Ehitusfoorum

Kui on olemas vana vundamendi jälg, maakivist laotud ära lagunenud müürid. Maa-ameti 1950ndate aastate kaartidel on näidatud ka, et seal mingi hoone asetses.

Kuidas oleks nüüd kõige lihtsam sinna uus hoone ehitada, nii et ei peaks bürokraatia rägastikku aastateks ära uppuma.

Tegu on maakohaga.

Vaata kõigepealt, mis ehitusregistris selle hoone kohta kirjas (kui üldse on). Ja kui tahad veidi konkreetsemat vastust, siis lisa katastritunnus.

Loeb mis on ehitusregistris. Kuid arvan - lihtsam on nullist alustada, sest sa ei suuda neid bürokraate üle mängida
Ise alustaksin 60 m2 multifunktsionaalsest abihoonest, selle saad minimaalse paberimajandusega korda ja teeksin elaniskõlblikuks saunaks. Edasi on maitse asi, kas oled vana maja arhiivmaterjalide tõestusega KOV suunas tulemust saanud või oled juba uue maja ehitamise projekteerimistingimused kätte saanud.
Võibolla oledki 60 m2 rahul ja ei peagi midagi muud taga ajama...

Kalvis kirjutas: 12 Okt 2025, 05:59 Loeb mis on ehitusregistris. Kuid arvan - lihtsam on nullist alustada, sest sa ei suuda neid bürokraate üle mängida
Ise alustaksin 60 m2 multifunktsionaalsest abihoonest, selle saad minimaalse paberimajandusega korda ja teeksin elaniskõlblikuks saunaks. Edasi on maitse asi, kas oled vana maja arhiivmaterjalide tõestusega KOV suunas tulemust saanud või oled juba uue maja ehitamise projekteerimistingimused kätte saanud.
Võibolla oledki 60 m2 rahul ja ei peagi midagi muud taga ajama...

Peab vist nii tegema jah. 60 ruutu on enam kui küll, ainus asi, et 5m harja kõrguse sisse ei taha kuidagi ära mahtuda. Ilmselt tuleb teha sedaviisi, et projekt näitab 60m2 abihoonet, aga kõrgus läheb ehitamise käigus lihtsalt veidikese paigast ära. Mul kõik hooned 45 kraadise katusega, et võiks teised ka sama joont jälgida. Väga kitsast hoonet ka ei tahaks, laius võiks seest ca 4 m ikka olla, aga siis kipub lõhki minema 45 kraadi korral.

PS. See 5 m nõue on vähemalt minu arvates väga nõme asi. Ma saan aru et linnas võib hakata varjama naabri krunti , aga hajaasustusega maapiirkonnas võiks asi vähe lõdvem olla. Näiteks ma tahaks normaalselt ilma pingutuseta lage soojustada, 50 cm peno. Lagi tuleb 2.75 peale, prussid on bauroci sees ja nende peale tuleb laudis. Nüüd bauroci seinad tuleksid sellest laest ca 50 cm kõrgemale, et tekiks nagu "kauss", mille sisse lihtsalt ilma pingutuseta saaks epsi laotada. 50cm baurocit annaks ise juba soojustuse mõõdu välja, nii et külmasild, mis tavaliselt tekib sarika toetuse koha peale müürilatile oleks enam vähem likvideeritud. Katus tuleks hiljem eraldi sinna peale ja jääks täielikult külma, kuhugi prusside vahele ei oleks vaja soojustust panna. Seina kõrgus tuleb kokku aga siis ca 3,5m, müürilatt ise tõstab ka ca 10 cm, kui panna topelt pruss jooksma mööda baurocit. Ja kui sinna 45 kraadine katus ka peale teha, siis läheb ca 6m kanti kõrgus.

