Ehitusfoorum

Hei!

Ostsin korteri kus eelmine omanik oli maha paigaldanud veetorud kütmiseks. Seadmeni ei jõudnud. Korter on 43 m2.

Täna hakkan mina siis sellega tegelema. Ei oska valida kütte seadet. Õhk-vesi tundub kallis lahendus nii väiksele korterile. Elektrikatel oleks ilmselt oluliselt soodsama väljaostu hinnaga. Elektrihind on meil ettearvamattu tänapäeval.

Korter on 1. korrusel. Enda kelder kohe all, kus asub juba kollektor. Kogu süsteemi paigaldaks keldrisse.

Häid mõtteid või soovitusi sel teemal ootaks huviga!

Niikaua, kui Soome kaabel terve, eksport Saksasse piiratud ja Soome elektrihind madal, jääb ka meil elektrihind kohati väga madalaks. Sestap jah on elektriga seda vett kõige soodsam kütta, eriti nokkides odavaid tunde.
Aga just oli artikkel, et paari aasta pärast elekter Soomes ja Põhja - Rootsis tõuseb kõvasti. Eks siis aega ümber teha, kui nii peaks minema...

Fikseerid hinna mõneks aastaks ära ja pole ootamatut midagi, vähemalt tead millega arvestada.
Oleneb konkreetset majast, aga pakuks et 300, max. 400 € eest aastas kulub küttele elektrit. Õhk-vesi soojuspump isegi 10 aastaga oma maksumust tagasi ei teeni.

Õhk-õhk pump oleks vaat et kõige mõistlikum...
Kui majas gaas võiks gaasikatlale mõelda.
Elektriga põrandaküttevett kütta on küige mõttetum...
õhk-vesi võibolla saab mõne soodsa hiinlase.

Kui soov põrandakütte torustikku kasutada siis ilmselt peaks olema ringluspump mis vett ringi ajab.
Lisaks mingi paak mida saab siis soojendada tenniga või soojuspumbaga. Ja veel veidi juppe, paisupaak jne.

Esimene nõu oleks naabritega kokku leppida sest nt 2...3 korteri jaoks maksab soojuspump vaid veidi rohkem kui 43 m2 jaoks ehitades.
Kui see maja on soojustamata siis kaasneb talvel suurem elektrienergia kulu ja huvitab kui suur on korteri peakaitse et elektriga kütta? Elektripliit on?

PS:Soome elekter on odav ja meile hea. Lihtsalt soome uudistes ütles et planeerimisel on ca 300 datakeskust ning suur probleem eraldada head ning halvad ettevõtjad ehk kellele anda ehitamiseks luba.

Soome / Rootsi jne odavale elektrile loota pikas perspektiivis on naiivne...

Einari Kisel

Me saame vaadata referentsina laiemat piirkonda, võtame Läti, Leedu, Poola, Taani ja paneme Soome ja Rootsi ka siia sisse...

Nagu eespool mainitud on Soome kavandatud andmekeskused ja Rootsi energiamahukad tööstused
Pigem küsiks mis on "odav"
Isiklikult näeks küll, et OTSE el küte on sellele asjale vbl kõige ratsionaalsem
Aga võta kätte ja hakka arvutama

Mina ei oskaks arvutada, kui vahel on elektrihind -2,6 s/kWh nagu homme ja vahel 500.

kunn24 kirjutas: 28 Juun 2025, 14:49 Mina ei oskaks arvutada, kui vahel on elektrihind -2,6 s/kWh nagu homme ja vahel 500.

Täna ja üleüldse suvel kui on miinushinnad, ei ole vist vaja põrandat kütta, aga kui palju on kütteperioodil sügisest kevadeni miinushindasid olnud?

Teemaalgataja on kirjutanud, et veetorud on juba maha pandud. Seega vaja ainult vesi soojaks saada kuidagi.

....aga kui palju on kütteperioodil sügisest kevadeni miinushindasid olnud?

Ma vist kuskil kirjutasin, et odavaima sisseostuhinnaga oli mul mullu talvel detsember.

Küttehooaja arvutus tuleb ikka 100-500 € MWh teha.

Kõigepealt küsiks, kas need kütteseadmeta põrandaküttetorud on korteri ainuke küttevõimalus, või kuidas enne põrandakütte toru korterit köeti.
Õhk-vesi jaoks on jah pind väike, samas kui seadmete jaoks on ruumi keldris saaks õhk-veele lisada mölakamalt suure akupaagi, ehk õhk-vesi uhaks kõige soodsamate elektrihinna tundidega paaki kütta, ja enamuse aja ööpäevast võtad paagist soojust põrandaküttesse ja tarbeveeks.
Aga jah akupaak lisaks õhk-vesi pumbale ajab küttesüsteemi rajamiskulu kõrgeks arvestades korteri nappi pinda.

Iseküsimus kui korteris on ahi või midagi, ei pea neid põrandatorusid kasutama, jätta tuleviku ootele, soetad õhk-õhk pumba sügis-kevad ilmade tarbeks ja suvel jahutamiseks ning pakasega ajad puid ahju.

Ja mis siis, et torud on maas...
Ja võta aluseks siis praegu pakutav fix hind - mis siin keerulist on?

Seda teemat ei olegi mõtet enne edasi arutada kuni pole teada umbkaudne aastane küttekulu. Kui on näiteks u. 1500-2000 kWh, siis ilmselt ei tasu midagi peale otsese elektrikütte panna.

