Ehitusfoorum

Kuna ehituses läheb tarvis teada üht teist füüsikast, siis mõtlesin teha siia teema, kus saaks mõningaid asju arutada, et mitte teisi teemasid "risustada". Kõik abivahendid, mis võimalik , tuleb kasutusele võtta, et jõuda tõele lähemale. Chatgtp, youtube, google jppms.

Panen hakatuseks ühe video, kus kritiseeritakse Einsteini erirelatiivsusteooriat. Hästi lühidalt kokku võttes - Einstein kasutas oma teooria rajamisel newtonilikku kiiruste liitmise valemeid c+v, c-v jne. Lõpptulemusena aga tema teooria ise ei aktsepteeri c-st suuremaid kiiruseid.

Patricia Dean - Mathematician and retired computer specialist Patricia Dean is a member of the British Computing Society, and Mensa

Ülalolev tsitaat näitab, et tegu ei ole mingi suvasassi või lamemaalasega, kelle võib suvalt maa alla ära vajutada.

https://www.youtube.com/watch?v=jIzLhhI4yFY&t=2647s

Kas siinse foorumi liikmeskonda arvestades poleks siiski mõislikum Newtoni füüsika, staatika ja tugevusteooriate raames püsida?

Relatiivsusteeoriad ja schrödingerid on muidugi intrigeerivad teemad, kuid kes - teemat valdavatest tegijatest - viitsib oma aega selistesse aruteludesse sellises foorumis matta?

Ma täpsustaks - kes siinsest foorumist valdab teemat???
Palun tõstke käsi!

Sai hiljuti järjekordsel katala lekkeotsingutel ja surveproovidel osaletud.
Elukogenud kolleegide jutu kontrolliks sai katla veesärgist vee väljavoolamise aegu mõõdetud ja võrreldud, nii sooja katla kuuma veega ja surveproovi külma veega.
(Kõik täitmised tehti pehmendatud veega ja kõik tühjendused samast kraanist, sama voolikuga.)

Tulemus - külm vesi voolas mööda voolikut alati veesärgist rutem välja kui esimesel korral kuum vesi.

Kuidas see eluline katse sobib siin varem esitatud "sõjaka" väitega, et kuuma vee viskoosus on matemaatiliselt väiksem kui külmal veel?

ping kirjutas: 07 Juun 2025, 22:39 ...

Kuidas see eluline katse sobib siin varem esitatud "sõjaka" väitega, et kuuma vee viskoosus on matemaatiliselt väiksem kui külmal veel?

Kas vee voolamist mõjutab ainult viskoossus?

madis64 kirjutas: 07 Juun 2025, 22:03 Kas siinse foorumi liikmeskonda arvestades poleks siiski mõislikum Newtoni füüsika, staatika ja tugevusteooriate raames püsida?

Relatiivsusteeoriad ja schrödingerid on muidugi intrigeerivad teemad, kuid kes - teemat valdavatest tegijatest - viitsib oma aega selistesse aruteludesse sellises foorumis matta?

Julgen Teid siiski pisut kritiseerida: kui sellise aruelu käigus kasvõi üks paneb isegi "nullorika" kõrvale ja huvitub hoopiski viidatud teooriast siis on minu arvates juba pool maad käidud.

Teemast huvitumine ja teema valdamine on siiski erinevad asjad
Olen 100% kindel, et siin teema valdajat ei leidu
Seega tõsine arutelu teema üle on suht mõttetu
Võib ju pikkida AI, YT, G ja muid viiteid aga see pole arutelu
See on piiksumine teemal millest sügav teadmine puudub - väärtusetu
Teema algatajal soovitaks esmalt põhikooli füüsikast läbi närida (vihjeks oleks tuumapeldik)

Ma täpsustaks - kes siinsest foorumist valdab teemat???
Palun tõstke käsi!

Siia sobiks K.Mullise tsitaat ( chatgtp abi):

Täpne tsitaat, mida Kary Mullis on öelnud, kõlab järgmiselt:

"You can’t expect the sheep to really respect the best and the brightest. They don’t know the difference really. I like humans, don’t get me wrong, but basically, the vast majority of them do not possess the ability to judge who is and who isn’t a really good scientist."

See mõte kajastub ka tema intervjuus, kus ta kritiseerib teadusasutusi ja teadlasi, kes tema arvates ei mõista teaduse tegelikku olemust ega ole teaduslikult pädevad. Ta väidab, et teadus on muutunud bürokraatlikuks ja finantsiliselt motiveeritudks, kus teadlased ei otsi tõde, vaid järgivad rahastamisallikate huve.

