õhk-vesi soojuspump liiga lahja maja jaoks?

[LauriLauri]

Tere,
Sai majale ( köetav pind u 330m2, põrandaküttel ) soetatud " tuttava müügimehe" soovitusel " 14kw Hitachi Yutaki s5 Split " soojuspump mis sai kahjuks ostetud liialt kiirustades ja ilma kütteprojektita.

Küttepumpade teema nii võõras mu jaoks, kas keegi vastaks mõnele rumalale küsimusele, ette tänades !

Siin nüüd viimasel ajal on tulnud soovitusi stiilis et peaks olema vähemalt 20kw pump kuna maja nii suur ja külma ilmaga läheb pump suht ruttu 9kw elektritenni peale üle mis ilmselgelt liiga lahja niisuguse maja jaoks ja tulemuseks ongi 16-18C toa temp .

Maja on tõesti külm ja on plaanis majale lisa soojustus + uus tuuletõkke kangas kuid siin on tulnud soovitusi kõigepealt küttepump üle vaadata et äkki liiga nõrk.

Kas tõesti uutematel pumpadel on see külmema ilmaga energia kasutus kuidagi nii palju parem, et ei lülita seal -15 kraadi juures puhtalt elektritenni peale?
Kas jääb 14kw pumbast liiga vähe ressurssi alles sellise vee koguse soojendamiseks ?
Olen tähele pannud menüüst vaadates hetke vee tempi on see olnud nt külma ilmaga seal 35 kraadi juures kuid ette antud FIX temp 42 C.

Kui palju akumulatsiooni paagi suurus mõjutab energia tarbimist? Hetkel 60L paak ainult.

[ping]

... Siin nüüd viimasel ajal on tulnud soovitusi stiilis et peaks olema vähemalt 20kw pump kuna maja nii suur ja külma ilmaga läheb pump suht ruttu 9kw elektritenni peale üle mis ilmselgelt liiga lahja ...

Mille alusel siis nüüd seda pakutud 20kW võimsuse numbrit usaldada, kui ei ole projekti ega andmeid soojuse kulu kohta?

Muide selle 14kW pumbas on tehniliste andmete järgi tennide võimsuseks 2+2+2kW=6kW.

60L mahuga paak on nii väikse soojusemahuga, et sellise suurusega maja juures ei saaks seda "akupaagiks" nimetada.

[LauriLauri]

... Siin nüüd viimasel ajal on tulnud soovitusi stiilis et peaks olema vähemalt 20kw pump kuna maja nii suur ja külma ilmaga läheb pump suht ruttu 9kw elektritenni peale üle mis ilmselgelt liiga lahja ...

Mille alusel siis nüüd seda pakutud 20kW võimsuse numbrit usaldada, kui ei ole projekti ega andmeid soojuse kulu kohta?

Muide selle 14kW pumbas on tehniliste andmete järgi tennide võimsuseks 2+2+2kW=6kW.

60L mahuga paak on nii väikse soojusemahuga, et sellise suurusega maja juures ei saaks seda "akupaagiks" nimetada.

Tellin kindlasti enne uue pumba ostmist projekti, kuid kas on varasemat kogemust erinevate pumpade reaalse töösoorituse osas?
Enamus meil müüdavaid pumpasid lõppevad seal 14-16kw juures ära, kas võib nii olla et mõni kaasaegsem r32 gaasi pealt pump on KW arvult sama mis minu praegune Hitachi kuid suudab palju paremini tagada maja varustatuse sooja veega külma pakasega või on lõpuks ikka see KW arv pumbal suurem määraja mida tuleks jälgida? ( et nö toorest ressurssi jaguks pumbal )

Sul on õigus, vaatasin ka pumba kodukalt nüüd et jah tegelikult 6kw kokku integreeritud küttekeha.
Mis puudutab akum paaki siis eks pumba müüja üritas võimalikult kokkuhoidlikult hakkama saada, klient ju ei oska ka nõuda selliseid asju, algul unustati üldse see paigaldamata aga siis vaatasin pakkumist kui kõik paigas oli ning pidin neile mainima et raha küsiti aga paigaldust polnud.

Jäi silma ainukesena praegustest pumpadest " Cooper & Hunter EcoPwer 22KW " , kõik ülejäänud seal 14-16kw vahemikus.

[Coolhouse]

Soojuspumba saab valida kui teada eelnevalt kasutatud kütuse nt pelleti tarbimine aastas.

Kas 14 kW soojuspump sobib 330 m2 majale?
Ei ole sellist üldist reeglit. Parem on veidi suurema võimsusega soojuspump kui arvutused näitavad.
"Tavalisel" juhul on suurusjärk 19 kW kuid kõik oleneb maja soojustusest.
Tavaline kulu on ca 10 tonni pelletit aastas.
Kuid on ka müstiline 440 m2 maja mille tarbimine oli 6 tonni pelletit + kõvasti elektrit.
10 kW soojuspump vedas välja ja pelleti kulu möödunud talvel 1 tonn.

