piip

Kõik teemad ahjude, kaminate, korstende kohta
A23
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 3 korda

piip

Lugemata postitus Postitas A23 »

Üks korstnapiibu remont vaja lähiajal ette võtta.
Piip on silikaattellistest, 70'ndatest. Ilmselt tsemendiseguga tehtud.
Osade vuukide vahelt on segu plehku pannud, valgus paistab läbi, mõned kivid ka juba tuntavalt lahti.

Kas kellelgi on kogemuse põhjal "puusalt pakkuda", mis segu (tootja, mark) selleks tööks kõige sobivam oleks?
Olaf
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 365
Liitunud: 30 Aug 2010, 12:29
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 10 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas Olaf »

Mul ladus meister silikaattellistest korstnapitsi seguga M100/600 kuskil 15a tagasi ja on püsinud hästi.
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1823
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 93 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Jah, Weberi M100/600 müürisegu on üks, mida olen ka mina omal ajal üsna palju korstnapitside ladumisel kasutanud. Negatiivset tagasisidet pole.
Vanadest ehitusaabitsatest võib lugeda, et korstnapits laotakse tugeva tsemendiseguga.
Suurem tsemendisisaldus andvat parema külmakindluse. Korstnapitside juures omab ka külmakindlus olulist tähtsust.
Täna kaubanduses pakutavad müürisegud on enamuses tugevuselt 10 mPa.
Weberi M100/600 tugevusena deklareeriti varem (mäletatavasti) 8mPa. Nüüd on näha, et 10 mPa.
Arvan, et 8...10 mPa liigitubki suhteliselt tugevaks, kuna vanasti üldjuhul müüride ladumisel nii tugevaid ei kasutatud.
Kuid tugeva tsemendisegu puuduseks on rabedus, kalkus. Olenevalt lõõride paigutusest ja kütterežiimist saab korstnapits sageli suuri temperatuuripingeid. Seetõttu oleks hea, kui segul oleks ühtlasi ka mingi optimaalne elastsus.
Lammutuskogemus on näidanud, et tugev lubitsementmört on päris hästi korstnapitsi seguna ajas toiminud. Lubi annab segule suurema elastsuse, ühtlasi parema töödeldavuse, kasutusmugavuse.
Puhasvuugi ladumisel on oluline ju ka kasutusmugavus, kuna sellest oleneb üheaegselt nii töö kiirus kui kvaliteet.
A23
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 3 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas A23 »

vuuk kirjutas: 17 Apr 2024, 00:38 Jah, Weberi M100/600 müürisegu on üks, mida olen ka mina omal ajal üsna palju korstnapitside ladumisel kasutanud. Negatiivset tagasisidet pole.
Vanadest ehitusaabitsatest võib lugeda, et korstnapits laotakse tugeva tsemendiseguga.
Suurem tsemendisisaldus andvat parema külmakindluse. Korstnapitside juures omab ka külmakindlus olulist tähtsust.
Täna kaubanduses pakutavad müürisegud on enamuses tugevuselt 10 mPa.
Weberi M100/600 tugevusena deklareeriti varem (mäletatavasti) 8mPa. Nüüd on näha, et 10 mPa.
Arvan, et 8...10 mPa liigitubki suhteliselt tugevaks, kuna vanasti üldjuhul müüride ladumisel nii tugevaid ei kasutatud.
Kuid tugeva tsemendisegu puuduseks on rabedus, kalkus. Olenevalt lõõride paigutusest ja kütterežiimist saab korstnapits sageli suuri temperatuuripingeid. Seetõttu oleks hea, kui segul oleks ühtlasi ka mingi optimaalne elastsus.
Lammutuskogemus on näidanud, et tugev lubitsementmört on päris hästi korstnapitsi seguna ajas toiminud. Lubi annab segule suurema elastsuse, ühtlasi parema töödeldavuse, kasutusmugavuse.
Puhasvuugi ladumisel on oluline ju ka kasutusmugavus, kuna sellest oleneb üheaegselt nii töö kiirus kui kvaliteet.
@Vuuk,
Oskad soovitada, kuidas ja kui puhtaks peaks kivid enne segu vahelepressimist tegema? Kuna plaanis redeli pealt teha, siis pitsi lammutama ei hakkaks, mõned lahtised kivid ainult paneks uuesti ja teistele "süstiks" segu vahele. Esialgne mõte on survepesur üles tirida ja sellega vahed puhtaks lasta. Kuna varasem kogemus puudub, kas on mõistlik mõte?
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4464
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 224 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas ping »

