Ehitusfoorum

Tere! Palun kaasamõtlemist ja abi, ehk on kellelgi veel kogemust sellise halva situatsiooniga olnud?!

Uus ehitatav maja, tuleb fermidel kivikatus (Monier teviva).
Paigaldatud sai Divoroll universal + aluskate, tuleb külm pööning ehk sai paigaldatud aluskate "Lohku" mitte pingule.
Fermidel oli ogaplaatide ümbruses puidusine ja sai need üle võõbatud RP Wood puidu antiseptikuga. Enamikud kohad olid võõbatud mitu päeva enne aluskatte paigaldust ja juba ka kuivad. Küll aga sai osaliselt veel tupsutatud altpoolt fermidel kohti ka siis kui juba aluskate oli peal ja iga väiksemgi immutusvahendi kokkupuude aluskattega on nüüd rikutud, vihma tilgub läbi ja need kohad on "Läbipaistvamad"
Fermide pealt, mis olid varem septikuga tehtud ja juba kuivanud aluskatte paigalduse ajaks on samuti näha, et on niiskusega see antiseptik aluskattesse imendunud, nende kohtade pealt on fermid alt niisked

Kas on kellelgi olnud sellist jama ja kas tõesti vaja nüüd kogu aluskatte vahetus ja kõik immutusvahendiga fermipealsed mingite kiledega isoleerida, et uue aluskatte vastu puutudes uuesti ei rikuks katet kui niiskus peaks seal tekkima?
Kate maha, fermid lihvida/pesta ja uus kate?
Monieri enda lehel Divoroll universal+ kirjelduses on kirjas, et see kate talub puiduimmutusvahendeid

Täitsa jama lugu!

Kas katusekate on peal või loodad kilest veepidavust? Kas seda kraami voolikuga maha pesta oled proovinud? Ei pea kohe kõiki kohti, piisab prooviks 1-st. Eelduseks, et on mingi vasesoola vesilahus.
Kas selle kraami dokumentatsiooni leiad?

Kui jätta kõrvale mis häda oli sellises kohas puidusinet tõrjuda vaja, oleneb lahendus kui suures ulatuses seda riknenud katusekatet on.
Minul oli visuaalselt sarnane aluskate ja herilased olid pööningule pesasid teinud ja linnud käinud seal neid maiustamas nii, et aluskate oli auguliseks nokitud. Need lokaalsed kohad kleepisin lihtsalt pööningupoolt sama aluskatte lappidega üle. Liimiks mälu järgi suvaline sanitaarsilikoon mille ülejääk käepärast võtta oli, kui kuud hiljem sarikavahesid villatama hakkasin olid lapid kenasti omal kohal. Ja ega lapil ka hiljem kuskile ruumi minna ei ole kui vill juba vastas.
Mul plekkkatus ja sademete lekke pärast ei muretsenud, kuna aluskate oli ka tuuletõkke rollis, tundus mõistlik augud ära lappida.
Kui kahjustatud kohad pööningul jäävad vaadeldavaks-kontrollitavaks, on lai skaala lahendusi, alates sellest, et ei tee midagi, aegajalt visuaalselt vaatlemas, kas on midagi läbi tilkunud või muid anomaaliaid.
Või siis sarnaselt nagu mina lappisin, kuni selleni, et kompromiteeritud aluskate täielikult välja vahetada.

Õpetlik lugu.
Mis ime keemiaga tegu oli, et sedavõrd agressivselt aluskattele mõjus?
Mul oli hiljuti kogemus, kus pärast katusetöid sai mindud katuse alla toimetama. Ülespoole vaadates nägin, et aluskangas oli kohati imelikult plekiline. Olin parajalt ehmunud seda nähes.
Lähemalt uurides taipasin, milles asi. Nimelt katusetöö tegemisel kasutasin kettsaagi. Aga see pritsib ketiõlituse õli laiali. Õnneks plekid olid sedakorda vaid visuaalne defekt. Kanga toimivust see rikkunud ei olnud.
Sellele mõeldes ei saa välistada, et mõni kangas kahjustub ka siis, kui sae ketiõli sellele peale satub. Keemia on keemia. Ja keemilised ained lähevad omavahel mõnikord "tülli".

