Ehitusfoorum

Tere!

Omal käel olen joonistanud siin ühe abihoone (~60m2), mida kavatsen ehitama hakata ja küsiks enne siit nõu, kas sarikad võivad otsapidi koos olla kui penn on lisatud või on normiks saanud, et peab olema katusehari sarikate vahel? Majapikkus on 9,2m ja laius 5,8m
Penn sai kõrgemale pandud, et saaks kergemad asju viies pööningule ladustada, ehk ei peaks palju kummardama, ja on lisatud ka sarikate alla vertikaalpostid (922mm). Sarikad on 50x150 ja vahelae laagid samuti. Sarikate sammuks jätsin 600mm, et tulevikus saab villa vahele panna. Kas selline lahendus on ok?

Ehitusnohik kirjutas: 19 Mai 2025, 15:48 Tere!

Omal käel olen joonistanud siin ühe abihoone (~60m2), mida kavatsen ehitama hakata ja küsiks enne siit nõu, kas sarikad võivad otsapidi koos olla kui penn on lisatud või on normiks saanud, et peab olema katusehari sarikate vahel?

Minu poolest võid mõlemat moodi teha. Arvesta, et see on anonüümne foorum.

PS. Ja kohe kindlasti loe mu postituste all olevat motot!

Joonestanud mitte joonistanud kui räägid ehitusjoonistest
Kas on OK - krt seda teab - ühtegi koormust pole antud, puudub info kandjate praameetrite kohta jms
Penn ei tööta nagunii või siis minimaalselt...(arvutuslikult)
Kui need vertikaalsed toed on iga sarika all (mida ma hästi ei tahaks uskuda) siis sarikate seisukohalt on OK (selleks, et seda hinnata ei pea ma koormust / kandjate parameetreid täpselt teadma)
Kuna ühtegi diagaonaali ei näe (ei pea olema iga sarika vertikaaltugede vahel ja igas vertikaaltugede vahes) siis näen probleemi kompoti stabiilsuses
Samuti on küsitav selle "koha / kohtade" kandevõime kuhu need vertikaaltoed toetuvad - selle kohta pole midagi antud
Aga seda küsiks küll:

...kas sarikad võivad otsapidi koos olla kui penn on lisatud või on normiks saanud, et peab olema katusehari sarikate vahel...

Mida siin mõeldakse ja millist normi???

EH.INS. kirjutas: 19 Mai 2025, 23:29 Kas on OK - krt seda teab - ühtegi koormust pole antud, puudub info kandjate praameetrite kohta jms
Penn ei tööta nagunii või siis minimaalselt...(arvutuslikult) ........

Kas ma sain su kommentaarist õigesti aru, et ka minu soovitus oli õige?

Urmas kirjutas: 20 Mai 2025, 00:09

EH.INS. kirjutas: 19 Mai 2025, 23:29 Kas on OK - krt seda teab - ühtegi koormust pole antud, puudub info kandjate praameetrite kohta jms
Penn ei tööta nagunii või siis minimaalselt...(arvutuslikult) ........

Kas ma sain su kommentaarist õigesti aru, et ka minu soovitus oli õige?

Kui sain õieti aru: st, et mõtlesid ise tead mis teed (ja moto ka) siis JAH

EH.INS. kirjutas: 19 Mai 2025, 23:29 Aga seda küsiks küll:

...kas sarikad võivad otsapidi koos olla kui penn on lisatud või on normiks saanud, et peab olema katusehari sarikate vahel...

Mida siin mõeldakse ja millist normi???

Minu viga, miskipärast jäi mulje, et kasutatakse hullult (eriti ameerikas, kui videosid vaadata), aga vaadates netist pilte katuse ehitusest Eestis, siis jah, ei ole normiks.

Ei - nii küll EI PEA tegema...

EH.INS. kirjutas: 19 Mai 2025, 23:29 Penn ei tööta nagunii või siis minimaalselt...(arvutuslikult)

Kas tuleb allapoole tuua? Pole probleemi, kui palju?

Kui need vertikaalsed toed on iga sarika all (mida ma hästi ei tahaks uskuda) siis sarikate seisukohalt on OK (selleks, et seda hinnata ei pea ma koormust / kandjate parameetreid täpselt teadma)

Miks ei taha uskuda? Materjali raiskamine? Või on siis sammuga 1200mm mõistlikum? Lisatud joonis.

Kuna ühtegi diagaonaali ei näe (ei pea olema iga sarika vertikaaltugede vahel ja igas vertikaaltugede vahes) siis näen probleemi kompoti stabiilsuses

Joonistel olid osad kihid välja lülitatud, diagonaallauad on olemas. Kandvad seinad on 50x100, sinna juurde tulevad veel 2x 50x50 soojustuseks.

