peale puurimist ajab puurkaev üle

[JukkuKalle]

Tere

Sai rajatud eelmine aasta puurkaev ja siiani ajab vett üle. Kas saaks kuidagi veevoolu peatada, et kõik ei upuks?

[kunn24]

Kas kaevupuurijatega olete suhelnud? Kui ja, vastus?

[netmaster]

sul on 4 kuud purskkaev hoovil ja sa pole selle aja jooksul midagi ette võtnud?
Ma ütleks, et aeruta kaevuni ja löö punn ette.

[JukkuKalle]

Vastus oli et küll jääb seisma ajaga. Plast kaevukorgid lendasid minema.

[RaJy]

https://et.wikipedia.org/wiki/Arteesia_kaev.
Kuivemal ajal jääb ehk tõesti seisma, aga märjemal ajal töötab jälle.

[Hiid]

vähestel õnneseentel on au saada omale arteesiakaev
Mul jookseb juba 10 a ''üle''
Tegin augu meeter maapinnast allapoole ja ühendasin Pem 32 toruga, mille teise otsa viisin tiiki, ilusti soriseb, sügiseti vähem, kevadeti rohkem.
Mõõtsin ära, 7 kanti ööpäevas....

[suvaline]

Teie Hiid ärge ajage inimesi segadusse (puurkaev vs salvkaev): kui Teie puurkaevust voolab vesi välja tiiki ja näiteks, näiteks haarab kaasa sügisel langevaid lehti siis tegelete looduse reostamisega (vot selline on Keskkonnaameti seisukoht).
Kui see vesi, mis Teil tiiki voolab, sisaldab liiga palju rauda, siis ka veekonnadel võib tekkida maksakahjustus ja kujutage ette: nitraatide puhul on isaskonnadel kogu aeg asendis "pool kuus". See on juba oluline looduskahju.
Ei ole väga tõsine selgitus, khm.

[kunn24]

Kes puurimise teostas? Kui kiirelt ja millise meetodiga? Millisesse veekihiti (kui sügav)? Kas manteltoru tsementeeriti kinni ka (st töös oli vähemalt 2 päeva paus ja manteltoru pisteti pärast 1. järgu puurimist)?

[RaJy]

kunn24 viitab vist sellele üsna pikale artiklile? Päris huvitav lugemine. P.S. eeldab lugemisõiguse olemasolu ehk siis tasuline. Lühikokkuvõte oleks, et väga suur enamus puurkaevudest rajatakse praegu vale tehnoloogiaga ja üleüldse valesti sisuliselt dokumente võltsides (eriti mis puutub tsementeerimisse)
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... eostusohus

[netmaster]

ma küsiks veel, et kustkohast see vesi tuleb? Seestpoolt või väljapoolt manteltoru.

PS
Üks 40 aastase kogemusega kaevupuurija ütles mulle, et manteltoru tsementeerimine ei tähenda alati seda, et kuhugi valatakse tsementi. Õige suurusega augu ja paepinnase puhul on eluaeg lastud puurimisel tekkiv vesi manteltoru ja pinnase vahele, mille see täis setitab ja ongi “tsementeeritud”. Tänapäeva liinitöölised pidavat nii kärsitud olema, et tehakse lihtsama paigalduse huvides liiga suur auk kus manteltoru sees loksub ja siis setitamise meetod enam ei toimi. Vanasti olevat manteltoru ikka sisse rammitud, mitte ise kukkunud.

[RaJy]

ma küsiks veel, et kustkohast see vesi tuleb? Seestpoolt või väljapoolt manteltoru?

Funktsionaalne lugemisoskus 0?
Kirjeldas ju, et peale pandud plastkorgid lendasid minema - mismoodi kujutad ette väljapool mantlitorust voolava vee tõttu korkide minema lendamist? Mina ei kujuta.
Või loed "diagonaalis" teemat ja nopid vaid üksikuid fraase millele vastad ja tervikpilt ei huvita või ei suuda aru saada?
Või oled teemas mainitud artiklis selle süüdistatava poole palgal ja üritad tööandja peed puhtana hoida?
Loe see artikkel läbi millele enne viitasin ja seal konkreetselt kirjas mismoodi peab toimuma manteltoru tsementeerimine - sinu sõbra 40 aastane kogemus ei vasta seaduse nõuetele.

[RaJy]

Ühe tsitaadi artiklist tooks siia, kel huvi loeb ise rohkem.
"Andres Kallas Kaevukontori OÜst seletab, et puurkaevu juures on olulisim, et sügavate veekihtideni puurimisel ei jõuaks põhjavette seda reostama vesi kõrgematest veekihtidest ja pinnaselt. Selleks pannakse puuraukudesse seinaks toru – puurijate keeles manteltoru. Selle ümber käsib seadus jätta 25 millimeetrit tühja ruumi, mis täidetakse tsemendiga. Kui see on õigesti tehtud, on sügavamate kihtide vesi kaevus kaitstud – pinnavesi ei pääse toru ümber liikuma.