Mullis kritiseeris ka teadusautoriteedi ja teadusliku konsensuse järgimist ilma kriitilise mõtlemiseta. Ta uskus, et teadus peaks olema avatud küsimustele ja kahtlustele, mitte dogmaatilisele järgimisele.

Kui soovid, võin aidata sul leida ka teisi tema tsitaate või arutada tema seisukohti teaduse ja ühiskonna kohta.

Vt minu viimase posti viimane lause...

EH.INS. kirjutas: 07 Juun 2025, 23:17 Teemast huvitumine ja teema valdamine on siiski erinevad asjad
Olen 100% kindel, et siin teema valdajat ei leidu
Seega tõsine arutelu teema üle on suht mõttetu
Võib ju pikkida AI, YT, G ja muid viiteid aga see pole arutelu
See on piiksumine teemal millest sügav teadmine puudub - väärtusetu
Teema algatajal soovitaks esmalt põhikooli füüsikast läbi närida (vihjeks oleks tuumapeldik)

Chatgtp abil vastus:

Mõistan su seisukohta — tõepoolest, teemast huvitumine ei võrdu kohe eksperttasemel valdamisega. Aga arutelu väärtus ei seisne ainult akadeemilises süvapädevuses.

Enamik meist pole füüsikadoktorid, aga see ei tähenda, et me ei tohiks mõelda, küsida või arutada keerulisemate teemade üle. Tegelikult saab paljusid asju seletada lihtsate näidetega, mis aitavad mõista ka neid aspekte, mis esmapilgul tunduvad kättesaamatud.

Füüsika — nagu ka igasugune teadus — ei peaks olema suletud ring. Kui kellelgi on huvi, siis juba see väärib austust, mitte sildistamist. Ja kui keegi viitab AI-le, YouTube’ile või artiklitele, siis see on osa õppimisest — mitte „piiksumine“. Ka teadlased loevad ja tsiteerivad.

Seega, kui keegi tunneb, et tal on sügavam teadmine, siis arutelu kaudu saab seda jagada. Mitte eeldada, et teistel ei tasu üldse proovida. Kõige paremad mõtted sünnivad tihti just huvist ja küsimustest, mitte valmis vastustest.

Aga milles küsimus - arutle AI-ga...

EH.INS. kirjutas: 07 Juun 2025, 23:39 Aga milles küsimus - arutle AI-ga...

Chatgtp vastus:

AI ei ole asendus mõtlemisele — ta on tööriist, nagu kalkulaator või entsüklopeedia. Ma kasutan teda, et struktureerida mõtteid, tuua näiteid või küsida endalt uusi küsimusi. See ei asenda arutelu, vaid võib seda täiendada.

Aga kui sul endal on midagi sisulist öelda näiteks relatiivsusteooria kohta — või kasvõi selle kohta, kuidas füüsikaseadused igapäevaehituses ilmnevad — siis ma kuulan hea meelega. Arutelu ei pea sündima ainult selle pärast, et kellelgi on kraad. Piisab huvist ja austusest teiste mõtlemise vastu.

Ja ma kasutan chatgtp vastuseid, kuna ta oskab nii ilusti seda teha. Ma ise ei oskaks nii ilusti öelda. Et selles mõttes ära saa valesti aru.

ping kirjutas: 07 Juun 2025, 22:39 Sai hiljuti järjekordsel katala lekkeotsingutel ja surveproovidel osaletud.
Elukogenud kolleegide jutu kontrolliks sai katla veesärgist vee väljavoolamise aegu mõõdetud ja võrreldud, nii sooja katla kuuma veega ja surveproovi külma veega.
(Kõik täitmised tehti pehmendatud veega ja kõik tühjendused samast kraanist, sama voolikuga.)

Tulemus - külm vesi voolas mööda voolikut alati veesärgist rutem välja kui esimesel korral kuum vesi.

Kuidas see eluline katse sobib siin varem esitatud "sõjaka" väitega, et kuuma vee viskoosus on matemaatiliselt väiksem kui külmal veel?

Tundub, et keegi väga kätt ei julge tõsta:)
Mis ise pakud põhjuseks?

T25 kirjutas: 08 Juun 2025, 00:14

ping kirjutas: 07 Juun 2025, 22:39 Sai hiljuti ...

Tundub, et keegi väga kätt ei julge tõsta:)
Mis ise pakud põhjuseks?