A23 kirjutas: 17 Apr 2024, 08:27 ... Kuna plaanis redeli pealt teha, ...
... Esialgne mõte on survepesur üles tirida ja sellega vahed puhtaks lasta. ...
Redeli pealt võid luurel käia aga kui kurjemad riistad tarvitusele võtta, siis valmistaks ennem kobedama põgenemisplatstarmi, sest kui joajuhtimisega hoogu minnes korstna uppi lased ei pruugi redel aidata.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
A23
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 3 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas A23 »

ping kirjutas: 17 Apr 2024, 10:10
A23 kirjutas: 17 Apr 2024, 08:27 ... Kuna plaanis redeli pealt teha, ...
... Esialgne mõte on survepesur üles tirida ja sellega vahed puhtaks lasta. ...
Redeli pealt võid luurel käia aga kui kurjemad riistad tarvitusele võtta, siis valmistaks ennem kobedama põgenemisplatstarmi, sest kui joajuhtimisega hoogu minnes korstna uppi lased ei pruugi redel aidata.
:hello:
Luurel käidud.
Iseenesest korvtõstuk oleks ka variant, aga puudub varasem kogemus selle kasutamiseks, kas vaja enne mingi koolitus läbida või antakse tuimalt kaasa ja võib kohe peale hüpata. Peab uurima. Katus tahab ka mõnest kohast kopitsemist, siis saaks ühtlasi ära teha.
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4464
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 224 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas ping »

A23 kirjutas: 17 Apr 2024, 10:39 ..... kas vaja enne mingi koolitus läbida või antakse tuimalt kaasa ja võib kohe peale hüpata. Peab uurima. Katus tahab ka mõnest kohast kopitsemist, siis saaks ühtlasi ära teha.
Tõstuki kasutamise "koolituse" leiad netist, seal on tarkust küll.
Koduhoovis saab juhtme seina panna, kui kahtled akude kestvuses.

Konkreetse seadme juhtnuppude kasutusjuhendi saad rendileandja käest.
Rendileandjat huvitab eelkõige, et raha maksad ja seadme tagasi tood.

(Ega ise ka õppisin korvi liigutamist kõigepealt "puuoksi lõigates" enne maja ligi minekut.)
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
RaJy
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1200
Liitunud: 17 Juun 2018, 09:31
On tänanud: 35 korda
On tänatud: 52 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas RaJy »

Tõstuk antakse tuimalt kaasa. Tavaliselt on kuskil ka mingi kasutusjuhend (korvis või all juhtnuppude juures) ja rendimehed võivad mingid algtõed selgeks teha. Ise kaaluks pigem mingi platvormi rajamist ümber korstna, tõstukiga ei pruugi piisavalt lähedale objektile saada (kui Dino laadseid tõstukeid mõtled siis nool on korvi all ja võtab oma ruumi)
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4464
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 224 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas ping »

Kõigepealt tuleks joonis teha, et kui kaugelt ja millise nurga alt ligi pääseb ja kui suurt raskust on vaja tõsta.
Tõstegraafikud on margipõhised ja neid leiab tõstuki tootja lehelt ning ka tõsteseadmel endal peab graafik näha olema.
Sellise noolega võiks korstna ligi pääseda:
Pilt
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
A23
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 3 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas A23 »

ping kirjutas: 17 Apr 2024, 11:38 (Ega ise ka õppisin korvi liigutamist kõigepealt "puuoksi lõigates" enne maja ligi minekut.)
:hello:
Sellega meenus, et omal ka juba ammu vaja oksi lõigata, kuhu redeliga hästi ligi ei pääse. Nii, et järjest rohkem kisub sinna tõstuki rendi poole. Kuidas neil muidu turvasüsteemid lahendatud on, et kas tehniliselt on tagatud, et ei saa kusagilt "üle lasta", nt noolt liiga kaugele või peab ise täpselt jälgima?

