Veeavarii korteris, puidust karkassiga põrand

[k6ps]

Teeme vannitoas 90x90 cm dushinurga ala uuesti - plaadid ja põrand. Selle käigus üks väike vasktoru seinas tuli lahti ja tekitas alumisele naabrile vannituppa veekahjustuse (maas oli ca 1m2 loik).

Meie korter on veidi teistmoodi ehitatud eelmise omaniku poolt kui tavaliselt. Sellise karkassi peale on kogu korter sh vannituba. Vannitoas on siis saepuru plaat karkassi peal, selle peal õhukene valatud kiht ja selle peal plaadid.




See on tänane seis - paremal pool veidi näha dušinurga ehitust:


Ehitaja arvas, et vesi läks naabrile ära. Kuigi ta ise ütles, et kaameraga nägi, et tuli lahinal. See jooksis vähemalt 24h. Kindlustuse esindaja käis üle vaatamas, aga ütles, et tema ei saa midagi soovitada.

Kuna ma ise ehitaja pole, siis üritan aru saada, kas ma mõtlen üle, et seal peaks miinimum prorgammis praegu kuivati panema ja ehk läbi olemasoleva augu aitaks olukorda paremaks teha? Äärmisel juhul peaks põranda lahti võtma kogu ulatuses? Kindlustuse esindaja arvas esialgu üldse, et meil polegi silmaga näha mingit kahju. Tema protokolli me veel näinud ei ole.

[Prill]

Üsna keeruline aru saada, kas vee leke on peatatud, kas lekkiv toru on parandatud. Kus niiskuse kahtlus on, kas konstruktsioon kuskaudu vesi naabri põrandale pääses on ligipääsetav ja kontrollitav jne-jne. kas on kuskil võimalik konstruktsioone avada, nt mõne liistu, toosi vm juurest näha seina sisse.
Kas naabri loik oli otse lekkekoha all või a'la 1-2-3 meetrit eemal, ehk kas vesi ronis mööda vahelage veel kuskile.
Kas materjalid mis niiskunud kohti ümbritsevad on umbsed või "hingavad", kas puitkonstruktsioonid või betoon jne
Muidu 24 tundi pahisev vesi võiks rohkem suuta kui ruutmeetrine loik, kuskile see vesi pidi minema..

Nende piltide pealt mina, ja arvatavalt paljud ei oska midagi arvata, kus see vesi oli ja mida kahjustas.
Kindlustuseonu tööd olen ka ise ühe korteri veekahjustuste hindamisel näinud. Kõik pildistati üles, eriti visuaalse kahjustusega kohad, niiskumõõtjaga käidi rohkem üle kui silm kahjustuseks hindas, lagi, seinad, põrand, mööbel.
Kusjuures see kahjuhindamine oli ikka nädalat paar hiljem kui uputus, ja näiteks niiskusmõõtjaga suutis ta külmiku ees vanad nö miskid kahjustuse kontuurid hinnata mitte selle uputuse süüks, vaid tegu varasema kahjuga, arvatavalt külmiku sulamine vms.
Köögimööblil suutis ka niiskusmõõtja kenasti näidata ära mis kapid on vett saanud ja mis kuivad - kuigi visuaalselt kahjusid näha ei olnud ka parima otsimise peale.

Ei oska kahjuks midagi tarka soovitada, kas oleks mõistlik endal ja naabril kahtlased kohad lahti lammutada või pigem mitte torkida kui probleemi ei paista ja nõudlejaid ka mitte.
Idee poolest võib ka võimalike kahjukannatajatega koos arutada, mida nemad arvavad või ette panevad.
Mõnikord võib piisata ka kokkuleppest ja numbrist ning selle dokumenteerimisest kinnitusega, et pretensioone ei ole.

[k6ps]

Tänud põhjaliku vastuse eest. Vabandan, et ei osanud kohe selgemalt rääkida. Lisan natuke infot juurde kui sellest midagi abi on. Enda jaoks juba mõned infokillud kogusin nii et ei pea vastama, aga kui jaksu on, siis ära ei ütleks

Üsna keeruline aru saada, kas vee leke on peatatud, kas lekkiv toru on parandatud. Kus niiskuse kahtlus on, kas konstruktsioon kuskaudu vesi naabri põrandale pääses on ligipääsetav ja kontrollitav jne-jne. kas on kuskil võimalik konstruktsioone avada, nt mõne liistu, toosi vm juurest näha seina sisse.