Ma võin lisaks ka jalad tõsta, aga ma pean enne AI-ga nõu pidama

Võiks ju kätt tõsta aga mis point asjal on. AI'ga ei suhtle, ei oska sel teemal kaasa rääkida. Aga kuna siin selline teema on, siis keegi ehk viitsib AI'lt küsida huvitavate füüsikaliste nähtuste kohta Skinwalkeri rantšos. Põnev oleks teada AI seisukohti.

eerik2 kirjutas: 08 Juun 2025, 07:24 Võiks ju kätt tõsta aga mis point asjal on. AI'ga ei suhtle, ei oska sel teemal kaasa rääkida. Aga kuna siin selline teema on, siis keegi ehk viitsib AI'lt küsida huvitavate füüsikaliste nähtuste kohta Skinwalkeri rantšos. Põnev oleks teada AI seisukohti.

Kas see nüüd just AI seisukoht on, aga sinu küsimuse peale tuli suht kiire vastus -
ChatGPT

Skinwalkeri rantšo on tuntud oma salapäraste ja müstiliste lugude poolest, kuid tegelikult ei ole teaduslikke tõendeid selle kohta, et seal toimuksid füüsikalised nähtused, mis ületaksid tavalise looduse raamid. Siiski on piirkonnaga seotud mitmeid huvitavaid ja seletamatuid nähtusi, mille kohta inimesed on jaganud oma kogemusi ja arvamusi:

Välku ja sähvatusi: Mõnikord on väidetud, et rantšos esinevad ootamatud ja tugevad välkade sähvatused, mis võivad tunduda ebaharilikud või kogenematute jaoks isegi salapärased.

Välised helid ja müra: Mõned külastajad on kirjeldanud kummalikke helisid, nagu kummaliselt kõlav ulgumine, kopitamine või müra, mis ei näi olevat pärit loomadelt või inimestelt.

Ebatavalised valgusnähtused: On olnud väiteid eredate või liikuvate valgusväljade kohta, mis võivad tekkida öisel ajal ning mille päritolu on teadmata.

Tundmatu energialaadung: Mõnikord räägitakse, et piirkonnas võib tunda ebaharilikku energiat või „tühimikku“, mis tekitab tunde, nagu oleks seal mingi salapärane jõud või kohalolu.

Oluline on rõhutada, et paljud neist nähtustest võivad olla seletatavad looduslike või psühholoogiliste nähtustega ning teaduslikult ei ole kinnitatud, et Skinwalkeri rantšo oleks seotud kummaliste füüsikaliste nähtustega. Tegemist on pigem kohalike müütide, uskumuste ja isiklike kogemustega, mis muudavad selle koha salapäraseks ja huvitavaks nii uurijate kui ka külastajate jaoks.

Huvitav, kas ChatGPT väidab siis, et kõik need teaduslikud katsed, mis seal tehtud on, on lihtsalt erieffektid...?

eerik2 kirjutas: 08 Juun 2025, 07:47 Huvitav, kas ChatGPT väidab siis, et kõik need teaduslikud katsed, mis seal tehtud on, on lihtsalt erieffektid...?

Küsisin temalt siis, et millele tema arvamus tugineb. Ja vastus:
Minu arvamuse kujundamisel mõjutavad erinevad allikad ja andmed, mille põhjal ma õppisin. Kuna olen välja töötatud suurte tekstikorpuste ja informatsiooniallika põhjal, siis minu "arvamused" ei ole isiklikud ega emotsionaalsed, vaid põhinevad olemasolevatel faktidel, teadmistel ning erinevatel vaatenurkadel. Minu eesmärk on pakkuda objektiivset ja tasakaalustatud teavet ning aidata kasutajal saada parema ülevaate teema kohta.

https://www.ekkehard-friebe.de/Essen-L.htm

Louis Esseni kriitika relatiivsusteooria kohta.

Mõned nopped:

There have always been ... critics: Rutherford treated it as a joke; Soddy called it a swindle; Bertrand Russell suggested it was all contained in the Lorentz transformation equations; and many scientists commented on its contradictions.

I do not think Rutherford would have regarded (the theory) as a joke had he realised how it would retard the rational development of science. Einstein defined the velocity of light as a universal constant and thus broke one of the fundamental rules of science.

Einstein's use of a thought experiment, together with his ignorance of experimental techniques, gave a

result which fooled himself and generations of scientists.

