Teadust on viimasel ajal kasutatud omamoodi relvana, ka poliitilises võitluses ja nö kommunikatsioonis, tõsi on ka see kuidas teadus on läbivalt olnud rahastamise läbi manipuleeritav, nt tubakatööstuse rahastus, kus päris teadlased, päris ülikoolidest suutsid toota uuringuid ja "teadust" millega seada kahtluse alla tubaka kahjustav mõju ja seos nt kopsuvähi tekkega. Ka nt ajaloo uurimine on teadlastel läbivalt keeruline olnud, kus nt ka oma riik võib olulisi dokumente hoida salajas (nt Suurbritannia on pikendanud jätkuvalt 75 aastase salastustähtaja ületanud II ms arhiividokumente) või kui Eestis tahaks keegi ajaloolane uurida Eesti Vabadussõjas vabadusõdalaste poolt toime pandud sõja- ja inimsusvastaseid kuritegusid, ei oleks see arvatavalt võimalik..
Viimati vist peaminister Kaja Kallas kutsus üles teadlasi appi poliitikuid aitama, nö rohepoliitikate edendamiseks, teadusargumentidega kummutada uhhuudest rohevastaliste vastuseisu ja rumalust.
Iseenesest teaduse enda olemus on suhteliselt lihtne, tuleb kasutada teadusmetoodikaid uurimistöös, valitud metoodika ja vahendid, sh arvutus, statistiline töötlus jm katse peab olema samadel tingimustel korratav, jne.
Ometi saab manipuleerida juba sellega mida üldse uuritakse, nt täna inforuum meil propagandistlik ja erinevaid ajakirjanduslikke jm uurimusi "Venemaa infosõjast" tuleb pea iga nädal, aga kui tahaks teada kuidas Venemaa inforuumi kujundamise katsed erinevad teiste riikide inforuumi/sõja mõjutamisest, siis seda me ei saa teada sest seda ei uuri keegi, me lihtsalt teame et CIA püsti pandud ja rahastatav "Vaba euroopa" jm sarnased operatsioonid mõjutamaks vaenulike riikide elanikkonda oli hea ja tõde - ainult kellele hea ja kelle "tõde" ning mille poolest see erineb nendest meetoditest mida hukka mõistetakse, kahjulikuks peetakse ja kurjuse riikidele omistatakse.
Ei saa unustada ka seda kuidas teadus ei ole miski staatiline valmis asi iseenesest, vaid ka teadus areneb. Enim on see ehk märgatav meditsiinis, kus nt 50-60 aastat tagasi samuti nö tänapäevase moodsa teadusmetoodika, ravimikatsete jm loodud ravimeid aastakümneid hiljem kahjulikuks ja isegi ohtlikuks kuulutatud. Ühtepidi toonases hetkes tipp teadus ja allus kehtivatele mõõte&katse normatiividele, aga pikaajalise mõju käigus selgusid negatiivsed protsessid mida ei saanud toonane teadus mõõta ega teada, sest katseperiood ei olnud aastakümnete pikkune.
Mõneti võiks see isegi ehitusteemasse sobituda, kus mõni tänane normatiiv, mis põhineb teaduslikult uuritud katsetel (sertifikaatidel) võib aastakümnete pärast osutuda läbikukkunuks, sest ilmnevad miskid koosmõjud või ajalised protsessid, mida minevikus alahinnati või ei uuritud piisavalt, sest mõju hinnati olematuks või minimaalseks.
Lisaks suur osa otsuseid nii indiviidi kui kollektiivsel tasandil tehakse ilma teadusjurata, nt puudub meil teaduslik analüüs miks me kaasa valikul valisime ühe aga mitte teise, vbl teadus võiks näidata, et tegid vale valiku või saanuks teha parema valiku - ei, pannakse tuimalt uhhuud

Või kus on teaduslik analüüs, et just oma riik on meie keele ja kultuuri kestmise garant, ehk isegi vastu küsides, kuidas sai ilma oma riigita eesti keel ja kultuur tänini kesta, kui nüüd suht suvaliselt otsuseid põhjendatakse põhiseaduse preambuliga, et selle nimel peame nt mürsutootmise käima saama - ehk suht pikki konstruktsioone saab ehitada millelegi millel puudub igasugune alus peale usu.. või isegi pimeda usu

Suur osa riigi nö poliitikatest nt ka välis-, kaitse-, maksupoliitika mille üle rahval puudub otsustus kohati isegi arvamusõigus, ent mis kujundab ja määrab paljut muud nii ühikonnana, kui indiviidi vaatest - puudub igasugune analüüs, rääkimata isegi teaduslikust lähenemisest - me lihtsalt teame, et on õige, samamoodi kui piiblijärgijad teavad, et piiblisõnas ei kahelda..
Selles vaates on teaduse sissetoomine võimalik ainult kuskil tehnilisel tasemel ja niipea kui teadus kerkib kõrgemale püünele, kipub seal olema huvi kasutada teadust ära mingitel poliitilistel narratiividel ja/või ärilistel eesmärkidel.
Nt ka Eesti ülikoolide kontekstis on käinud arutelusid nö akadeemilise vabaduse ümber kus riik ja poliitilised jõud üritavad dikteerida, kas riigi rahastatud ülikoolidel ikka on sobilik teha koostööd nt Hiina ülikoolidega, rääkimata Venemaast või kas akadeemilise vabaduse alla läheb palestiinlastele ehk olenevalt kontekstist "terroristidele" kaasatundmine.
Ehk teadus saab eksisteerida vaid lubatud raamides, on seda vist nii läbivalt saanud, kui meenutada kuidas vana aja teadlasi represseeriti kui nende teadmine (nt maakera kuju ja päikesesüsteemi toimimine) läks vastuollu ususõnaga aga ususõna ja võim oli ülimuslikud.
Seega võim&usk pigem on alati peale jäänud ja teadus on pidanud taanduma või ootama "oma aega".