Selline mässamine tsemendiga võtab aga aega ja on kallis."

[netmaster]

Kirjeldas ju, et peale pandud plastkorgid lendasid minema - mismoodi kujutad ette väljapool mantlitorust voolava vee tõttu korkide minema lendamist? Mina ei kujuta

no näiteks enne, kui kork minema lendas tuli vett ka väljapoolt manteltoru? Ma küll ei kujuta ette, mis toode on vettpidav plastikust kaevukork, aga võibolla oli see kork tegelikult tagurpidi keeratud värviämber ja võibolla ei olnud ta piisavalt kinnitatud ja väljapool manteltoru purskav vesi lükkas ta minema? Üldiselt ei tohiks survestatud toru sulgemiseks mõeldud kork manteltoru otsast niisamalihtsalt minema lennata. Kui tal seal torus mingi ülemõistuse suur surve oleks, küllap me oleks sellest 10m kõrgusest purskkaevust juba uudistest kuulnud.

Kui väljaspoolt manteltoru vett ei tule, siis ega muud võimalust ei ole, kui vesi ära juhtida, või korralik punn ette panna. Või môlemat. Kui peale edukat sulgemist tuleb vett väljapoolt manteltoru ja seda kuhugi juhtida ei ole, siis on jama majas.

Minu tsementeerimise jutt oli lihtsalt retooriline heietus, mis mulle meenus kui seda artiklit lugesin. Kasuta oma üliarenenud funktsionaalset lugemisoskust ja leia minu jutust koht, kus ma ütlen, et niimoodi peaks tegema, või et selline tegevus tänapäeval legaalne oleks.
Kui juba tähenärimiseks läks, siis kas kuskil on olemas kaevude puurimise seadus? Äkki on ikka nõuded?

[RaJy]

Ausalt ei ole selle teema seadusandlusega kursis - viide seaduse nõuetele tulenes artiklist. Tagurpidi värviämbrit vaevalt keegi tihedaks plastkorgiks loeks. Aga mis siin ikka öösel vaielda - siin on rohkem kui üks küsimust teemaalgatajale - viisakusest võiks ju vastata, kui tahab meie arvamusi edasi saada.

[netmaster]

kasuta veel korra oma funktsionaalst lugemisoskust. Ta pole kuskil öelnud, et see “kork” oleks tihe olnud. Puurkaevude katted üldiselt ei ole tihedad. Pigem käivad nad analoogselt ämbriga kummuli toru otsa ja on sinna sodi sattumise takistamiseks. Nagu ma ütlesin, siis manteltoru mõõdus toru veekindlaks sulgemiseks mõeldud kork ei oleks tohtinud sealt kuhugi lennata. Pigem oli tal seal otsas tõesti plastist ämber või midagi sarnast. Vales mõõdus kanali kork näiteks.

[RaJy]

Ok. Nagu öeldud - edasi ei vaidle. Oleks tulnud ilmselt täpsustada - nagu ka artiklis kirjas siis peaks tegemist olema õhutiheda korgiga ja kui veel nokkida siis teatud survele vastupidava korgiga (tsementeerimise tööprotsessil siis vajalik ja see kork peaks vastu pidama vähemalt 12 h). Mingi imevalemiga saab üks kaevupuurija kaevu valmis poole päevaga (dokumentide järgi nõuetekohaselt tsementeeritud) samas kui füüsikaseaduste järgi on see võimatu. Sa vist ikka saad sellest ettevõttest palka või kasumist osa.

[netmaster]

Sa vist ikka saad sellest ettevõttest palka või kasumist osa.

kui sind lohutab, siis ma isegi ei tea, mis ettevõttega tegemist on. Küll aga puuriti mulle 13a. tagasi auk (puurkaevuks ei tohtivat seda nüüd enam nimetada) just eespool kirjeldatud meetodil ja toimib siiani eeskujulikult. Ausaltöeldes, et tea ma siin ümbruses kedagi, kes teaks kedagi, kellel oleks puurkaev sõna otsese môttes betoneeritud. Küll aga olen ma kunagi ammu ehitanud ja survestanud suuri vee- ja kanali trasse ning kujutan ette, milline on kork jämeda toru otsas ja mida on vaja selleks, et ta sealt minema lendaks.

[suvaline]

netmaster, minge kooli. Hämmastav, et 21 sajandil Eestis keegi veel usub tõsimeeli mingi "40 aastase kogemusega shamaani" juttu.
Alustagage siit:
https://kliimaministeerium.ee/sites/def ... mekiri.pdf
Ja üldharivalt siit:
https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001?leiaKehtiv

[netmaster]

netmaster, minge kooli. Hämmastav, et 21 sajandil Eestis keegi veel usub tõsimeeli mingi "40 aastase kogemusega shamaani" juttu.