Then there is the prestige of its advocates. Eddington had the full support of the Royal Astronomical Society, the Royal Society and scientific establishments throughout the world. Taking their cue from scientists, important people in other walks of life referred to it as an outstanding achievement of the human intellect. Another powerful reason for its acceptance was suggested to me by a former president of the Royal Society. He confessed that he did not understand the theory himself, not being an expert in the subject, but he thought it must be right because he had found it so useful. This is a very important requirement in any theory but it does not follow that errors in it should be ignored.

Insofar as the theory is thought to explain the result of the Michelson-Morley experiment I am inclined to agree with Soddy that it is a swindle; and I do not think Rutherford would have regarded it as a joke had he realised how it would retard the rational development of science.

Lisaks omalt poolt infoks, et tegu ei ole jälle mingi suva sassi ja poetaguse bockijoodikuga, kelle võiks kiirelt maa alla vajutada kui lamemaalase ja uhuu , vaid tegu oli aatomikella loojaga( aastal 1955).

RaJy kirjutas: 08 Juun 2025, 07:39 …
ChatGPT
…
Välised helid ja müra: Mõned külastajad on kirjeldanud kummalikke helisid, nagu kummaliselt kõlav ulgumine, kopitamine või müra, mis ei näi olevat pärit loomadelt või inimestelt.i ka külastajate jaoks.

Kui keelemudel oleks kõik olemasolevad tekstid läbi töötanud, siis see peaks ka sõnadel koputamine ja kopitamine vahet tegema. Aga ei tee.

Mind huvitaks mis on T25 point?
Mida kasulikku võiks sellest teemast kõrva taha panna?
AI "arvamus"? Või mis?
Viide Einsteini lollusele vs tarkade kommentaaridele kasutades AI-d?
No pole tõsiseltvõetav... Täpselt seni kuni T25 ise matemaatiliselt seda ei tõesta...
Viitan veelkord - siin foorumis puudub keegi kes teemat valdaks...
AI abil sellise asja tõestamine on rumalus - AI rumalusele on viited ka olemas...

Teadust on viimasel ajal kasutatud omamoodi relvana, ka poliitilises võitluses ja nö kommunikatsioonis, tõsi on ka see kuidas teadus on läbivalt olnud rahastamise läbi manipuleeritav, nt tubakatööstuse rahastus, kus päris teadlased, päris ülikoolidest suutsid toota uuringuid ja "teadust" millega seada kahtluse alla tubaka kahjustav mõju ja seos nt kopsuvähi tekkega. Ka nt ajaloo uurimine on teadlastel läbivalt keeruline olnud, kus nt ka oma riik võib olulisi dokumente hoida salajas (nt Suurbritannia on pikendanud jätkuvalt 75 aastase salastustähtaja ületanud II ms arhiividokumente) või kui Eestis tahaks keegi ajaloolane uurida Eesti Vabadussõjas vabadusõdalaste poolt toime pandud sõja- ja inimsusvastaseid kuritegusid, ei oleks see arvatavalt võimalik..

Viimati vist peaminister Kaja Kallas kutsus üles teadlasi appi poliitikuid aitama, nö rohepoliitikate edendamiseks, teadusargumentidega kummutada uhhuudest rohevastaliste vastuseisu ja rumalust.

Iseenesest teaduse enda olemus on suhteliselt lihtne, tuleb kasutada teadusmetoodikaid uurimistöös, valitud metoodika ja vahendid, sh arvutus, statistiline töötlus jm katse peab olema samadel tingimustel korratav, jne.
Ometi saab manipuleerida juba sellega mida üldse uuritakse, nt täna inforuum meil propagandistlik ja erinevaid ajakirjanduslikke jm uurimusi "Venemaa infosõjast" tuleb pea iga nädal, aga kui tahaks teada kuidas Venemaa inforuumi kujundamise katsed erinevad teiste riikide inforuumi/sõja mõjutamisest, siis seda me ei saa teada sest seda ei uuri keegi, me lihtsalt teame et CIA püsti pandud ja rahastatav "Vaba euroopa" jm sarnased operatsioonid mõjutamaks vaenulike riikide elanikkonda oli hea ja tõde - ainult kellele hea ja kelle "tõde" ning mille poolest see erineb nendest meetoditest mida hukka mõistetakse, kahjulikuks peetakse ja kurjuse riikidele omistatakse.