60 l puhverpaak on selleks et soojuspump saaks sulatada. See ei ole akupaak.
Võiks muidugi olla 200 l paak kui 19 kw soojuspump.

Fixed 42C oli siis ilmselt millegi jaoks vajalik. Äkki on sul paks 14 mm laudparkett mis soojuse levikut takistab ?

Cooper ja Hunter 22 kW (R290?) ei soovita. Mul sõber oli päris tige selle asja peale. Jäätus pidevalt. Muidugi kurta ei saa sest hooldusmehed unustasid hirmuga järgmisel talvepäeval isegi mütsi maha. Ta polnud ise kodune kui see massin osteti.

Kui ainult see C ja H silma jäi siis on väga nõrk uurimine tehtud. Üks soomlane tegi selliste pumpade kohta foorumi teema ja nüüd on seal sadu "suuri soojuspumpasid". Ma ei tea mida ta selle tarkusega peale hakkab.

[mote]

Aga pane teine soojuspump juurde. Näiteks üks kütab ühte korrust ja teine teist. Olenevalt kuidas majas põrandakütte kollektorid on.

Kütte inseneri puhul proovi leida inimene kes oskab projekteerida madala temperatuurilist küttesüsteemi. Kui satud mingi katlaässa otsa, siis ei saa süsteem efektiivselt tööle, kuna põhimõtted on teised.

1) Küttekandja vooluhulk on olulisem kui küttevee delta T. Põrandakütte delta peaks olema 5-7 kraadi. Vooluhulk 14 kWh üle kandmiseks vähemalt 1.5-2m3 tunnis.
2) Süsteemi voolutakistus/vastusurve minimaalseks. Ehk küttesüsteemist igasugused seguklapid ja 90kraadi põlved süsteemis minimaalseks. mida vähem liitmike seda parem. Mida vähem kola süsteemis seda efektiivsem. Kütte torud soojuspumbast kollektorisse minimaalselt 32mm võimasama pumba puhul isegi 40mm.
3) Võta välja/ära paigalda kollektorile nn mootoreid mis panevad kontuurid kinni, pigem on oluline saada kotuuride õiged vooluhulgad paika ja soojuspump annab küttevee vastavalt küttekõverale.
4) kaota süsteemist akupaagid ja seguklapid mis saadavad pumpa tagasi vett mis pole teinud tööd sinu põrada kütmiseks.
5) Minimaalselt ringluspumpasid süsteemis. Proovi süsteem tööle saada nii, et kasutad ainult soojuspumba küttevee pumpa.
6) Süsteemi juhtloogika põhineb põhiliselt välisõhu temperatuurile ja sellle järgi seadistatud küttekõverale ning vastavalt sellele reguleeritakse pealvoolu temperatuuri. Ära fikseeri pealevoolu temperatuuri. Soojuspump tahab efektiivseks töötamiseks välja anda minimaalse temperatuuriga vett mis on vajalik selle välitemperatuuri juures. Ehk pealevoolu temp -22 ja +2 juures on totaalselt erinev.

[Kalvis]

Siin nüüd viimasel ajal on tulnud soovitusi stiilis et peaks olema vähemalt 20kw pump kuna maja nii suur ja külma ilmaga läheb pump suht ruttu 9kw elektritenni peale üle mis ilmselgelt liiga lahja niisuguse maja jaoks ja tulemuseks ongi 16-18C toa temp .

Maja on tõesti külm ja on plaanis majale lisa soojustus + uus tuuletõkke kangas kuid siin on tulnud soovitusi kõigepealt küttepump üle vaadata et äkki liiga nõrk.

Kas tõesti uutematel pumpadel on see külmema ilmaga energia kasutus kuidagi nii palju parem, et ei lülita seal -15 kraadi juures puhtalt elektritenni peale?
Kas jääb 14kw pumbast liiga vähe ressurssi alles sellise vee koguse soojendamiseks ?
Olen tähele pannud menüüst vaadates hetke vee tempi on see olnud nt külma ilmaga seal 35 kraadi juures kuid ette antud FIX temp 42 C.

Kui palju akumulatsiooni paagi suurus mõjutab energia tarbimist? Hetkel 60L paak ainult.

Kas pump on lahja või mitte sõltub maja soojusarvutustest. See tehaksegi kütteprojektiga. Kahjuks müügimeeste - ostmine ruutmeeetri või taevatähtede järgi võib teinekord täppi minna aga võib ka mitte. Soojusarvutus võtabki arvesse maja soojustust. On see vilets tuleb osta võimsam pump, hea, ongi täppis.