Olen ka eelkirjutaja kombel aluskate kahjustusi paiganud. Eks neid ikka võib juhtuda töö käigus.

vuuk kirjutas: 12 Okt 2025, 14:25 Õpetlik lugu.
Mis ime keemiaga tegu oli, et sedavõrd agressivselt aluskattele mõjus?

Ta ju kirjutas. RP Wood.

Oli jäänud "kahe silma vahele".
Ei saa aru sellest, miks seda tüüpi aluskatet kasutada külmal pööningul?
Mida see seal "hingab"?
Vastupidi - külmal pööningul sobib paremini tavaline aluskattekile (mis ei ole mõeldud ühtlasi tuuletõkkena ja difusiooni teel auru läbi laskma rõhkude erinevuste mõjul eri pooltel)
Pööning tuulduks läbi mitte teibitud kilepaanide vahekohtade pigem paremini, kui läbi teibitud vahekohtadega "hingava" kangakihi.
Tuuletõkke ülesanne ju puudub, kui ei ole tegu soojustatud katuslaega.
Need tavalised ehk "mittehingavad" on hinna poolest ka üldjuhul soodsamad.
Muidugi on erinevatel aluskatetel veel mitmeid erinevaid omadusi, mida vaadata. Näiteks tugevus, rebenemiskindlus, UV kindlus.
See konkreetne valitud aluskate on kindlasti turul olevatest üks "tõsisemaid" tegijaid.

Aga jah, maaletoojatele ja tootjatele ka õpetuseks - iial ei tea, mis söövitavaid ja agressiivseid aineid võib turule tulla - ei maksa lubadusi keemiakindluse osas nii kergekäeliselt välja käia.

Kahjustamata Divoroll universal on oma kogemusel täiesti vihmakindel, ilmastiku, sh UV, vastupidavuse aeg oli spetsis ka antud. Piltide jägi paistab jah, et keemia on vettpidava osa kattest "ära söönud". Paneks uue aluskatte ja nagu Vuuk juba mainis, et kuna külm pööning, võib olla tavaline "mittehingav". Ei pea ka lohku pandud olema, tuulutusliistud tulevad nagunii peale? Enne vaja veel kindlaks teha, et selle puidukaitsevahendi jäägid ka uut aluskatet ei kahjustaks

Tere. Hakkas huvi pakkuma, mis keemia see siis on. Aga otsi või ära otsi , sellist asja nagu Toote ohutuslehte, kus on kirjas kõik tootes sisalduvad kemikaalid ei leia. Ei eesti, inglise, saksa, vene ega läti keeles. Igal ehitusmaterjali müüjal peab olema selline dokument kliendile esitamiseks. 99 % juhtudel muidugi keegi seda ei loe (peale dokumendi enda koostaja), aga nüüd kus tekkis huvi, seda interneedusest ei leia. Kui selline ohutusleht kuskilt on võimalik hankida, siis võib juba nuputada, kas kemikaalide "tüllimineku" jutul on alust. Kui sellist asja müüjal ja tootjal pakkuda pole, siis läheb see valdkond järjekordsesse uhhuu-valdkonda. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Olen kunagi lugenud üht auditit analoogsel teemal...
Seal oli selline lause, et kahjustunud koht on mehhaaniliselt kahjustatud ja kahjustatud on ka difusioonitasakaal
Lahenduseks pakuti kahjustunud kohtade väljalõikamist ja asendamist uuega min 150mm ülekattega
See meeles pole mis puidu kaitsevahend ja mis aluskate
See on meeles, et puidukaitsevahend peab olema vee baasil

alarpiirfeld kirjutas: 13 Okt 2025, 08:03 Tere. Hakkas huvi pakkuma, mis keemia see siis on. Aga otsi või ära otsi , sellist asja nagu Toote ohutuslehte, kus on kirjas kõik tootes sisalduvad kemikaalid ei leia. Ei eesti, inglise, saksa, vene ega läti keeles. Igal ehitusmaterjali müüjal peab olema selline dokument kliendile esitamiseks. ...

Vanasti, kui meie riik veel "paks oli", sai terviseameti lehel asuvast kataloogist näha kõigi meil müüdavate majapidamise (kodu)keemiakaupade koostist ja ohutuskaarte.
Nüüd ei ole enam aastaid seda lehte näinud.