Õnneks on leke peatatud, aga toru on endiselt katki. Pildil olev wc tagune sein/kast tuleb lahti võtta. Minul on kahtlus, et vannitoa põranda all on kahjustus, kuna seal pole peale talade ja soojustuse midagi. Aga võibolla kui talad on niisked, siis nad lõpuks kuivavad ikkag ära?

Kas naabri loik oli otse lekkekoha all või a'la 1-2-3 meetrit eemal, ehk kas vesi ronis mööda vahelage veel kuskile.

Seina äära lekke juures oli lagi märg. Huvitaval kombel ei läinud otse alumisele naabrile, vaid all kõrval naabrile. Põhimõtteliselt teisel pool seina, aga all.

Kas materjalid mis niiskunud kohti ümbritsevad on umbsed või "hingavad", kas puitkonstruktsioonid või betoon jne

Kortermaja on kivist, millagil 1930 kandis ehitatud. Korter ise on ehitatud puitkonstruktsiooniga. Kordan jälle ennast, aga sellepärast ma mõtlesin, et kui vesi läks betooni peale, mille peale on omakorda pandud puittalad, siis kas need kuivavad lõpuks ära või jäävadki niiskeks. Üldiselt tundub, et korter hingab päris palju, võibolla liiga palju. Soojustatud on küll kõvasti seest, aga näiteks üks välissein - pildil vasakul, kus peegel on, on väljast soojustamata. Sealt tundub, et ikka puhub õhkus sisse. Talvel tuulega on korteris jahe.

Muidu 24 tundi pahisev vesi võiks rohkem suuta kui ruutmeetrine loik, kuskile see vesi pidi minema..

Ehitaja ütles küll, et pahises, aga see võis olla tema tõlgendus. Ma paaril korral kuulsin sellist väikest vee tilkumist sekundilise intervalliga.

Nende piltide pealt mina, ja arvatavalt paljud ei oska midagi arvata, kus see vesi oli ja mida kahjustas.
Kindlustuseonu tööd olen ka ise ühe korteri veekahjustuste hindamisel näinud. Kõik pildistati üles, eriti visuaalse kahjustusega kohad, niiskumõõtjaga käidi rohkem üle kui silm kahjustuseks hindas, lagi, seinad, põrand, mööbel.
Kusjuures see kahjuhindamine oli ikka nädalat paar hiljem kui uputus, ja näiteks niiskusmõõtjaga suutis ta külmiku ees vanad nö miskid kahjustuse kontuurid hinnata mitte selle uputuse süüks, vaid tegu varasema kahjuga, arvatavalt külmiku sulamine vms.
Köögimööblil suutis ka niiskusmõõtja kenasti näidata ära mis kapid on vett saanud ja mis kuivad - kuigi visuaalselt kahjusid näha ei olnud ka parima otsimise peale.

Siis ei saagi väga viriseda kui neljapäeval teavitasime ja kolmapäeval pärast jaane oli kindlustuseonu kohal. Huvitav, et mitu nädalat võib minna...
Aga hea teada, et niiskumõõtjaga näeb probleemseid kohti. Mingi aparaadiga ta tõesti seal ringi liikus.

Ei oska kahjuks midagi tarka soovitada, kas oleks mõistlik endal ja naabril kahtlased kohad lahti lammutada või pigem mitte torkida kui probleemi ei paista ja nõudlejaid ka mitte.
Idee poolest võib ka võimalike kahjukannatajatega koos arutada, mida nemad arvavad või ette panevad.
Mõnikord võib piisata ka kokkuleppest ja numbrist ning selle dokumenteerimisest kinnitusega, et pretensioone ei ole.

Võibolla peaks laskma ehitajal selle seina juba lahti võtta ja saaks targemaks. Nagunii on see töö vaja ära teha. Praegu kuidagi kindlustus kavatseb ette ennustada, et mis ulatuses kahjustus on. Naaber ma arvan, saab vajaliku remondiraha meie kindlustuse käest. Võimalik, et kui lahti võetakse siis näeks ka paremini, kas tuli mingi auku läbi.

[elektron]

Kindlustus võib ju oma niiskusmõõtjaga seal ringi jalutada, aga seni kuni lekkeallikat pole avatud - millest me üldse räägime? Nagu ma aru saan on WC loputukast koos torustikuga seina sisse ehitatud, ilma ühegi kontrollluugita. Siis ei jäägi muud üle kui iga kord kahtluse korral sein maha lammutada.