2000/43 so ca 50 kWh/m2
Millest me räägime? Mida siin arutada on?

Kui otsene el küte, siis miks ei panda radikat seinale, vaid aetakse asju nö läbi ussi emmi ehk torude? Soojussalvestiks on eluruum ise ka ja radikaid saab programselt juhtida, et odavamat elektrit lantida. Lihtne ja odav lahendus Shelly jubinatega koos vastava mikroprogrammiga.

EH.INS. kirjutas: 28 Juun 2025, 22:45 2000/43 so ca 50 kWh/m2
Millest me räägime? Mida siin arutada on?

Seda paraku praegu ei tea milline küttekulu on, see 2000 kWh on mu "kõhutunde" pealt öeldud, mul omal on väiksem, aga teemaalgatajal on 1. korrus. Oleneb ka sellest kas on otsakorter või on kõrval naabrid. Kui on nõukaaegne "soojustus", siis võib oluliselt suurem olla.

EH.INS. kirjutas: 28 Juun 2025, 19:09 Ja mis siis, et torud on maas...
Ja võta aluseks siis praegu pakutav fix hind - mis siin keerulist on?

Kõik kulud tuleb arvesse võtta ju... ka elektriradiaatorite ostmise hind ja nendele kaabelduse tegemise hind ja siseviimistluse taastamise hind jne...

Korter seest täitsa viimistlematta.
Üks suur tühi ruum hetkel.
Nõuka maja, soojustamatta.
Naabritega pole suurt midagi seal rääkida.
Tööiseloom on pigem selline, et väga palju ajast on korter tühi, puudega kütmise variant oleks teostatav. Kui ennast pole vahepeal nädalate kaupa, siis jääb see pigem ära.
Seinapealsed radiaatorid pigem "ei meeldi" !
Elektrikatla saab panna ka nii, et miski automaatika ise jälgib börsi?
Kui suurest katla võimsusest peaks mõtlema sellise korteri puhul?

rundll kirjutas: 29 Juun 2025, 02:28 Naabritega pole suurt midagi seal rääkida.
Tööiseloom on pigem selline, et väga palju ajast on korter tühi, puudega kütmise variant oleks teostatav. Kui ennast pole vahepeal nädalate kaupa, siis jääb see pigem ära.

Aga arvesta sellega, et naabritel võib tekkida vägagi jututuju kui sul korter on kütmata. Mu jutu mõtte allikaks on KrtS §31 lg5.

Teemaalgatajale: võta kätte ja hakka arvutama (küttevõimsus, soojavajadus jne, jne) - mis siin keerulist on???

Kas kelder on kütteta? Kas põrand üldse soojustatud keldri poolelt, et see süsteem üldse keldrit kütma ei hakkaks? Aga muidu tee see kollektori osa ringi toa poolele ja sisseehitatud bolieriga 4kw õhkvesi tuppa tiksuma, sooja vett niiehknaa vaja , midagi sellist sobib kindlasti https://kliimakoda.ee/pood/toode/midea- ... eriga-4kw/

Rahaliselt kõige mõistlikum muidugi õhk õhk ja boiler otseelektrilt. Kui puukütte võimalus, siis pane lihtsalt kaminahi ka juurde avariisüsteemiks.

EH.INS. kirjutas: 29 Juun 2025, 12:08 Teemaalgatajale: võta kätte ja hakka arvutama (küttevõimsus, soojavajadus jne, jne) - mis siin keerulist on???

iksäkli , ainult kes talle ütleb milline on selle korteri soojapidavus, mille põhjal arvutusi teha saaks.Ise pakuks, et päris kehvake on, esimene korrus, kus külm kelder.. Küttevõimsuse vajaduse juures on väga oluline ka see, millise tempiga tahetakse seal korteris eleda ja milline on ruumide õhuvajadus(õhuvahetus). Paljud elavad 16 kraadi ja kõik avad kinni topitud, temal on energiakulu(vajadus) pakuks poole väiksem jne.

Kui teemaalgataja neid asju ei tea või välja ei uuri siis mis joru siin aetakse?

tabarabarap kirjutas: 29 Juun 2025, 14:42 Kas kelder on kütteta? Kas põrand üldse soojustatud keldri poolelt, et see süsteem üldse keldrit kütma ei hakkaks?

Meil on ka 85m2 I korruse pinda, kus all kütmata kelder. Kuna käin oma pahega staabis tegelemas ka talvel ja seinal digitermomeeter, siis alla +10* nagu ei mäleta. Põranda on soojustatud vist 2x50mm EPS-ga+80mm betooni, milles küttetorud, mida soojendab ÕVSP. Üldiselt ei kurda kulude üle.

Urmas kirjutas: 29 Juun 2025, 19:14

tabarabarap kirjutas: 29 Juun 2025, 14:42 Kas kelder on kütteta? Kas põrand üldse soojustatud keldri poolelt, et see süsteem üldse keldrit kütma ei hakkaks?

Meil on ka 85m2 I korruse pinda, kus all kütmata kelder. Kuna käin oma pahega staabis tegelemas ka talvel ja seinal digitermomeeter, siis alla +10* nagu ei mäleta. Põranda on soojustatud vist 2x50mm EPS-ga+80mm betooni, milles küttetorud, mida soojendab ÕVSP. Üldiselt ei kurda kulude üle.

Väga individuaalne lähenemine - väga palju oleneb kas toas temperatuur +16 või +26 ja kus kuludeks on mõnel 1000€ kuus normaalne. teiseie majanduslik katastroof!