Ehitusfoorum

Tahaks korstna sisse panna pleki, kuna korstna mõradest tuleb suitsu tuppa.
Korsten ise veel on tugev ja pole vajadus lammutada, kuid oleks vaja saada suitsukindlaks ja tuleohutuks.

Seega mõtlesin sisse panna täies ulatuses sellise pleki
https://www.k-rauta.ee/p/uhendustoru-wa ... c&index=21

https://www.ostakatel.ee/et/korstnad-ja ... 1m-115x170

On see sobiv ja on need mõlemad samad?
Kas see kannatab välja karmi kütmist kivisöe ja osaliselt ka karmi puitbriketiga?

Mida peaks seda paigaldades silmas pidama ja kuidas seda üldse korstna otsast ülevalt sisse pistetakse, kuidas need osad tuleks eelnevalt omavahel siduda, et nad lahti ei tule ja sisse ei kuku?
Kas korstna ja pleki vahele võib jätta tühimiku?

Needid tõmbneediga. Kõige raskem on altotsas auk sisse lõhkuda ja käänak teha

Kas see hülss on ikka rosterist ja mis tuleohutusklassile see vastab - mäletan et mingi aeg tagasi nõudeid karmistati ja endal tuli sauna- ja kaminakorstnasse panna lisahülss, mis vastaks T600-le.

Ma isegi panin lingid, milliseid mõtlen panna ja küsingi siin nende kohta.
Kivikorsten on ümberringi alles ja enamjaolt terve, lihtsalt mõrad on sees ja ühest mõrast hakkas suitsu tulema, seetõttu tahangi nüüd pleki panna.
Tuleohutusega selles osas probleeme ei teki.

Kuid uuringi, kas see plekk peab vastu kivisöega karmilt küttes jne.

Magnetiga saab proovida, kui magnet ei võta siis peaks roostevaba ja happekindel olema.
Poest ostes kui müüja ei tea siis saab kohapeal selle üle kontrollida.
Happekindel s.o. mida on vaja.

pehmo kirjutas: ↑10 Mär 2024, 11:34 Ma isegi panin lingid, milliseid mõtlen panna ja küsingi siin nende kohta.
Kivikorsten on ümberringi alles ja enamjaolt terve, lihtsalt mõrad on sees ja ühest mõrast hakkas suitsu tulema, seetõttu tahangi nüüd pleki panna.
Tuleohutusega selles osas probleeme ei teki.

Kuid uuringi, kas see plekk peab vastu kivisöega karmilt küttes jne.

Kas sellise kujuga toru sinu korstnaauku mahub ei tea keegi, sest vajalikke mõõte saad ainult ise teada.

Kuna antud linkidel on ainult illustreerivad pildid "ovaalsest torust" ja puuduvad vastavussertifikaadid, siis sertifikaate peab müüja käest küsima.

Kui maja maha põleb, siis tähtis on paberite olemasolu ja kas magnet võtab või mitte, ei oma kindlustuse jaoks tähtsust.

Ma ei küsi mõõtude sobivuse kohta minu korstnasse, vaid küsin sellise asja ehitamise kohta üleüldiselt ja vastupidavuse ning valiku kohta.
Lihtsalt ilmselt selline mõõt mulle sinna läheb ja üks mõte oleks siis selline osta.

Ootangi erinevaid soovitusi, infot ja tähelepanekuid antud teemal, nagu ma ka alguses küsisin.

Maha põlemise ohtu ei ole, sest korsten on endiselt korralik ümber, lihtsalt mõrad sees ja üks mõra laseb suitsu läbi.

pehmo kirjutas: ↑10 Mär 2024, 15:21 ...
Maha põlemise ohtu ei ole, sest korsten on endiselt korralik ümber, lihtsalt mõrad sees ja üks mõra laseb suitsu läbi.

Mõrane ja suitsu läbilaskev korsten ei ole "korras korsten".

Mahapõlemise ohu kõrvaldamise kohta annab paberi päästeamet ja seda sulle siin keegi lubada ei saa.

Sellepärast ma pleki tahangi korstnasse panna, et igasugune oht välistada.
Kuna hetkel tuleb suitsu vaid ühest mõrast ja midagi muud mitte, siis otsest tuleohtu hetkel ei ole ning plekk peaks selle täielikult kõrvaldama.

Uuringi siin pleki vastupidavuse kohta ja millist plekki eelistada, millega pärast ohutult kütta kannataks.
Selle pleki eesmärk peakski ju olema see, et ta peab vastu ja ei lase midagi läbi.

Kütmiseks kasutan Kaunas 1 katelt.
Siin tekib ka see küsimus, kui palju ma võin toru väiksemaks teha.
Kahe variandi vahel praegu valin 120x220 ja 100x200mm.

Kas plekkide ühenduskohtade vahele oleks mõistlik midagi tihendavat ja võibolla liimivat panna?

