Ehitusfoorum

Tere
Kuna ilma soojustagastuseta maja enam ei lubata ehitada, loe ei anna energiamärgist välja, siis sai see projekti sisse kirjutaud.
Paneks siis naljapärast miskise agregaadi, kui oleks olemas selline.
Maja 85m2 Mida soovitate?
Tegelikult piisaks vaid soojusvahetist, kui selline eraldi saadaval on.
Skeem oleks selline, et ventikas töötab ja paneb õhu liikuma. Värske õhk siseneb soojusvahetisse ja sealt edasi majja. Näiteks elutuppa või san ruumi. Vana õhk imetakse torude kaudu neist ruumidest välja, kust on soov. WC, dushiruum, esik, köök.
Mingil juhul ei tahaks õhku elektriga soojendada. Tegelikult enamus aastast ventileeriks ikkagi akna pilust, aga ehk talvel võiks olla miski torudega õhuliigutamise variant.

Meenus, et tuttaval on huvitav alternatiivne lahendus õhk-vesi soojuspumba baasil. Majja sisse tuleb eelsoojendamata õhk. Väljuv soe õhk "toidab" õhk-vesi soojuspumpa, mille abil köetakse maja äärte pool olevaid põrandaid. Põhiküte on ahi.

väljuv õhk on siis suunatud ÕV seadme väliosast läbi?
Mul ka plaanis ahi ja ÕV pump, aga selle mõtlesin hiljem panna, kui jaks enam ahjukütmisest üle ei käi,.,.

Hiid kirjutas: ↑21 Mär 2024, 07:25 ...
Mingil juhul ei tahaks õhku elektriga soojendada. ...

Tänapäeval on vist kõigil ventagregaatidel sees läbiva õhu elektriline lisaküte, sest muidu meie külmadel talvedel jäätuks soojusvaheti kinni väljaimetavas õhus olevast niiskusest.

A23 kirjutas: ↑21 Mär 2024, 10:17 Meenus, et tuttaval on huvitav alternatiivne lahendus õhk-vesi soojuspumba baasil. Majja sisse tuleb eelsoojendamata õhk. Väljuv soe õhk "toidab" õhk-vesi soojuspumpa, mille abil köetakse maja äärte pool olevaid põrandaid. Põhiküte on ahi.

Kas kompenseeritakse külmasildade tekitatud alatemperatuuri, mis on põhjustatud viletsast ehitusest?

ÕSP "niisutus lahendus" võiks vist kasulikult toimida välistemperatuuril üle +5C.
Huvitav, et kui palju langeb sellise "niisutiga" ÕSP kasutegur talvel (tavaliselt alla -10C muutuvad sulatustsüklid harvaks), kui peab liigselt sulatama heitõhust kondenseerunud niiskust?

Ei ole veendunud, kas küsitud tingimustele vastavat ventagregaati eksisteerib.
Minul on plaatsoojusvahetiga, eel- ja järelküte puudub (saab lisana juurde osta) , praktikas tähendab see, et -12..-15 juures hakkab agregaat jääd koguma kuni kinni külmub, õnneks on kast tark ja üritab toast võetava õhuga end lahti sulatada. Aga mida pakaselisemaks läheb seda rohkem aega kulub sulatamisele ja vähem aega uuesti külmumisele ehk praktikas õhu ventileerimine jääb aina napimaks, kuni päris ekstreemse pakasega -30 ja alla, agregaat ainult üritab end sulatada ja ventilatsioon ei toimi.
Rootoriga soojusvahetid pidada meie kliimasse olema sobilikumad, aga ei olevat jällegi nii efektiivsed, ja ka seal kasutatakse külmumise vältimiseks elektrist küttelisa.

Ilma lisakütteta tundub lahendamatu probleem, kui toast võtame sooja ja niiske õhu ja tahame sealt võetava sooja ära kasutada sissetuleva õhu soojendamiseks - kuidas vältida niiskuse jäätumist selles protsessis miinuskraadidega.
Kuskilt tuleb lõivu maksta, kas leppida puuduliku ventilatsiooniga või kulutada sulatamiseks energiat.

Ka järelküttel on oma mõte, pakasega võib ventilatsiooniavast puhuda ebameeldivalt külma õhku nt +10C ja kui nt istud diivanil teleka ees on ka see +10c ebameeldiv ja tuntav, kui sissepuhke plafoon kuskil lähedal on.

ping kirjutas: ↑21 Mär 2024, 11:16

Hiid kirjutas: ↑21 Mär 2024, 07:25 ...
Mingil juhul ei tahaks õhku elektriga soojendada. ...

Tänapäeval on vist kõigil ventagregaatidel sees läbiva õhu elektriline lisaküte, sest muidu meie külmadel talvedel jäätuks soojusvaheti kinni väljaimetavas õhus olevast niiskusest.