Huvitav, kas vaesel Myyl oleks alust ohutuslehe puudumise alusel müüjalt jama likvideerimise kulude katteks kompensatsiooni nõuda?
Nett leidis sellised komponendid, info tõesus ei ole garateeritud:
Raud(III) divesinikfosfaat (≤6%)
Vesi ja lisaineid
Biotsiid: didetsüül-dimetüülammooniumkloriid (0,2%)

A23 kirjutas: 13 Okt 2025, 08:30 Huvitav, kas vaesel Myyl oleks alust ohutuslehe puudumise alusel müüjalt jama likvideerimise kulude katteks kompensatsiooni nõuda?
....

Pigem kaldun arvama, et mitte.
Vähemalt mina paneksin sellise apsaka enda kulusse - ise ei veendunud materjalide sobivuses. Kui muidugi otsustajaks, valiku tegijaks olin mina. Ehk, et peavastutaja on ikka see, kes protsessi juhib ja läbi viib.
Müüjat saab vastutusele võtta selle eest, et müüdava kauba kohta vajalik info on puudu. Selleks puhuks on ilmselt kusagil mingid pügalad kirjas. Kusjuures see info peaks olema Eesti keelne. Vähemalt kunagi, kui sai osaletud ühel kohustuslikul erialakoolitusel, siis nii räägiti.
Aga, kuna seadused, määrused, standardid on pidevas muutumises, ei saa ka välistada, et mis kunagi oli reegel ja norm, see enam mitte.
Ja kui palju on müüjaid, kes müüvad ainult kaupu, millel on nõutav kohalikus keeles info saadaval?
Tihtilugu ollakse tarbijana sundseisus kuigi meil olla tarbijakeskne süsteem. Kui rahakoti sisu on kesine, tuleb valida odavam. Või siis polegi muud valida - võta või jäta.

vuuk kirjutas: 13 Okt 2025, 09:24

A23 kirjutas: 13 Okt 2025, 08:30 Huvitav, kas vaesel Myyl oleks alust ohutuslehe puudumise alusel müüjalt jama likvideerimise kulude katteks kompensatsiooni nõuda?
....

Pigem kaldun arvama, et mitte.
Vähemalt mina paneksin sellise apsaka enda kulusse - ise ei veendunud materjalide sobivuses. Kui muidugi otsustajaks, valiku tegijaks olin mina. Ehk, et peavastutaja on ikka see, kes protsessi juhib ja läbi viib.
Müüjat saab vastutusele võtta selle eest, et müüdava kauba kohta vajalik info on puudu. Selleks puhuks on ilmselt kusagil mingid pügalad kirjas. Kusjuures see info peaks olema Eesti keelne. Vähemalt kunagi, kui sai osaletud ühel kohustuslikul erialakoolitusel, siis nii räägiti.
Aga, kuna seadused, määrused, standardid on pidevas muutumises, ei saa ka välistada, et mis kunagi oli reegel ja norm, see enam mitte.
Ja kui palju on müüjaid, kes müüvad ainult kaupu, millel on nõutav kohalikus keeles info saadaval?
Tihtilugu ollakse tarbijana sundseisus kuigi meil olla tarbijakeskne süsteem. Kui rahakoti sisu on kesine, tuleb valida odavam. Või siis polegi muud valida - võta või jäta.

Olen kunagi müüjaga mingi seadme pärast jauranud, mõne päeva pärast laekus riigikeelne juhend, aga sellega miskit teha polnud, mitmed tõlkevead olid sees.
Kunagi tahtsin aga automüügiesindusest hoopis ingliskeelset juhendit saada, kuna riigikeelses oli paar apsakat sees, mille tuvastamisega läks tsipa aega ja originaali oleks hea kõrvutada olnud. Ingliskeelset ei antudki, põhjendus oli, et juhendid on asukohapõhised, ja täpset sellise konfi kohta ei olegi ingliskeelset. Hiljem netist siiski leidsin adekvaatse ingliskeelse versiooni, ei olnud need miskit nii asukohaspetsiifilised kui väideti.