Samuti on küsitav selle "koha / kohtade" kandevõime kuhu need vertikaaltoed toetuvad - selle kohta pole midagi antud

Mis koha all mõtled? Vundamendiks on betoonplaatvundament kuhu toetub karkass. Kui mõtled sarika all olevad vertikaaltoed (50x100), siis need toetuvad 50x100 alumisele prussile, mis on kinnitatud põrandaplaadile.
Koormus, paluks täpsemat selgitust, kas katusekoormus? Tuleb kiviprofiilis plekk, joonisel ju näha. Maja suurus toodud, sellest ei piisa? Katusepindalat vaja? Üks tiib on 35.57m2, ehk siis kahe tiiva peal kokku 71.14m2, ning katusekalle on 30 kraadi.

Vastan tsiteerimata:

1. Midagi pole vaja allapoole tuua - üldse pole vaja
On nüanss - sarikad tuleb üle arvutada (kui iga sarika all viidatud verikaaltoed siis pole vaja arvutada)

2. Just - milleks
Aga on sama nüanss mis p1 viidatud
Üleüldse on neid 50x150 sarika jaoks nagunii liiast

3. Kas mõistsid Sina valesti või mõistan mina Sind valesti
Ma ei räägi seinetest
Ma räägin nendest vertikaaltugedest sarikate all
Stabiilsuse jaoks on ka seal (tuleb eristada seinte ja katuse kandureid) vajalikud diagonaalsidemed
Aga mitte igas vertikaaltugede vahes - soovi korral teen pisikese skitsi

4. Ei mõtle vundamenti - ei mõtle ühtegi neist millest räägid
Mõtlen seda, et majal on ilmselt ka aknad - akende peal on mingi sillus / tala - katusekoormus läbi vertikaaltugede kandub lõpuks sinna - seda "kohta" mõtlesin
Lisaks - ega need katuse verikaaltoed ju vundamendi lähe (ka põrandani mitte - ja sinna nagunii ei tohiks toetada - kui just tegu poleks vastavalt arvutatud ja teostatud PLAATVUNDAMENDIGA - vt vaidlus mis asi on PLAATVUNDAMENT siit: https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=72010)
Mõtlen seda "kohta" kuhu need katuse vertikaaltoed toetuvad

4. Koormustest - pikalt ei hakka seletama, mainin vaid, et asi pole kaugelt nii lihtne
Ja kui hakata optimeerima nt vertikaaltugede arvu (viited eespool) siis on täpsed koormused hädavajalikud

Selge, sain aru, vaatasin seda "plaatvundamendi" teemat. Jah tegemist on väikeehitisega, kus seinad toetuvad betoonpõranda äärtele. Seega jah, sellist vundamenti nagu lintvundament, ei ole. Akende ja uste kohal on talad. Aga selguse huvides, võiksid nr3 puhul teha sketsi.

Võin ja teen aga mitte kohe...
Lisaks: jätame selle vundamendi kõrvale - ega Sul toas ju "mets" ei ole
Seega peavad need katuse vertikaaltoed mis ei toetu seintele ju kuhugi ikka toetuma - seda "kohta" mõtlen ka

Panen siia joonise esiseinast, loodan, et "kohad" tulevad välja, sest ma ei saa hästi aru mida mõtled.
Joonisel akende ja muu kohal jookseb horisontaalis 50x150mm tala, mis on süvistatud vertikaalpostide külge. Lae laagid on vertikaalpostide külge naelutatud ja saavad toetuda ka samas horisontaaltala peale. Akende kohal vertikaalpostid (lühikesed) toetuvad horisontaaltalale osaliselt. Viirutatud post on siis risti asetsev kandesein.

Jah - me räägime siin kontekstis "erinevat keelt"
Aga see selleks
Tegelesin natuke Sinu asjaga näppisin nii ja naapidi ja näppude peal arvutus näitab, et minu arvates optimaalseim lahendus - antud allpool ja siia juurde kuuluvad märkused:
- Kõik ristlõiked 50x150
- Postid võiks olla ka 50x100 aga sõlmi teostada raske
- Katusekonstruktsiooni samm 600
- Puidu tugevusklassiks arvestatud C18 - tavaliselt konstruktsioonipuit C24 - aga ma ju ei tea ja lähenesin konservatiivsemalt
- Katuse omakaal max 0,6 kN/m2 - see hõlmab mh nt soojustused, roovitised, ehitusplaadid, riputuskoormused jne - LISA: SAMA LAEGA
- Kõik sõlmede kinnitused tuleb teostada vastavalt arvutustele - eriline tähelepanu mustade joonte nö alumistele nurkadele
- Kui tahaks sinna mingeid ruume siis lisandub koormust ja kõik peaks uuesti üle arvutama
- Max koormus välisseinale igalt sellelt katusekonstruktsioonilt ca 6,5 kN - kui tulevad ruumid siis suureneb