Selleks märgid nullpunkti poole ukse kõrgusele, vundament on maapinnal. Sain kenasti 6 meetrit ja sellest piisas. (kahekordne viilkatusega) kõik KOV kinnitatud. Hoone sai kindluse mõttes abihooneks tehtudki, sest üks varasema juhtumiga niikui kirjutasid eluruum oli kohe KOV ametnik lisanõudmistega platsis. (millega kütad - SOojuspump tahan näha jne...) Kõik ruumid olid majandusruumid ilma igasuguste kellade viledeta. 2 korrust ei näidanud üldse. (Mida vähem paberit, seda libedamalt läheb!). Korstna puhul tule katusele redel joonistada.
Pabermajandusele kulus 2 nädalat, kuna redeli puudumise tõttu savdeti tagasi. Maja sai sügiseks valmis. (tõsi 2 k oli järgmise aasta sees)

külmasild, mis tavaliselt tekib sarika toetuse koha peale müürilatile oleks enam vähem likvideeritud

Pseudoprobleem
Järelikult ei oska sõlmi kujundada

bauroci seinad tuleksid sellest laest ca 50 cm kõrgemale

Mis asi võtab vastu horisontaaljõud?

Kui sa kirjutad aihoone jne. siis need elamute lisanõuded ei kehti ja sa ei pea passiivmaja ehitama. Overkill on poole meetri paksused seinad ja pool meetrit soojustust laes.
60 m2 on ikka suht vähe pinda, saab hakkama, kuid iga m2 loeb. Seega on 60 m2 puhul ülioluline ka 2 korruse kasutamine - tavaliselt magamistoad.
Kaldlaega on veel 25 cm soojustust nagu viimane mida taga ajada. Jah selle viimase tipu võid 40 cm täis toppida villa.
Need 60 m2 onnid on 20 cm soojustust seintes rohkem kui piisav ja see on saavutatav puitkarkass majana. Kivimajal on alati nn. 20 cm seintele lisakadu mis suurel majal õigustab aga väikemajal on juba liiast

Kalvis - vt tuumapeldikut...
Overkill on T25 käekiri

Mida mõtled horisontaaljõu all. Müürid tulevad nagu müürid ikka, mille peale toetub katus. Niimoodi ju kõik majad ehitatakse.

T25 kirjutas: 12 Okt 2025, 15:35 Mida mõtled horisontaaljõu all. Müürid tulevad nagu müürid ikka, mille peale toetub katus. Niimoodi ju kõik majad ehitatakse.

Sarikast tulev horisontaaljõud 50cm kõrgusele müürile
Paindemoment hor jõud x õlg

Katuseks on 3nurkne ferm, kaks sarikat ja alumine vöö. Alumine vöö asub soojustusest kõrgemal. Teiste korrust välja ei ehita, ei viitsi tegeleda sarikate vahelise soojustamise ja niiskusprobleemide, kilede , teipide jmsga.
Kõik peab olema lihtne, soojustust laon sirgetele pindadele, mitte karkassi vahele.

Ega lollusi võib ka teha...

Kalvis kirjutas: 12 Okt 2025, 09:07 Selleks märgid nullpunkti poole ukse kõrgusele, vundament on maapinnal. Sain kenasti 6 meetrit ja sellest piisas. ...

Aga vaataks vahepeal, et kuidas on kirjas Ehitusseadustiku määruses
Tsiteering :
(1) Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.

Veel tsiteeringut sama määruse lõpu osast:
§ 36. Ehitise mõõtmete ehitisregistrisse esitamise täpsus
(1) Ehitise mahu väärtused esitatakse kuupmeetrites täisarvulise täpsusega.

(2) Ehitise pinna väärtused esitatakse ruutmeetrites täpsusega üks koht pärast koma.

(3) Ehitise pikkusmõõtude, sealhulgas kõrgused, väärtused esitatakse meetrites täpsusega üks koht pärast koma.

EH.INS. kirjutas: 12 Okt 2025, 19:36 Ega lollusi võib ka teha...

Kas oled ise kunagi sarikate või seinaprusside vahele soojustust paigaldanud? Proovi ära ja siis ma arvan, et sa ei taha enam seda teha, vaid eelistaksid lihtsalt lahendust. See tosin 5x20 lisaprussi, mis lae ehitamiseks läheks, mis kannab soojustust, on rahaliselt köömes, aga aitab kokku hoida aega, mis kuluks soojustuse täpseks paigaldamiseks. Ja külmasillast saab ka veel lahti. Kaks kärbest ühe hoobiga.