A23 kirjutas: ↑21 Mär 2024, 10:17 Meenus, et tuttaval on huvitav alternatiivne lahendus õhk-vesi soojuspumba baasil. Majja sisse tuleb eelsoojendamata õhk. Väljuv soe õhk "toidab" õhk-vesi soojuspumpa, mille abil köetakse maja äärte pool olevaid põrandaid. Põhiküte on ahi.

Kas kompenseeritakse külmasildade tekitatud alatemperatuuri, mis on põhjustatud viletsast ehitusest?

ÕSP "niisutus lahendus" võiks vist kasulikult toimida välistemperatuuril üle +5C.
Huvitav, et kui palju langeb sellise "niisutiga" ÕSP kasutegur talvel (tavaliselt alla -10C muutuvad sulatustsüklid harvaks), kui peab liigselt sulatama heitõhust kondenseerunud niiskust?

Pigem oli inimesel soov sooja niisama mitte raisku lasta minna. Soojustagastusega ventilatsiooni ta välistas samadel kaalutlustel, võimalikud probleemid sellega on eelpool teiste kommentaarides ka välja toodud. Seade asub tehnoruumis, välisõhuga kokku ei puutu ja on seadistatud nii, et kondents jääks üldiselt vedelasse olekusse. Põrandaküte paigutati nii, et ruumides võimalikult ühtlast temperatuuri saada. Ahi maja keskel, välispiirete läheduses on normaalselt nagunii jahedam, ka jõhkrate külmasildade puudumisel.

....ma küsiks nüüd hoopis niimodi. Miks ollakse nõus kütma välisõhku, seda avades aknaid ja kasutades mingisuguseid vurre wc dest sooja õhku välja imedes? Te ehitate endile õhukindlaid majad ja ei taha paigaldada normaalset ventmasinat mis tagab teile hea ja ok temperatuuriga puhta õhu , pluss veel seda kõike saab odavamalt kui aknaid ja uksi iga tund avada
.....rootor soojatagastuega masin ja pole mingeid külmumisi ega kondentsi.......

kas need rootorid ei toonud mitte peldikust õhku ja ei puhunud magamistuppa, iga tiiruga?

….jah rootor tagastab mingi % väljuvat õhku tagasi aga see ei tohiks olla teemaks, kui just pole elamises kuivkäimla mis moodustab elamisest pool……
….. piilu neid flexit aparaate…..ei tahaks uskuda et norrakad mingit saasta toodavad….
….. samas, ehk annavad ka kohalikud soojustagastusega väiksed lokaalsed vurrid (sisse-välja põhimõttel)mis töötavad ka nii, et tagastavad soojusenergiat, ehk sobivad need sinna projekti. Siis ei peaks venttorusi vedama, nagunii pole sul ju plaanis kumbagi seadmesüsteemi kasutama hakata )

Soovides leiutada, kas suitsukorstnast ei annaks leiutada mõningast soojatagastust.
Näiteks Rondo Plus korstnasüsteemist. Ahjust väljuv suits soojendab ümber suitsutoru olevaid kanaleid, mille kaudu siseneks tuulutuse õhk.
Iseasi on muidugi see, et kuidas tänase energiatõhususe määramise, arvutusmetoodikate ning tõendamise süsteemi korral seejuures energiamärgisele vajalikud numbrid ja tähised saada.
Samas mul on kergelt vandenõuteoreetiline, hüpoteetiline arvamine, et B klass on saavutatav alla 120m2 köetava pinnaga maja korral ka ilma soojatagastuseta ventilatsioonisüsteemita muude lahendustega.
Kusjuures mul ka kerge skeptilisus kõigi nende uudsete süsteemide vastu. Äkki ikka mingid "lastehaigused" nendega ajas ilmnevad?

Väga hea idee aga peab olema kindel, et suitsutoru ei leki ventkanalisse. Samas kui liigub külmõhk suitsutoru välispinnal siis tekib üsna palju kondentsi suitsutorusisepinnale mis omakorda niisutab materjali ja kolde jahtudes külmub niiskus ära mis lõhub kivi, siis peaks olema roostevaba suitsutoru. Metall peab vastu valule. Samuti peab korsna otsas katusel olema viidud ventots piisavalt kaugele suitsulõõrist, et suitsu venttorusse ei veaks.

Parandage mind kui eksin, aga olen tähele pannud, et ahi köeb ära 2 tunniga , kuid ööpäevas on 24 tundi.
Mida selle süsteemiga teha ülejäänud 22 tundi ?

Väga õige tähelepanek, et ahi köeb ainult mõni tund, nii, et kivihülss, ei jõuagi soojaks minna kui vaja juba siiber kinni lükata ja ikkagi ei ole soojatagastust, veel võib paigaldada näiteks ventagregaadile veekaloriiferi mis on ühendatud 2t veepaagiga ja vett kütad võimsa elektri tenniga kui börs on miinuses, veel tekitada võimalus seda paaki kuumutada, tahkeküttega ja vana autoõliga, muideks ka suvaline olmeprügi annab tohutut kuumust. Ma tean mitut kellel on näiteks prügipõletus katlad ja küttearved 0€ .