Mida selle infoga peale hakkad otsustad ise
Ennetan küsimusi a-la "aga kuidas siis sõlmed teha" ja vastan, et pole sõnadega kirjeldatav - ma oma kolleegile võin rääkida / kirjutada
Aga siin kontekstis viitan veelkord - me räägime "erinevat keelt"
Põhimõtteliselt võiks ju teenusena teha tööprojekti - aga tunnistan ausalt - ei viitsi
Ehk leiad ise kellegi
Ja kui arvad, et saad ise hakkama - Sinu otsus ja ka vastutus

Ah - sitta kah - kui sobib teen 300 neto eest ära...
Lisan, et nö "tingima" ei hakka - on ainult 2 võimalust - sobib / ei sobi

EH.INS. kirjutas: 20 Mai 2025, 21:29 Ah - sitta kah - kui sobib teen 300 neto eest ära...
Lisan, et nö "tingima" ei hakka - on ainult 2 võimalust - sobib / ei sobi

Selle postituse peale ei saa uudishimust mitte küsimata jätta, mis see fiktiivne rahasumma siis on mida tavaliselt sellise töö eest sulle pakutakse?

Sellist tööd ma tavaliselt ette ei võta
Siin nägin - inimene hoolib ja proovib, koostab ise jooniseid, ei lahmi puusalt jms
Ja otsustasin natuke põhjalikumalt selgitada ja ehk ka mingit nõu anda
Nägin, et inimene hoolib ja võtab ka nõu kuulda ja näib sümpaatse inimesena
Jah - alguses mõtlesin - ei viitsi
Ja siis tulenevalt inimese suhtumisest - sellest tulenevalt minule sümpaatse inimesena näivana otsustasin ümber
Mul on siit veel 2 näidet tuua

Aga kui võtaks sellise töö nö "tänavalt" siis alla 1200 liigutama ei hakka
Vbl olla ka rohkem - ja võib sõltuda ka tujust ja sellest kuidas küsitakse
Ka kogu see selgitus mille siin olen andnud on töö tulemus
Ja nagu mainitud - tingima ei hakka - variante on 2...

Kas muidu ilma postideta ei kannatakse seda teha? Peaks ristlõikeid suurendama?

porjuh kirjutas: 21 Mai 2025, 12:31 Kas muidu ilma postideta ei kannatakse seda teha? Peaks ristlõikeid suurendama?

Just

TÄPSUSTUS:

- Saaks eemaldada keskmise posti
- Postide kandevõime pärast võiks vähendada postide ristlõiget kuid minu hinnangul sõlmede teostus raskendatud
- Sarikate ristlõiget tuleks suurendada
- Tala ristlõige võiks kandevõime seisukohalt jääda samaks - eraldi tuleks üle arvutada sarika / tala ühendussõlm
- Saaks eemaldada ka kõik postid - peaks suurendama nii sarikate kui tala ristlõiget

Tihti juhtub puidu puhul, et ristlõike määravad hoopis sõlmed (kinnitid ei mahu ära)

Aga lisan siia arvutusskeemi...

Siin on nt edasijõudnutele näha:

- Paindemomendi epüürid
- Toereaksioonid
- Toetingimused
- Liigendid ja nende asukohad
- Veelgi osavamad oskavad välja lugeda mida tähendab tähekombinatisoon või selle puudumine "pildil" ja saavad ka aru miks painemomendi epüürid on just sellised

Keda huvitab see uurib - keda ei huvita jätab vahele

PS
Näppude peal arvutus erines progrmmarvutusest ca 6%

Teemaalgatajale: katusehari on eesti keeles viilkatuse ülaserv. See pruss, mille vajalikkuse kohta sa küsisid, võiks olla harjapruss, ja vaja seda ei ole. Milleks? Sarikad on kõige mugavam omavahel lapiti kinnitada, see on kõige lihtsam, liikuva sõlmena töötab see nagunii.
Ma soovitan sul kõik katuse ja vahelae 50x150 mm materjali vahetada 50x200 mm vastu, vahelaes sammuga 450...500 mm, või kasutada 50x250 mm vahelaetalasid sammuga 600 mm (termin "vahelae laagid" ei ole asjakohane, sest laagid on siiski põrandakonstruktsiooni puhul kasutatav mõiste).

