustuskihti, võid sa valida kõige odavama ploki, mulle tundub, et bauroc seda ei ole.

Info tabelisse, et oleks ülevaatlik. Puust punaseks ja roheliseks. Ainult, et mis need numbrid kasulikku kõnelevad, kas plaanis ise projekti koostada?

Veel üks tabel: Tööde hinnad pärinevad Vuuk Ehitus OÜ hinnakirjast:
https://vuuk.ee/hinnakiri_plokkmuur.php
Kusjuures kui võrrelda tööde hindu materjalide hindadega, siis võiks nentida, et tööde hinnad on suhteliselt madalad.
Ja kui veel võrrelda kinnisvara hindu tabelis toodud müüride hindadega, siis need samuti pigem madalad. Aga kõik on suhteline.

Alaska Malamuut kirjutas: 30 Okt 2025, 13:15 Kui ehitada hoone 6m x 13,5m baurocist 200x300x600 200mm seina paksusega kus vaheseinasid ei ole ja tuleb viilkatus kas nii kitsa seinaga lumed, tuuled kannatab kenasti ära see karp?.

Refereering targast raamatust. Kandevõimeks piisaks isegi 100 mm silikaatseinast... 200 mm on piisav ka seina nõtke seisukohast seega koondvastus rohkemgi kui vaja.

Soojustusega on nii ja naa. Püsielamiseks on seda vähe. Püsieleamiseks tuleks väljapoole lisada min 100 mm vahtplasti juurde. Kui ajutiselt siis on teine asi. Siis loeb kui tihti talvel plaanitakse kasutada.

Kui võrrelda, siis võrreldavat.
Silikaatkivi ei sobi siin võrdluseks. Silikaatkivil oli mäletamist mööda survetugevus Bauroc UNIVERSAL ploki survetugevusest ligi 10 korda suurem. Eeldades, et mõlemat näiteks meetrine lõik, siis 200 mm ploki puhul on laius ja seega ka ristlõikepindala 100 mm laiusega silikaatkiviseinast vaid 2 korda suurem. Seega 100 mm laiusega silikaatkivisein kannab survetugevuse seisukohalt igal juhul rohkem kui 200 mm UNIVERSAL.
Samas, 100 mm on natukene kummaline mõõde silikaatkivile. Silikaatkivid toodeti 120 x 250 x 80 mm ja 120 x 250 x 65 mm. Kuidas neist saab olla 100 mm laiust seina?

Pidage nüüd hoogu, mehed...
Ploki survetugevus on vaid üks tegur müüritise kandevõimes
Saledus so kõrguse / paksuse suhe on teine tegur
Loodan, et see on teada - 1K seina kõrgus algab vundamendist
Lisaks on oluline tegur avade paigutus ja suurus so lokaalsed koormused
Tublid mehed kes siinse info põhjal hindavad kandevõimet - õpetage mulle ka!

Nõus - tuleb hindamisel arvesse võtta kõiki tegureid.
Ma püüdsin vaid omalt poolt juhtida tähelepanu, et hinnati kandevõimet vaid materjali paksuse järgi, aga survetugevusele (N/mm² või kg/cm²)"unustati" tähelepanu pöörata. Selge see, et kusagile tuleb ette saleduse piir, alates millest ainult survetugevust ja ristlõike pindala vaadata ei saa. Kui enne survejõu piiri kätte jõudmist liiga sale sein läbi nõtkub, siis varing toimub seetõttu ja määravaks ei osutu enam vaid survetugevus.
Kusjuures, kui seinad on saleduselt piiripeal ja tegu pika ning ilma jäigastavate vaheseinteta hoonega, siis määravaks ei pruugi olla mitte ainult survejõud vaid liitpinged, mis tulenevad mitmest eri suunas kulgevast jõust.
Sellepärast leian, et see teema on sutsu keerulisem, et seda üldse võiks lahendama usaldada suvaline isik ja foorum.
Ehk, et sellise küsimusega tuleks pöörduda pädeva inseneri poole.

Pole olemas tsentriliselt koormatud seina...
So ektsentrilisusest tulenevad paindemomendid tuleb ka arvesse võtta
Tegureid millega arvestada on hulgim

Just nii!
Mul oli mõned aastad tagasi kogemus, kus tehti vundament valmis ja siis otsustati, et projektis oleva puitfermidel lae võiks asendada r/b õõnebetoon paneelidest laega.
Minult sooviti kandvate müüride ladumist. Kuna ma olen sedasorti ehitaja, kes mitte ainult ei ole suurte kogemustega praktik vaid ka teooriat saanud "nuusutada" ja valdasin teatud vajalikku informatsiooni, siis vaatasin kohe, et asi kahtlane.
Andsin kliendile teada, et mina nii ei nõustu ehitama, pöördugu inseneri poole.
Ja tuligi välja, et selleks on valitud kandeseinte 200 mm laiusega plokid liiga piiri peal ehk seinad liialt saledad, kuna silded ilma kandvate vaheseinteta liialt suured.
Klient oli mõistlik ja kaasaski protsessi inseneri. Insener oli väga mureliku moega ja vangutas pead. Mõtles välja ja "joonistas" omapoolseid tugevdusi, ilma milleta väidetavalt oleks asi olnud kahtlane.
Arvan, et pärast paneelide monolitiseerimist ja lae üheks tervikuks kivistumist poleks vast enam probleemi olnudki, aga montaaži ajal - mine tea.