Tere. Vabandan keemikute ees, kui puusse panen, aga selline info leidus http://et.sprchemical.com/news/brief-in ... -chloride/ , et söövitav keemia. Mida siis ta söövitab (PP, PA, PVC vm) ei ole konkreetselt kirjas. Ehk juba sõna "söövitab" on ohumärk. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

A23 kirjutas: 13 Okt 2025, 07:32 Kahjustamata Divoroll universal on oma kogemusel täiesti vihmakindel, ilmastiku, sh UV, vastupidavuse aeg oli spetsis ka antud. Piltide jägi paistab jah, et keemia on vettpidava osa kattest "ära söönud". Paneks uue aluskatte ja nagu Vuuk juba mainis, et kuna külm pööning, võib olla tavaline "mittehingav". Ei pea ka lohku pandud olema, tuulutusliistud tulevad nagunii peale? Enne vaja veel kindlaks teha, et selle puidukaitsevahendi jäägid ka uut aluskatet ei kahjustaks

"Tavaline" aluskile vaja panna ikka lohku. Või õigemini tuleks vaadata, mis konkreetse materjali paigaldusjuhendis öeldud.
PP , PVC tõmbuvad külmaga palju kokku. Kui paigaldada pingule (eriti soojal ajal) võib talvekülm seda kahjustada.

Vastavalt paigaldusjuhendile kindlasti.

vuuk kirjutas: 12 Okt 2025, 15:38
Aga jah, maaletoojatele ja tootjatele ka õpetuseks - iial ei tea, mis söövitavaid ja agressiivseid aineid võib turule tulla - ei maksa lubadusi keemiakindluse osas nii kergekäeliselt välja käia.

Justnimelt! Kui on kirjas, et TALUB puiduimmutusvahendeid siis minu kui kliendi asi ei ole endale selgeks teha kõikide puidukaitsevahendite koostist ja eeldada või mängida arvamismängu, millist täpsemalt nüüd aluskatte tootja silmas on pidanud. Üldistasin, et kui talub - siis talub kõiki, seda enam, et antud puiduimmutusvahend on mõeldud katusekonstruktsioonile ja absoluutselt kasutamisel lõhnatu ja veepõhine..

kunn24 kirjutas: 11 Okt 2025, 13:42 Kas katusekate on peal või loodad kilest veepidavust? Kas seda kraami voolikuga maha pesta oled proovinud? Ei pea kohe kõiki kohti, piisab prooviks 1-st. Eelduseks, et on mingi vasesoola vesilahus.
Kas selle kraami dokumentatsiooni leiad?

Kusjuures veepidavust ma aluskattelt ju ootangi - muul juhul ei näeks sellel üldse mõtet panna kui ta vett ei peaks..
Ehitus alles käib ja aluskate sai just peale, ei ole veel kivid peal. Kuid aluskatte eesmärk on ka ehituse ajal hoida ajutiselt katusekontruktsiooni kuivana.

Ei ole see otsese veekoormuse jaoks, lugege tooteinfot. Mõeldud katusekatte alla.
Kas 1-st kohast prooviks veejoaga puhtakspesemist olete proovinud?

Tänan vastuste eest!

Tõesti ei tule selle peale kui kummaski juhendis pole öeldud, et on tegemist söövitava ainega või et aluskate ei talu puidukaitsevahendeid..
Ainus info oligi aluskatte enda infos: "Talub puidukaitsevahendeid" Millele sai ka toetatud.
Ei olnud täpsustatud milliseid talub või kas kuivanult või kokkupuutes. Kuna varasem kogemus puudus ja tõesti ei tea keemiliste ühendite reaktsioone ja toimeid aluskattele, siis saigi usaldatud infot mis antud oli..

Huvitav fakt, et Immutusvahendi enda lehel on kirjas vaid toimeained:
11,25 g/kg alküülbensüüldimetüülammooniumkloriidi, 11,25 g/kg boorhapet. ( https://www.rpbuve.lv/rp-wood/rp-wood-k ... iseptikis/ ) Pakendil aga koostisosade nimekiri palju pikem. Otseselt et söövitav - ei loe kuskilt välja.


Sellegipoolest ei pea võhik välja lugema kuskilt kummagi infost, et ei tohi kasutada aluskattega kokkupuutes! Immutusvahend mõeldud ka katusekonstruktsioonile ja aluskatte infos oli kirjas, et aluskate talub puidukaitsevahendeid!?

Ausalt siinkohal endal süüd ei näe, ei ole ju tegu rumalusega kui ei tea peast keemiliste ainete toimeid, jah oleks pidanud keemiliste ainete reaktsioone aluskattele igaks juhuks uurima... Kuid aluskatte kõikide kihtide ja immutusvahendi kõikide omaduste kokkusobivuse/reaktsioonide kohta analüüs oleks kestnud ehk tunde - kui mitte päevi..
Seda enam, et antud vahend on täiesti lõhnatu ja veebaasil, ei osanud kuidagi sellest ohtu näha.