Ei saa unustada ka seda kuidas teadus ei ole miski staatiline valmis asi iseenesest, vaid ka teadus areneb. Enim on see ehk märgatav meditsiinis, kus nt 50-60 aastat tagasi samuti nö tänapäevase moodsa teadusmetoodika, ravimikatsete jm loodud ravimeid aastakümneid hiljem kahjulikuks ja isegi ohtlikuks kuulutatud. Ühtepidi toonases hetkes tipp teadus ja allus kehtivatele mõõte&katse normatiividele, aga pikaajalise mõju käigus selgusid negatiivsed protsessid mida ei saanud toonane teadus mõõta ega teada, sest katseperiood ei olnud aastakümnete pikkune.
Mõneti võiks see isegi ehitusteemasse sobituda, kus mõni tänane normatiiv, mis põhineb teaduslikult uuritud katsetel (sertifikaatidel) võib aastakümnete pärast osutuda läbikukkunuks, sest ilmnevad miskid koosmõjud või ajalised protsessid, mida minevikus alahinnati või ei uuritud piisavalt, sest mõju hinnati olematuks või minimaalseks.

Lisaks suur osa otsuseid nii indiviidi kui kollektiivsel tasandil tehakse ilma teadusjurata, nt puudub meil teaduslik analüüs miks me kaasa valikul valisime ühe aga mitte teise, vbl teadus võiks näidata, et tegid vale valiku või saanuks teha parema valiku - ei, pannakse tuimalt uhhuud
Või kus on teaduslik analüüs, et just oma riik on meie keele ja kultuuri kestmise garant, ehk isegi vastu küsides, kuidas sai ilma oma riigita eesti keel ja kultuur tänini kesta, kui nüüd suht suvaliselt otsuseid põhjendatakse põhiseaduse preambuliga, et selle nimel peame nt mürsutootmise käima saama - ehk suht pikki konstruktsioone saab ehitada millelegi millel puudub igasugune alus peale usu.. või isegi pimeda usu
Suur osa riigi nö poliitikatest nt ka välis-, kaitse-, maksupoliitika mille üle rahval puudub otsustus kohati isegi arvamusõigus, ent mis kujundab ja määrab paljut muud nii ühikonnana, kui indiviidi vaatest - puudub igasugune analüüs, rääkimata isegi teaduslikust lähenemisest - me lihtsalt teame, et on õige, samamoodi kui piiblijärgijad teavad, et piiblisõnas ei kahelda..
Selles vaates on teaduse sissetoomine võimalik ainult kuskil tehnilisel tasemel ja niipea kui teadus kerkib kõrgemale püünele, kipub seal olema huvi kasutada teadust ära mingitel poliitilistel narratiividel ja/või ärilistel eesmärkidel.
Nt ka Eesti ülikoolide kontekstis on käinud arutelusid nö akadeemilise vabaduse ümber kus riik ja poliitilised jõud üritavad dikteerida, kas riigi rahastatud ülikoolidel ikka on sobilik teha koostööd nt Hiina ülikoolidega, rääkimata Venemaast või kas akadeemilise vabaduse alla läheb palestiinlastele ehk olenevalt kontekstist "terroristidele" kaasatundmine.
Ehk teadus saab eksisteerida vaid lubatud raamides, on seda vist nii läbivalt saanud, kui meenutada kuidas vana aja teadlasi represseeriti kui nende teadmine (nt maakera kuju ja päikesesüsteemi toimimine) läks vastuollu ususõnaga aga ususõna ja võim oli ülimuslikud.
Seega võim&usk pigem on alati peale jäänud ja teadus on pidanud taanduma või ootama "oma aega".

Järjekordne pikk jutt Prill-lt mis ei ütle mitte midagi või konstateerib seda mis siililegi selge...

Mida on arutada T25 "füüsika teemas" tema viidetest lähtuvalt suutmata seda panna matemaatilisse vormi?
Minul käib see matemaatika küll üle jõu ses mõttes, et hakata arutlema...
Kui nüüd viidata kvantteooriale ja Einsteinile siis siin pole midagi tõestada - see on ju teada, et Einstein seda ei tunnistanud...
Viidata, et kvantteoorial puudub seos reaalsusega - selle peale võib tulla ainult loll - seda avalikult kuulutada veel lollim

"Kuna ehituses läheb tarvis teada üht teist füüsikast, siis ..." Kas mitte lihtsam poleks kooli minna (täiendõpe ilma igasuguste eeltingimusteta on ka olemas, köhi ainult pappi) ja siis hiljem isekeskis mõelda, kas Einstein oli loll või sai õunaga pihta ja siis muutus lolliks vmt?
Minu arvates on positiivne see, et inimene üldse füüsikast huvitub, selmet B-vitamiini toetusega kolesterooli sisestab D-vitamiini nautides (eks neid asju tuleb meie kliimavöötmes mõnikord ikka teha).