Optimaalse tulemuse saavutamiseks kuluta see 300 eurot, ja sa hoiad kokku 3000 eurot või halvemal juhul kokkuvarisenud hoone taastamiskulud.

@ rein

1. Vt teemaalgataja postitusi ja ka jooniseid
Ilmselgelt pole ta sinna 2K mingeid eluruume plaaninud
Sel korral pole tegemist vahelaega
Mina lihtsalt vihjasin, et kui sinna tahta mingeid ruume siis...
Ja ilmselgelt lähtuvalt geomeetriast ei seal olla eluruumid
Saavad olla nt mingid panipaigad

2. Kõik soovitused ju teretulnud - aga mingil viisil võiks põhjendada miks just nii
Nt see:

Ma soovitan sul kõik katuse ja vahelae 50x150 mm materjali vahetada 50x200 mm vastu

Milleks?
Lähtuvalt p1 toodust nt see:

vahelaes sammuga 450...500 mm, või kasutada 50x250 mm vahelaetalasid sammuga 600

Milleks?

3. Kust see tuleb:

katusehari on eesti keeles viilkatuse ülaserv

Ma ikka räägin ka katuseharjast...

4. Aga see on puhtalt tellija otsus / vastutus

Optimaalse tulemuse saavutamiseks kuluta see 300 eurot, ja sa hoiad kokku 3000 eurot või halvemal juhul kokkuvarisenud hoone taastamiskulud

Kui ma endale teeks, siis paneks ka pigem vahelakke tummisema ristlõike ja teeks selle ühest tükist. Sellest keskmisest postist loobuksin, sarkikatele see niikuinii midagi juurde ei anna. Lihtsam ehitada ka.

porjuh kirjutas: 21 Mai 2025, 15:50 Kui ma endale teeks, siis paneks ka pigem vahelakke tummisema ristlõike ja teeks selle ühest tükist. Sellest keskmisest postist loobuksin, sarkikatele see niikuinii midagi juurde ei anna. Lihtsam ehitada ka.

Sinu valik mida Sa teeks...Pole kunagi midagi vastupidist väitnud...

Aga mõned asjad pole vajalikud (nt tummisem ristlõige - jah - kehtib siis kui eemaldada keskmine post - aga hoopis optimaalsem oleks veidi vähendada kandurite sammu - sest puudu on õige vähe) ja teised väited pole õiged või on pooltõed

Väide, et keskmine post midagi sarikatele juurde ei anna
- annab, mitte küll väga palju - mina teen oma asjad tavaliselt 98%...102% piires seega mulle annab
Repliigina: siia ei tee, sest kahtlen pisut iseehitajatele antud projektlahenduse teostuses
- annab ja palju ja hoopis talale...

Lisan, et arvutused on teostatud puidu klassiga C18 / konstruktsioonipuit tavaliselt C24
Tee pisike jagamistehe ja vt kui palju suhteliselt muutuks tulemused (mina nagu näen, et kandevõime suureneks 1,33 korda)
Miks nii tegin seda ka põhjendasin

Isiklikust huvist, kas saaksid veidi lahti seletada, kuidas see keskmine post sarikaid aitab. Ja kas on mingi põhjus, miks vahelae tala kahest tükist on? Sõlme parem teha?

98...102% on päris julge muidugi, arvestades, mida kõike elu jooksul platsil nähtud on

Vastan kõigepealt teisele viitele (veidi hiljem esimesele)

Rõhutatult - Mina ei vastuta selle, eest mis toimub platsil
Ei ütleks, et nii väga julge ja seletan lahti ka
Võtame puidu
On nii materjali kui koormuse osavarutegurid mida omakorda mõjutavad nii materjali kasutusklass kui koormuse iseloom (nt lühiajaline / keskkestev / pikaajaline)
Liigselt keeruliseks asja ajamata oletame, et meil on kasutusklass 2 ja koormus keskkestev ja see on lumekoormus
- Materjali osavarutegur 1,3
- Materjali kasutusklass 2 / Koormus keskkestev - tegur 0,8
- Koormuse osavarutegur 1,5
Ja hakkame nüüd arvutama kui palju mul "varu" on
NORMATIIVSED VÄÄRTUSED vs ARVUTUSLIKUD VÄÄRTUSED
- Materjal 0,8/1,3 peaks justkui olema ca 60% - siin tuleb tähele panna, et materjali parameetritest kasutame ära 60% - nö üle jääb 40%
- Koormus 1,5/1 peaks justkui olema ca 50%
No mida nüüd arvata???