Ehitusfoorum

Abihoonel on soojustamata plekist viilkatus ning mõte on see ära soojustada mineraalvillaga. Uurin targematelt, kuidas ning milliste kihtidega seda kõikse mõistlikum teha oleks: katuselaudade külge sarikate vahele aluskate, siis mineraalvill, sellele aurutõke ning kõige peale plaat (OSB?) vms siseviimistlus kõige peale? Või ununes kirjutades midagi maruolulist ära?

Ei tea kas on üleval kuid isoveri kodulehel oli plekkkatuse kõik nõutavad kihid olemas. Kõige olulisem in ikkagi tuulutuskanali olemasolu soojustuse ja pleki vahel. Villa ja tuulutuskanali vahel ei tohi olla aurutihe kate (OSB, tavaline aluskate. Siinkohal on sul vale lähenemine.
Täiendav lisa - OSB võid sissepoole seinakatteks panna, seal just hea justkui aurutõke.

rzz kirjutas: 10 Okt 2025, 10:20 Abihoonel on soojustamata plekist viilkatus ning mõte on see ära soojustada mineraalvillaga.

Kas abihoones on "Nobedad näpud" kudumishuviliste töötuba, et on vaja katus soojustada? Või on mul mõistest "abihoone" vale arusaam. Lihtsalt uudishimu.

Urmas kirjutas: 10 Okt 2025, 18:01 Kas abihoones on "Nobedad näpud" kudumishuviliste töötuba, et on vaja katus soojustada? Või on mul mõistest "abihoone" vale arusaam.

Ilmselt on sul tänapäevasest abihoonest ekslik arusaam - meie kliimas võib sellise hoones ka külmemal aja mitmesuguseid hobitegevusi harrastada - vineerisaega kujundeid lõigata, mööblit renoveerida/ehitada jne jne.
Abihoone ei pruugi tingimata külma ja kütmata kuuriga samastuda.

Päris paljudel on justnimelt vineerisaega abihoones nii kütmine, magamisase kui ka kõik muu.
Küsija võiks täpsustada aihoone kütmissagedust jne. Kui jää 24/7 küttesse siis tuleb teha üsna paljude lisakihtidega katusealune. Kui kord nädalas siis ma teeksin lihtsama.
Kas plekil on all aluskate ja millist liiki?

Ise võiolla ei kasutaks villa vaid vahtplast. Paneksin 2-5 cm tuulutuskanaliga ja lihtsalt sarikate vahele. Sisse siis OSB. Olekski kõik.

Urmas kirjutas: 10 Okt 2025, 18:01

rzz kirjutas: 10 Okt 2025, 10:20 Abihoonel on soojustamata plekist viilkatus ning mõte on see ära soojustada mineraalvillaga.

Kas abihoones on "Nobedad näpud" kudumishuviliste töötuba, et on vaja katus soojustada? Või on mul mõistest "abihoone" vale arusaam. Lihtsalt uudishimu.

Abihoones majutuda ega elada plaanis ei ole, küll aga oleks mugavam seal toimetada, kui ta suudaks talviste kraadide juures plusse üle 15 hoida, et nt mainitud puidutöid või mootorratta kallal nokitsemist jopeta teha. Kuna kivivilla jäi lammutustööde käigus üle, siis tuligi mõte see abihoone soojapidavusse investeerida, mitte prügilasse viia.

Kalvis kirjutas: 11 Okt 2025, 06:59 Küsija võiks täpsustada aihoone kütmissagedust jne. Kui jää 24/7 küttesse siis tuleb teha üsna paljude lisakihtidega katusealune. Kui kord nädalas siis ma teeksin lihtsama.
Kas plekil on all aluskate ja millist liiki?