T25 kirjutas: 12 Okt 2025, 23:46

EH.INS. kirjutas: 12 Okt 2025, 19:36 Ega lollusi võib ka teha...

Kas oled ise kunagi sarikate või seinaprusside vahele soojustust paigaldanud? Proovi ära ja siis ma arvan, et sa ei taha enam seda teha, vaid eelistaksid lihtsalt lahendust. See tosin 5x20 lisaprussi, mis lae ehitamiseks läheks, mis kannab soojustust, on rahaliselt köömes, aga aitab kokku hoida aega, mis kuluks soojustuse täpseks paigaldamiseks. Ja külmasillast saab ka veel lahti. Kaks kärbest ühe hoobiga.

Loll ei keela ka keegi olla...

Proovi ära, siis vaatame, kas arvad veel, et tegu on lollusega. Mainin ära, et ma kasutan soojustuseks ainult penot. Villu ja puistematerjale ma ei aktsepteeri.

Kalvis kirjutas: 12 Okt 2025, 09:07 Selleks märgid nullpunkti poole ukse kõrgusele, vundament on maapinnal. Sain kenasti 6 meetrit ja sellest piisas. (kahekordne viilkatusega) kõik KOV kinnitatud. ...

Oot, kas saan õigesti aru, et andsid 0-tasandi kusagilt esimese korruse keskelt ja sellest siis maja kõrguse 5m ja läks KOVis ilusti läbi?

T25 kirjutas: 13 Okt 2025, 00:10 Mainin ära, et ma kasutan soojustuseks ainult penot. Villu ja puistematerjale ma ei aktsepteeri.

Jään enda juurde - loll ei keela keegi olla...

vuuk kirjutas: 12 Okt 2025, 21:08 Aga vaataks vahepeal, et kuidas on kirjas Ehitusseadustiku määruses
Tsiteering :
(1) Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.

Veel tsiteeringut sama määruse lõpu osast:
§ 36. Ehitise mõõtmete ehitisregistrisse esitamise täpsus
(1) Ehitise mahu väärtused esitatakse kuupmeetrites täisarvulise täpsusega.

(2) Ehitise pinna väärtused esitatakse ruutmeetrites täpsusega üks koht pärast koma.

(3) Ehitise pikkusmõõtude, sealhulgas kõrgused, väärtused esitatakse meetrites täpsusega üks koht pärast koma.

Võid ju seda tsiteerida kuid nii arhitekt kui KOV kinnitasid - ehitise seda 5m nõuet mõõdetakse projektis määratud nullpunkti ja katuseharja kõrguse vahena. Just see kõrgus tuleb projektis kõrguse väljale kirjutada!

EH.INS. kirjutas: 13 Okt 2025, 08:08

T25 kirjutas: 13 Okt 2025, 00:10 Mainin ära, et ma kasutan soojustuseks ainult penot. Villu ja puistematerjale ma ei aktsepteeri.

Jään enda juurde - loll ei keela keegi olla...

Jään ka enda juurde. Proovi reaalses elus paigaldada soojustust karkassi vahele. Tee võrdlus, kumb on lihtsam, kas penot karkassi ja sarikate vahele sobitada või sirgele seina ja lae pinnale penot paigaldada.

Kalvis kirjutas: 13 Okt 2025, 08:35

vuuk kirjutas: 12 Okt 2025, 21:08 Aga vaataks vahepeal, et kuidas on kirjas Ehitusseadustiku määruses
Tsiteering :
(1) Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.

Veel tsiteeringut sama määruse lõpu osast:
§ 36. Ehitise mõõtmete ehitisregistrisse esitamise täpsus
(1) Ehitise mahu väärtused esitatakse kuupmeetrites täisarvulise täpsusega.

(2) Ehitise pinna väärtused esitatakse ruutmeetrites täpsusega üks koht pärast koma.