Mingi ettevõte tegeleb ka mingi seguga korstnalõõride renoveerimisega - ehk küsi nende käest. Endal kogemus puudub - lihtsalt mainin

Miskit nägin jah seda, aga tahaks asja teha võimalikult odavalt ja kiirelt.
See maja läheb järgmise omaniku käes nii või naa remonti.

pehmo kirjutas: ↑10 Mär 2024, 19:51 ... aga tahaks asja teha võimalikult odavalt ja kiirelt.
See maja läheb järgmise omaniku käes nii või naa remonti.

Ja kui korstnatoru läheb "varjatud vea" alla, siis saab järgmisele omanikule oma raha eest uue korstna teha, mis ei pruugi sugugi odav olla.

Korstnast ma kindlasti räägin talle, selle maja vigade jaoks teen kindlasti lehe.

Ma ei kujuta ette, kuidas selle toru saad panna ahjuga ühendusse hermeetiliselt, et suits toru ja korstna kivide vahele ei läheks? Kui suitsu tuleb vaid ühest mõrast, kas ei saaks siis seda mõra laiemaks kraapida ja vahele segu panna?

Schiedeli metallhülss olnud mul ca 10 a kasutuses, siiani ilusti vastu pidanud malmkatla taga, muidugi jälgin suitsugaaside temperatuure ja katel häälestatud nii, et üle 300C gaasid ei lähe, üritan pigem hoida 200C juures. Torud ühenduvad omavahel väljastpool klambriga ja mingeid liime ega neete vaja pole, katla ühendus tehtud kolmikuga aga see eeldab suurema ava lõhkumist ühenduskohta.

Rein Sa kirjutas: ↑11 Mär 2024, 09:47 Ma ei kujuta ette, kuidas selle toru saad panna ahjuga ühendusse hermeetiliselt, et suits toru ja korstna kivide vahele ei läheks? Kui suitsu tuleb vaid ühest mõrast, kas ei saaks siis seda mõra laiemaks kraapida ja vahele segu panna?

Ma ei taha seda mõra lappida, sest selgelt on korsten oma aja ära elanud ja vajaks täies mahus taastamist, mõrade koha pealt.
Muidu paistab korsten veel tugev, seetõttu kannatabki sinna pleki sisse panna.

Plekist korsten läheb otseühendusse katlaga, kivid enam suitsuga kokku ei puutu.

Walterscheid

Mina pean kasutama lapikut toru, nagu lingid üleval panin, kas sellele ka mingid klambrid on ?

Temperatuure ma kahjuks ei tea, palju mul olema hakkab, aga niipalju oskan öelda, et ma kütan vana malmkatlaga väga ägedalt, kivisöega, võibolla süütan ka karmi puitbriketiga, kui seda veel osta kavatsen, küttepuud muidugi ka.

Uurisin natuke ja üks koht ütleb 450 kraadi, teine 500 kraadi.
Nüüd ongi küsimus, kui hull temperatuur mul kivisöega küttes on ja korsten on katlast eemal ka, tulekoldest umbes meetri kaugusel on korstnalõõr.
Vaatan, et ümmargusi suitsutorusid müüakse 600 kraadiseid, aga ümmargune ei mahu ära mul korstnasse.
Kui siis kaks väikest ümmargust.

pehmo kirjutas: ↑11 Mär 2024, 13:27 ....
Kui siis kaks väikest ümmargust.

Kindlasti ei sobi selline mõte.

Puurid augu või leiad prao ja leiad termomeetri, mis mõõdab ka 500 C. Lükkad august sisse ja mõõdad suitsugaaside temperatuuri.
isegi kui suitsugaasid on >200C siis see on puhas kütte raiskamine. Tänapäeva kateldel suitsugaase üle 200C ei peeta mõistlikuks korstnasse lasta.

Kalvis kirjutas: ↑12 Mär 2024, 07:31 Puurid augu või leiad prao ja leiad termomeetri, mis mõõdab ka 500 C. Lükkad august sisse ja mõõdad suitsugaaside temperatuuri.
..

Kas keegi suudab välja mõelda veel keerulisema meetodi? Kui see temperatuur peaks miskil müstilisel põhjusel tõesti huvi pakkuma, võib mõõta ir-termomeetriga väljuva toru temperatuuri: https://www.k-rauta.ee/p/infrapuna-term ... 74&index=4 Suitsugaasid on mõnikümmend prossa kuumemad.
Need torud on roostevabad, happekindlad, taluvad igasugust arukat kütmist ja miks peaks keegi arutut marutuld katla alla tegema?
Probla võib nende torudega siis tekkida, kui korsten on ebaühtlaselt, lohakalt laotud - toru ei lähe mõnest kitsamast kohast või kõverusest läbi. Nagu juba kirjutati, kõige keerulisem on alumise otsa katlaga ühendamine. Tavaliselt tuleb korstnajalga lõhkuda ning hiljem taastada. Muidu soovitaks olemasoleva korstna vuugid kettaga mõne cm sügavuseni puhtaks lasta ning pottsepasaviga täita. See pole suur töö, ainult tolmu tekib ohtralt.

pehmo kirjutas: ↑11 Mär 2024, 13:27 Walterscheid

Mina pean kasutama lapikut toru, nagu lingid üleval panin, kas sellele ka mingid klambrid on ?