äkki lugupeetud plõksuja läheks enne ikka ise kooli ja õpiks lugema. Kus ma olen väitnud, et minu “shamaani” jutu järgi peaks keegi kaevu puurima, või et selline meetod oleks nõuetekohane. Nagu ma juba korra ka kirjutasin, siis mina lihtsalt mainisin, mida eluaeg kaevusi puurinud inimene mulle kümmekond aastat tagasi rääkis ja et tema jutt vastab üldjoontes reaalsusele. St. valdav enamus täna toimivatest kaevudest on nõuetekohaselt betoneerimata ja valdaval enamusel neist pole häda midagi. See ei tähenda, et enamus kaevupuurujaid oleks vastutustundetud idioodid. Lihtsalt kasutatakse antud olulorda sobivaid muid meetodeid veekihtide isoleerimiseks. Sama öeldi ka nimetatud artiklis. Seega jah, mul pole mingit põhjust seda mitte uskuda.

[Rein Sa]

Ei tea kuidas praegu, aga mul puuriti puurkaev kuskil 20 aastat tagasi, manteltoru otsas on keere, millele keerati metallist kaan peale ja see ei lendaks kuhugi.

[Walter2]

Eks see sõltub ka geoloogiast. Lahemaale puuriti 12 aastat tagasi ligi 120-meetrine kaev, seal ülakihid saviliivased, ei mingit betoneerimist ja siiani ok. Samas Nõmmel tehti 3 kaevu (need küll soojuspuuraugud ja ei puutu hästi teemasse) ja betoneeriti korralikult kinni.

[A23]

netmaster, minge kooli. Hämmastav, et 21 sajandil Eestis keegi veel usub tõsimeeli mingi "40 aastase kogemusega shamaani" juttu.

äkki lugupeetud plõksuja läheks enne ikka ise kooli ja õpiks lugema. Kus ma olen väitnud, et minu “shamaani” jutu järgi peaks keegi kaevu puurima, või et selline meetod oleks nõuetekohane. Nagu ma juba korra ka kirjutasin, siis mina lihtsalt mainisin, mida eluaeg kaevusi puurinud inimene mulle kümmekond aastat tagasi rääkis ja et tema jutt vastab üldjoontes reaalsusele. St. valdav enamus täna toimivatest kaevudest on nõuetekohaselt betoneerimata ja valdaval enamusel neist pole häda midagi. See ei tähenda, et enamus kaevupuurujaid oleks vastutustundetud idioodid. Lihtsalt kasutatakse antud olulorda sobivaid muid meetodeid veekihtide isoleerimiseks. Sama öeldi ka nimetatud artiklis. Seega jah, mul pole mingit põhjust seda mitte uskuda.

@Netmaster,
Ilmselt ajas Suvalise endast välja väljend: "...Tänapäeva liinitöölised pidavat nii kärsitud olema, et tehakse lihtsama paigalduse huvides liiga suur auk..."
Ma lugesin ka algsest postist välja, et suurem ava puuritakse kiirustamisest, mitte nõuete tõttu

[suvaline]

Ilmselt ei ole foorumlased kursis tõsisemate puurkaevude puurimise monopoliga Eestis. Isegi kui suudate osta endale parema/jõudsama tehnika, kui ainupuurija Balrock siis takerdute sellesama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa komisjoni taha. Tsunft on kokku leppinud, et uusi tulijaid turule ei lasta. Lätlased proovisid oma võimsama tehnikaga saada puurimisluba, ebaõnnestus.
Ja siis tuleb mingi netmaster ja hakkab heitema, et vot mul siin mingi jorss 40 aastat kogemusega rääkis ... niimoodi on varsti mitte Kuressaare lahtised vaid Eesti lahtised. Pisut üle poole Eesti saab oma joogivee põhjaveest: mis siis saab, kui nende salapuurkaevude tõttu see ressurss kaob?
netmaster, soovitan soojalt: https://moodle.taltech.ee/course/view.php?id=19660

[kunn24]

Leheloo järgi ei ole ainuprobleem monopolis, vaid täiesti nahaalses käitumises, millega tuleks tegelased surnuks trahvida ja/ või puuri pista.
Hoiak on ka selline: "ne poiman, ne vor". Ja vahelejäämisel:"üksikjuhtum".

[netmaster]

mul siin mingi jorss 40 aastat kogemusega rääkis ... niimoodi on varsti mitte Kuressaare lahtised vaid Eesti lahtised. Pisut üle poole Eesti saab oma joogivee põhjaveest

no ma eitea, kas kellegi jutu põhjal millegi heietamine ikka terve Eesti põhjavee ära rikub? Lisaks on väga raske on leida seost minu jutu ja mingisuguste lätlaste puurimisloa vahel.
Mul on pigem tunne, et sul on hommikused rohud võtmata või ma ei tea, miks sa niimoodi erutud ja sellist seosetut juttu ajama hakkad.