Tõesti pumpadel on vahe ja seda näitab tootja COP. Kuna pumbamüüjad kiidavad igaüks oma vizzu... siis on kasutusel ilustavad petmismeeetodit. COP näidatakse +7 juures. Enamusel on see ilus number. COP -15 C juures on vähemusel ilus number ja enamus varjavad seda numbrit väga! Arvata võib miks. Seda vähemuse numbritki saab kätte vaid mõnedes põhjamaa testides tehtud katsetest.

Teine ülioluline asi mis teeb pumba lahjaks on veel küttereziimide seadistused. On suur vahe kas maja saab kütta madala temperatuuriga (+25...max +35C) või kasutatakse >45 C reziimi. Viimasega tekib just lahja tunne - asi lihtne - suure külmaga pump ei jäksa +45 C kütta! Fix 42 C viitabki just sellele lahendusele. Paraku arvan - sul on vaja ka muutusi küttesüsteemis - seda saab ümber ehitada paremaks aga nüüd on vaja uut süsteemi joonist ja ka pumbal peab toetus olema.


Teine kurikael on elektritennid. Nendega just tuleb petlik kütmise effekt - maja köetakse eelkõige tennidega - kena soe - arve aga lendab lõpmatusse.
Kõikidel õhksoojuspumpadel on see viga - mida külmem on väljas, seda väiksem sooja tootmise võimsus (siin ongi vahe - headel mudelitel on see -15 C juures parem, kusjuures COP võib isegi hea olla) nn. odavmudel aga mitte.

Akupaak otse ei mõjuta midagi. Kui aga küttesüsteemis valed seaded või halvasti tehtud võib juhtuda - suure külmaga köetakse akupaaki aga mitte tuba ja vahepeeal lõdised ja tekib nn. küsija probleem. See lahendataksee nutika akupaagi ühendamisega küttesüsteemi, mida enamus juhtudel ei teegi (seda on raske hästi teostada kuigi algoritm pole raske - lihtsalt sul pole vahendeid soovitu teostamiseks). Seega enamusel on standardlahendus ja akupaak põhjustab kerget külmetamist.

Küttesüsteeemi valesti ehitamiseel peksavad omad vitsad kõige valusamini. antud juhtumil see nii ongi. Samuti soovitan hoiduda katlakütjate lähenemisest - nende lahendus on katla keskne ja ei sobi soojuspumbale. Küll aga enamus SP toetab seda rziimi (see ongi FIX 42)

Kui leiad spetsi, kes raatsib üle vaadata siis saab olemasolevaga hakkama. Kuid on ka hea lahendus lisada võimsuse puudujäämiseks teine pump juurde - lahjem kütab 2 korrust, parem esimest ja tarbevett. Selle eelis - olemasolev jääb nii nagu on ja teise lisad abiks juurde. Annab lausa töökindlust ja isegi parema COP-i

[rye]

Teise pumba mõte tundub hea.
Minu jaoks oli pumba valiku kõige olulisemaks kriteeriumiks pumba võimsus kilovattides -15/-20 kraadiga.
Panasonic julgeb lubada -20 kraadiga nominaalvõimsust ja julgen ka seda kinnitada, COP väärtusi ei usu ma nagunii.
Mõned, mida vaatasin andsid 12kW nominaali juures suure külmaga 4kW, mõned 8kW.
Paljud ei julge üldse miskit avalikustada.
Ja siis kindlasti satud sa müügimehe otsa kes hakkab rääkima kuidas see ei ole üldse oluline, kuna Eestis on külmi päevi nii väha ja aasta keskmist tuleb vaadata ja külmad katab elektritenn ilusti ära. Valik on sinu.
Ka mina sattusin siinsamas foorumis sellise müügimehe otsa, õnneks ei uskunud seda juttu.
Lisan veel sellise mõttetera, et soojuspump tuleb üle dimensioneerida, siis saad kallid tipptunnid automaatikaga vahele jätta ja sellest on rohkem kasu, kui heast COP väärtusest. Kui sa seda kohe ei tee, siis vbl mõne aasta pärast tekib selline tahtmine.

[Kalvis]

Siis on sul pealkirjas esitatud vastus olemas. Maja küttevõimsus arvutatakse -20 C juures ja see on tavaliselt >6 kW, keskmistel majadel 8 kW. Kui pump annab võimsust 4 kW -15 C juures siis külmetadki. Sellepärast pumbamüüjad neid tennidega lahendusi pakuvadki, et see annab petliku mulje. Jah, maja on soe, arve hiiglaslik.

[Vko]

20 kW pump: https://www.abckliima.ee/tooted/ohk-ves ... d/1445?s=2

[mote]

Lisan veel sellise mõttetera, et soojuspump tuleb üle dimensioneerida, siis saad kallid tipptunnid automaatikaga vahele jätta ja sellest on rohkem kasu, kui heast COP väärtusest. Kui sa seda kohe ei tee, siis vbl mõne aasta pärast tekib selline tahtmine.