Julgen väita, et mida kestvamalt kütta, seda parem ja tingib just vähem keeruka lahenduse. Kütmise alguses sisemised kihid kuivavad ja eraldavad sinna kogunenud niiskust.
Pigem tuleks tähelepanu pöörata ventilatsioonile ja/ või hoones tegevusele, mis piiraks niiskuse teket, et hoonesisene absol niiskus oleks enam vähem välisega tasakaalus. Siis langevad ära sisemine aurutõke, väline tuuldumisvahe jms. Kui oled prillikandja, siis väljast sellisesse ruumi sisenedes prillid ei tohi uduseks muutuda.

Ma juhiks tähelepanu tuulutusele eelneval joonisel...

Üsna lai (100 mm +) tuulutusvahe!
Joonisel pole näidatud, aga tekstist võib järeldada, et on ka veel teine õhuvahe, katusekatte ja aluskatte vahel.

A23 kirjutas: 20 Okt 2025, 07:35 Üsna lai (100 mm +) tuulutusvahe!
Joonisel pole näidatud, aga tekstist võib järeldada, et on ka veel teine õhuvahe, katusekatte ja aluskatte vahel.

Sellele tähelepanu juhtisingi
100 on min...
Ja olenevalt ... on vajalik suurem

Kas elama hakkad seal? Ja kuna tegu viilaktusega, siis puudub joonis harjast õhu väljapääsu kohta. Tavaliselt on seal peenikeste aukudega vahetükid või näiteks trapets- või laineprofiili puhul pakutakse isegi harjatihendeid. Summa summarum topitakse ventilatsioon hoopis kinni ja tekib küsimus, mis pagana (suurt?) vahet siis katusepiunnale endale vaja?

Tekivad küsimused?
Küsi nendelt kes koostavad nt Toimivat Katot...
Neil peaks kogemusi olema ja olen päris kindel, et teavad mis teevad
Ja teavad oluliselt paremini kui siinsed materjalimüüjad ja nende koostatud tüüpjoonised

Lähme ikka teemasse sisse, 1.-s kirjas on olud ja soovid (lähteülesanne):

Abihoonel on soojustamata plekist viilkatus ning mõte on see ära soojustada mineraalvillaga.

Sellises olukorras ruumist tulev niiskus on tõenäoliselt olematu põhjusel, et elajaid koos nendest tuleneva niiskuseritusega (hingamine, pesukuivatus, ihuharimine, supikeetmine) ei ole. Kui niiskust ei tule, mida siis ventileerida? Arvatavalt on su autoriteetses allikas ka seda mainitud. Märkasin meeldivat aspekti, et need allikad on võrgus vabalt kättesaadavad https://www.google.com/search?client=fi ... ivat+Katot

NB! Võta võrdluseks Sandwich-paneelid, kus mingit tuuldumist üldse ei ole. Antud olukorras oleks samuti kõige lihtsam korraldada "vahupidu" ja teema soojustuse osas tehtud. Jääb vaid alt OSB lakke kruvida.

kunn - loomulikult sõltub kõik konkreetsest objektist...
Soojustatud annab minule mõtte, et köetavad siseruumid
Ja ma viitan üldiselt - ma ei viita konkreetsele juhtumile
Viitan, et üldiselt kiputakse tuulutusvahe tegema liiga väike - ei muud

Köetav võib olla, juba varem põhjendasin.
Tuulutusvahed on, kuid harjalt topitakse need pahatihti kinni. Ka antud teemas puudub selles osas selgus. Näiteks vanad plekksepa katused olid kõik harjalt kinni valtsitud. Ka mul on abihoone (üle 50 m2, viilkatus 7 kraadi) katus plekksepa tehtud, harjalt kinni valtsitud ja seest sarikate vahelt soojustatud, tuuldumisvahe on küll liistu 18 mm paksune, kuid sisuliselt see ei toimi ja on vaid punkti kirja saamiseks. Ei ole midagi maha mädanenud.
ANTUD teemas pole mõtet tuulutusvahest üldse jutustada, kui lakke vormistatakse Sandwich-paneel.