Temperatuure ma kahjuks ei tea, palju mul olema hakkab, aga niipalju oskan öelda, et ma kütan vana malmkatlaga väga ägedalt, kivisöega, võibolla süütan ka karmi puitbriketiga, kui seda veel osta kavatsen, küttepuud muidugi ka.

Uurisin natuke ja üks koht ütleb 450 kraadi, teine 500 kraadi.
Nüüd ongi küsimus, kui hull temperatuur mul kivisöega küttes on ja korsten on katlast eemal ka, tulekoldest umbes meetri kaugusel on korstnalõõr.
Vaatan, et ümmargusi suitsutorusid müüakse 600 kraadiseid, aga ümmargune ei mahu ära mul korstnasse.
Kui siis kaks väikest ümmargust.

Nende ovaalsetega pole kursis aga enne targemaks ei saa, kui müüjate käest küsid, soovitan valida selline müüja /torude süsteem, millele on peale torude ka muid asju pakkuda, muidu pead hakkama ise leiutama kolmikuid, veemütse, tuhaluuke jne.
Katlapoodidest saad suitsugaaside termomeetri osta: https://torujyri.ee/toode/termomeeter-s ... pikk200mm/
Paigaldasin korstnale võimalikult lähedale, ehk kaugele katlast. See on mõistlik jättagi sinna, hea mugav mööda minnes vaadata, mis toimub, mitte ei pea IR termomeetriga ekstra mõõtma.

xil kirjutas: ↑12 Mär 2024, 10:38 .... miks peaks keegi arutut marutuld katla alla tegema? ...

pehmo kirjutas: ↑11 Mär 2024, 13:27 ... ma kütan vana malmkatlaga väga ägedalt, kivisöega, võibolla süütan ka karmi puitbriketiga, kui seda veel osta kavatsen, küttepuud muidugi ka.
...

Teemaalgataja eeltingimuseks ju oli, et "toru peab kannatama ägedat tuld".

Miks ta tahab ägeda tule korstnasse ajamisega kütust raisata, pead tema käest küsima.

xil kirjutas: ↑12 Mär 2024, 10:38 ... Kui see temperatuur peaks miskil müstilisel põhjusel tõesti huvi pakkuma, võib mõõta ir-termomeetriga väljuva toru temperatuuri: https://www.k-rauta.ee/p/infrapuna-term ... 74&index=4 Suitsugaasid on mõnikümmend prossa kuumemad.
...

IR termomeetriga ei saa mõõta läikivat roostevaba terase pinda õieti, sest see peegeldab ruumitemperatuuri.
Pane roostevaba tühi pott kuumale pliidile ja mõõda läikiva poti põhja temperatuuri.

Sest ma kasutan vana Kaunas 1 katelt ja erilisi reguleerimisvõimalusi seal pole, lisaks ei viitsi ma reguleerimisega jännata, selle katla puhul veel eriti.
Ma panen katla kütet täis, tuli otsa, kõik pärani ja lahkun katlamajast, tagasi tulen selleks, et järgmine äge katlatäis panna.

Kirjeldan siis detailsemalt.
Pole kindel, kas see aasta ostan, kuid kirjeldan senise järgi.
Briketipoiste kiire puitbrikett, 6 latiga pakist võtan 4 latti panen katlasse, siis küttepuud ja 3 ütleme madalat laia kühvlitäit kivisütt, võibolla 15-20kg.
Järgmine katlatäis on ainult küttepuud ja 15-20kg kivisütt.
Nii ta köeb ja temperatuur käib 75-85 peal ära, karmimatel päevadel ka 90.
Kütan päevas 1-3 katlatäit, enamjaolt 2. Väga karmi külmaga ka 4.
katel ei köe pidevalt, enamus aega seisab.

Kas kuskil müüakse ka paksemast vastupidavamast plekist ovaalseid torusid korstnasse?

Kogu korstna lahti lõhkumine ei ole reaalne, see oleks oma 7m korstent vähemalt, mis jookseb läbi lagede paneelide vahelt.
Praegu ma leian, et tuleks lappida terve korsten, et kaoks igasugune oht toale ja katusele.
Ainult korstnajalg tahma jaoks katlamajas võib vana kivi jääda, kuna seal pole midagi ohtlikku, allpool katla toru.
Ehk siis plekk on parim lahendus.
Ühtlasi ma arvan, et nii või naa oleks see lahendus ajutine ja järgmine omanik ilmselt teeb nagunii midagi selle korstnaga.

Kuid eesmärk on likvideerida igasugune oht, et saaks ise kütta ja kannataks maja müüa.

Ma pole kindel, kas paksem plekk kannatab kõrgemat temperatuuri. Sulamistemperatuur on määratud materjaliga, mitte paksusega. Üldiselt, kui sul pole katla taga olev suitsutoru üles sulanud (eeldan, et ta on terasest), ei sula ka see ovaalne toru, kuna ta on leegist kaugemal.

IR termomeetriga saab mõõta katlast väljuva suitsutoru temperatuuri, mis tüüpiliselt pole kõrgläikiv.