(3) Ehitise pikkusmõõtude, sealhulgas kõrgused, väärtused esitatakse meetrites täpsusega üks koht pärast koma.

Võid ju seda tsiteerida kuid nii arhitekt kui KOV kinnitasid - ehitise seda 5m nõuet mõõdetakse projektis määratud nullpunkti ja katuseharja kõrguse vahena. Just see kõrgus tuleb projektis kõrguse väljale kirjutada!

Kui seda kinnitati oli tegemist idiootidega
Ehitan 15 korrust ja määran nulli 15 korruse keskele?

T25 kirjutas: 13 Okt 2025, 08:41

EH.INS. kirjutas: 13 Okt 2025, 08:08

T25 kirjutas: 13 Okt 2025, 00:10 Mainin ära, et ma kasutan soojustuseks ainult penot. Villu ja puistematerjale ma ei aktsepteeri.

Jään enda juurde - loll ei keela keegi olla...

Jään ka enda juurde. Proovi reaalses elus paigaldada soojustust karkassi vahele. Tee võrdlus, kumb on lihtsam, kas penot karkassi ja sarikate vahele sobitada või sirgele seina ja lae pinnale penot paigaldada.

Ei hakka ma midagi proovima
Kui kriteeriumid on peno ja ebamäärane lihtsus siis nii on
Mina pean seda lolluseks

T25 kirjutas: 13 Okt 2025, 08:41 Jään ka enda juurde. Proovi reaalses elus paigaldada soojustust karkassi vahele. Tee võrdlus, kumb on lihtsam, kas penot karkassi ja sarikate vahele sobitada või sirgele seina ja lae pinnale penot paigaldada.

Olen mõlemat paigaldanud. Kaldlaele on vahtplast lihtsam paigaldada, ei kuku välja. Lakke põrandasse vill Sein on nii ja naa. Näiteks välissein vahtplasti + krohv on tavamajal kõige lihtsam ja odavam. Puitkarkassmajad on reeglina villaga, mul ükskõik kui paned vahtplasti- jah on lihtsamgi (annab just jäikust juurde)
Maitse asi.

EH.INS. kirjutas: 13 Okt 2025, 08:47

Kalvis kirjutas: 13 Okt 2025, 08:35

vuuk kirjutas: 12 Okt 2025, 21:08 Aga vaataks vahepeal, et kuidas on kirjas Ehitusseadustiku määruses
Tsiteering :
(1) Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.

Veel tsiteeringut sama määruse lõpu osast:
§ 36. Ehitise mõõtmete ehitisregistrisse esitamise täpsus
(1) Ehitise mahu väärtused esitatakse kuupmeetrites täisarvulise täpsusega.

(2) Ehitise pinna väärtused esitatakse ruutmeetrites täpsusega üks koht pärast koma.

(3) Ehitise pikkusmõõtude, sealhulgas kõrgused, väärtused esitatakse meetrites täpsusega üks koht pärast koma.

Võid ju seda tsiteerida kuid nii arhitekt kui KOV kinnitasid - ehitise seda 5m nõuet mõõdetakse projektis määratud nullpunkti ja katuseharja kõrguse vahena. Just see kõrgus tuleb projektis kõrguse väljale kirjutada!

Kui seda kinnitati oli tegemist idiootidega
Ehitan 15 korrust ja määran nulli 15 korruse keskele?

Noh, kas just idiootidena... - eks ametnik ja arhitekt on ka vaid inimesed. Ja inimestel on teadmistes lünkasid.
Inimesed eksivad aeg-ajalt. Õpivad elu aeg. Surevad lollidena. Aga võibolla ka idiootidena... .
Mõnikord võib ka nii olla, et ametnik on semulik, tahab inimestele head. Pigistab tühiste rikkumiste ees silma kinni.
On ka vahe, kus ehitis asub. Kui linnas ehitada nii, et kõrgustega meeter puusse panna, siis võib kuri karjas olla. Maal, kusagil metsapadrikus ehk ei suhtuta alati sama rangusega.

ma ei räägi sellest, et võib silma kinni pigistada
Ma räägin põhimõttest