Platvormi katusele pigem ei teeks, selle tegemine kordades suurem töö kui pitsi enda parandus. Tõstuki kasutamine annaks ka kogemuse juurde.
RaJy
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1200
Liitunud: 17 Juun 2018, 09:31
On tänanud: 35 korda
On tänatud: 52 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas RaJy »

Automaatselt jääb seisma kui koormus liiga suureks läheb - alla saab, aga edasi ei saa.
Mul kunagi üks üsna vana ehitusmees mainis ka, et töö tegemine iseenesest eriti aega ei võtagi, aga kui vähegi korralikult tahta teha siis abitööd (platvorm) võtab kõvasti rohkem aega.
Eks sa ise vaata, kui saad tõstuki pealt tehtud siis tee.
Tõstuki käppade alla pane kindlasti mingid prussid, näiteks 50x200x1000, see vist isegi kasutusjuhendis kirjas.
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1823
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 93 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Omal ajal, kui sai korstnapitse tehtud, oli mul aretatud selline süsteem:
platvorm.jpg
Võimalikult kõik niipalju kui sai, tegin all valmis. Üleval katusel paigaldamine võttis vast tunnikese. Aga noh - eks katuseid, korstnaid ja korstnate asukohti katusel on erinevaid.
Üldiselt olen püüdnud oma mistahes töö korraldada selliselt, et jalad oleks madalamal tasapinnal ja materjal ning töövahendid käepärasel kõrgusel. Nii läheb töö kiiremini, on töötervise ja ohutuse seisukohalt samuti parem.
See konkreetselt on mul mudeldatud 45 kraadi katuse tarvis, kui korsten asub harjal.
Asjad on lihtsad ja lähevad kiiresti kui on oskused ja teadmised.
Aga mõnikord võib tõesti olla nii, et eeltöö on suurem kui töö ise.
Survepritsiga lausa pole korstnate kallal "vägivallatsenud" - ei tea kaasa rääkida.
Materjal ja olemasolev pind peab olema puhastatud sel määral, et tekiks piisav nake. Tööd teostades peab kogenud tegija silm ja käsi selle ära tundma.
Dino tõstukiga on saanud ka paaril korral toimetatud. Eks jah, mõnel juhul tõstukiga mõistlikum, aga sellega jälle omad nüansid.
A23
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 205
Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 3 korda

Re: piip

Lugemata postitus Postitas A23 »

vuuk kirjutas: 18 Apr 2024, 04:22 Omal ajal, kui sai korstnapitse tehtud, oli mul aretatud selline süsteem:
platvorm.jpg
Võimalikult kõik niipalju kui sai, tegin all valmis. Üleval katusel paigaldamine võttis vast tunnikese. Aga noh - eks katuseid, korstnaid ja korstnate asukohti katusel on erinevaid.
Üldiselt olen püüdnud oma mistahes töö korraldada selliselt, et jalad oleks madalamal tasapinnal ja materjal ning töövahendid käepärasel kõrgusel. Nii läheb töö kiiremini, on töötervise ja ohutuse seisukohalt samuti parem.
See konkreetselt on mul mudeldatud 45 kraadi katuse tarvis, kui korsten asub harjal.
Asjad on lihtsad ja lähevad kiiresti kui on oskused ja teadmised.
Aga mõnikord võib tõesti olla nii, et eeltöö on suurem kui töö ise.
Survepritsiga lausa pole korstnate kallal "vägivallatsenud" - ei tea kaasa rääkida.
Materjal ja olemasolev pind peab olema puhastatud sel määral, et tekiks piisav nake. Tööd teostades peab kogenud tegija silm ja käsi selle ära tundma.
Dino tõstukiga on saanud ka paaril korral toimetatud. Eks jah, mõnel juhul tõstukiga mõistlikum, aga sellega jälle omad nüansid.
On jah 45° ja otse haral. Mingi taoline veidi lihtsam lahendus käis peast läbi küll, aga ühe ainsa töö tarvis vast ei tasuks teha. See oleks vaja veel kuidagi katusele ja maha saada. Tõstuki variant tundub huvitavam, aga enne peab vist harjutama, et katust katki ei tee. Lapsepõlves sai ühel madalamal majal kaks korstent oma käega laotud, aga siis oli katus veel osalise roovitusega ja sai mõlemalt poolt vabalt ligi, kivid all tellingute peal ja ise roovlaudade peal. Segu komponendid ja suhted andis meister, enam täpselt ei mäleta, allpool vist käis savi ka sees ja ülal vist mitte.
Vasta