Aluskatte infos: talub puidukaitsevahendeid.
Immutusvahendi infos: kasutamiseks sise-ja välistingimustes (nt katusekonstruktsioonid, hoonete tarindid, katuselauad, puuhooned, püstpiirded
Ja lõpuks olen ikka mina rumal, et neid usun..

Vabandan, kui pakendiinfo loetav ei ole. Nagu ikka - tekst "kirbukakas"

kunn24 kirjutas: 13 Okt 2025, 18:53 Ei ole see otsese veekoormuse jaoks, lugege tooteinfot. Mõeldud katusekatte alla.
Kas 1-st kohast prooviks veejoaga puhtakspesemist olete proovinud?

Kõige kriitilisemad kohad ongi kahjuks need mis jäävad immutatud fermi ja aluskatte vahele, ehk sealt ei õnnestu seda maha pesta vahelt ilma pealt distantsliistu eemaldamata ja katet üles võtmata. Fermide küljed aluskatet otseselt ei ohusta ja nende pesemisel suurt mõtet hetkel ei näe.

vuuk kirjutas: 13 Okt 2025, 09:24

A23 kirjutas: 13 Okt 2025, 08:30 Huvitav, kas vaesel Myyl oleks alust ohutuslehe puudumise alusel müüjalt jama likvideerimise kulude katteks kompensatsiooni nõuda?
....

Pigem kaldun arvama, et mitte.
Vähemalt mina paneksin sellise apsaka enda kulusse - ise ei veendunud materjalide sobivuses. Kui muidugi otsustajaks, valiku tegijaks olin mina. Ehk, et peavastutaja on ikka see, kes protsessi juhib ja läbi viib.
Müüjat saab vastutusele võtta selle eest, et müüdava kauba kohta vajalik info on puudu. Selleks puhuks on ilmselt kusagil mingid pügalad kirjas. Kusjuures see info peaks olema Eesti keelne. Vähemalt kunagi, kui sai osaletud ühel kohustuslikul erialakoolitusel, siis nii räägiti.
Aga, kuna seadused, määrused, standardid on pidevas muutumises, ei saa ka välistada, et mis kunagi oli reegel ja norm, see enam mitte.
Ja kui palju on müüjaid, kes müüvad ainult kaupu, millel on nõutav kohalikus keeles info saadaval?
Tihtilugu ollakse tarbijana sundseisus kuigi meil olla tarbijakeskne süsteem. Kui rahakoti sisu on kesine, tuleb valida odavam. Või siis polegi muud valida - võta või jäta.

Ma tegelikult ei näe siinkohal endal süüd, et seda enda kulusse panna.
Katusemüüja enda kodulehel selle aluskatte kohta infos oli ilusti kirjas: "see aluskate talub puidukaitsevahendeid" - ilma erandite või täpsustusteta.
Immutusvahendi infos: "kasutamiseks sise-ja välistingimustes (nt katusekonstruktsioonid, hoonete tarindid, katuselauad, puuhooned, püstpiirded)"
Ja lõpuks olen ikka mina rumal, et neid usun.. ja keemilisi aineid eelnevalt piisavalt ei uuri.

Küsimus: "Kas kilel (siia pandud piltidel) nähtav kraam lahustub veega või pole üldse proovinud?" Näiteks nuustiku, pintsli, lapi vms-ga.

Oot - kelle "süü" siis on?
Kästi panna seda vahendit? Võis suisa sunniti? Isegi elu oli ohus?
Ise otsustasid / ise panid / ise vastutad...
Kuidas saab üldse midagi muud olla???

kunn24 kirjutas: 13 Okt 2025, 19:48 Küsimus: "Kas kilel (siia pandud piltidel) nähtav kraam lahustub veega või pole üldse proovinud?" Näiteks nuustiku, pintsli, lapi vms-ga.

Aluskate on justkui söövitatud, tundub miski vahekiht justkui sulanud/kadunud nendes kohtades ja taevavalgus paistab läbi, seetõttu ka heledam. Vihm hoolega peseb praegu, täitsa läbi peseb, seal puudub veekindlus..
Tegime aluskatte tükiga katset selle immutusvahendiga eraldi ja ta justkui sööb seal katte vahel mingi kihi ära, pesemine seda ei taasta.