Liiga võimas pump ei ole hea mõte! Enamus tänapäeva pumbad on inverteriga pumbad, millel on moduleerimis vahemik. Kui osta liiga võimas pump siis suure osa kutteperioodist töötab pump on-off pumbana mis pole efektiivne, kuna küttevajadus on min modulatsioonist väiksem ning saadakse nõrk SCOP ning raisatakse raha elektrile. Lisaks on võimas pump kallim. Et võimsamast pumbast kasu saada peab kasutama ka suuremat torustiku, et pealevoolu temp liiga kõrgeks ei läheks, mis on jällegi kulu.

[Coolhouse]

Tegelikult on see väga näitlik teema.
Maja nagu maja ikka aga 8 kW soojuspump osutus olevat liiga väikese võimsusega.
Nii ka päris ei saa et asendada 8 kW soojuspump 20 kW soojuspumbaga. Soojuspump võib võimas olla aga selleks et ta ka sooja toota saaks peab olema piisavalt suur puhverpaak või akupaak ja ikkagi soojuse tootmisega samas suurusjärgus olev tarbimine. (Puhverpaak on "puhver" ehk vajalik soojuspumba tootmise ja maja tarbimise tasakaalustamiseks ning soojuspumba välisosa sulatamiseks. Kui puhvrit ei ole siis otse loomulikult suurem õ-v soojuspump töötada ei saa).

SCOP vs. NordPool - oletame et SCOP kõigub kordades siis elektri börsihind võib kõikuda sadades kordades.

[trebla]

Elektri börsihind ise võib tõesti kõikuda sadades kordades, kuid võrgutasu komponent piirab selle kõikumise enamasti maksimaalselt kolmekordseks. Võrgutasu vältimiseks on üksjagu abi omaenese elektritootmisest, kuid mitte aastaringselt.

[rye]

Liiga võimas pump ei ole hea mõte! Enamus tänapäeva pumbad on inverteriga pumbad, millel on moduleerimis vahemik. Kui osta liiga võimas pump siis suure osa kutteperioodist töötab pump on-off pumbana mis pole efektiivne, kuna küttevajadus on min modulatsioonist väiksem ning saadakse nõrk SCOP ning raisatakse raha elektrile. Lisaks on võimas pump kallim. Et võimsamast pumbast kasu saada peab kasutama ka suuremat torustiku, et pealevoolu temp liiga kõrgeks ei läheks, mis on jällegi kulu.

Siin on sul se loogikaviga, et kui noppida välja piisavalt vähe odavaid tunde, siis odaval tunnil ei tööta pump on-off reziimis.
Võib ka väita, et töötab jah on-off reziimis, kus "on" on ainult mõneks odavaks tunniks täisvõimsusel.
Kui põrand on ca 10cm paksune betoon, siis isegi ei saa aru, et temperatuur kuidagi kõiguks.

[kunn24]

Liiga võimas pump ei ole hea mõte!

Kui autor väidab, et võimsusest jääb väheks ja sa väidad, et pole hea mõte.

Nii ka päris ei saa et asendada 8 kW soojuspump 20 kW soojuspumbaga. Soojuspump võib võimas olla aga selleks et ta ka sooja toota saaks peab olema piisavalt suur puhverpaak või akupaak ja ikkagi soojuse tootmisega samas suurusjärgus olev tarbimine.

Kui võimsust on vaja ja viidati inverterseadmele, siis milleks ajada sellist juttu?

[Coolhouse]

[

Nii ka päris ei saa et asendada 8 kW soojuspump 20 kW soojuspumbaga. Soojuspump võib võimas olla aga selleks et ta ka sooja toota saaks peab olema piisavalt suur puhverpaak või akupaak ja ikkagi soojuse tootmisega samas suurusjärgus olev tarbimine.

Kui võimsust on vaja ja viidati inverterseadmele, siis milleks ajada sellist juttu?

Inverterseadmel on teatud töövahemik ehk soojuspumpadel ei ole tegemist 0-100% võimsuse reguleerimisega.
Näiteks võib käivitumisel olla kompressori võimsus suurusjärgus 30% soojuspumba võimsusest.
Maja tarbimine võib olla ka väiksem kui soojuspumba min. tootlus.
Pealegi on olemas sellised protsessi iseloomustavad asjaolud nagu hilistumine ja ülereguleerimine.
Võta nt lennuk ja pane see enda soovitud kiirusel lendama. Arvata on et võib alla kukkuda kui just päris piloot ei ole.

[kunn24]

2 viimast lauset viitavad demagoogiale. Ei viitsi jaurata, jääme eriarvamusele.