Korstna sisse pleki panek.

[ping]

...
Ainult korstnajalg tahma jaoks katlamajas võib vana kivi jääda, kuna seal pole midagi ohtlikku, allpool katla toru. ...

Ma ka kunagi arvasin niimoodi, kuni ükskord kärsahaisu allikat otsides avastasin et korstnajalas ca 1,5m allpool katla ühendust olev tahmaluuk hõõgub lõbusalt ja sein riiuli taga oli vägagi tuline.
Tahmapõleng oli ka korstnajalas.

[Kalvis]

Kas kuskil müüakse ka paksemast vastupidavamast plekist ovaalseid torusid korstnasse?

Tinfor- müüb.

[pehmo]

Pleki paksus on kohe kindlasti mõjutaja, kuid ma mainisin ka õige koostisega plekki, mida soovin.
Katlast tulev kandiline toru niiöelda slepe läheb nii kuumaks, et kui sinna peale küttepuu panna, hakkab see kärssama, võimalik, et võib isegi hõõguma hakata, viimast 100% kindlalt ei tea.
Seal on väga paks katla raud ning selle otsas on mingi 3mm paksune ristküliku kujuline raud, mis ühendatud korstnaga ja see on seal üle 30 aasta vastu pidanud ning hetkel mingeid läbipõlemise märke ei ilmuta.

Niipalju sain vahepeal ka toru valikul targemaks, et korstnasse paigaldatav toru ei tohi olla peenem, katlast välja tulevast torust.

Kui müüd üle ei jää, siis pöördun plekksepa poole.

Korstnajala kõige alumise osa puhul ma midagi kartma ei pea, kuna seal on kõik betoonist ja lähedal on metall jne.

[RaJy]

Niipalju sain vahepeal ka toru valikul targemaks, et korstnasse paigaldatav toru ei tohi olla peenem, katlast välja tulevast torust

Huvitav kes midagi sellist väitis. Ma suht poisikesena ühe pottsepa käe all õppinud ja tema jutt oli täpselt vastupidine - mida edasi seda kitsamaks võiks lõõr minna. Hm, ei saa enam üle ka küsida - 20+ aastat juba maamullas see meister. Olgu muld talle kerge!

[pehmo]

Üks küsimus on veel tekkinud.
Millist segu teab keegi soovitada, mida kannataks korstna telliskivide külge määrida ja mis kannataks kõrgeid temperatuure ja ilmselt omaks ka natuke elastsust.

Toru jämeduse koha pealt kaldun ma 200x100 toru poole, mis on tagajärg, kui ma valin natuke liiga väikse toru?

[Tavalugeja]

Millist segu teab keegi soovitada,............ mis kannataks kõrgeid temperatuure ja ilmselt omaks ka natuke elastsust.

Millist temperatuuri küll mõtled?

[pehmo]

Mida kõrgem temperatuuritaluvus, seda parem.

Samuti, mis värk on kondensvee tekkega? Kuhu ja kuidas see täpselt tekib?

Plekk läheb tellistest korstna sisse ja kavatsen jätta õhuvahe loomulikult korstna ja pleki vahele.

[xil]

Pleki paksus on kohe kindlasti mõjutaja, kuid ma mainisin ka õige koostisega plekki, mida soovin.
Katlast tulev kandiline toru niiöelda slepe läheb nii kuumaks, et kui sinna peale küttepuu panna, hakkab see kärssama, võimalik, et võib isegi hõõguma hakata, viimast 100% kindlalt ei tea.
Seal on väga paks katla raud ning selle otsas on mingi 3mm paksune ristküliku kujuline raud, mis ühendatud korstnaga ja see on seal üle 30 aasta vastu pidanud ning hetkel mingeid läbipõlemise märke ei ilmuta.

Niipalju sain vahepeal ka toru valikul targemaks, et korstnasse paigaldatav toru ei tohi olla peenem, katlast välja tulevast torust.

Kui müüd üle ei jää, siis pöördun plekksepa poole.

Korstnajala kõige alumise osa puhul ma midagi kartma ei pea, kuna seal on kõik betoonist ja lähedal on metall jne.

Puidu süttimistemperatuur on ca 280C, terase sulamistemperatuur on üle 1300C.
Mul on katla ja korstna vahel kofreeritud, painduv toru, sama paksust või õhemast roostevabast terasest nagu nood lõõri sisse käivad torud. Mina olen katelt 10 a. kasutanud, aga see toru oli seal juba enne, kui ma selle maja ostsin. Tavaterasest torud tehakse paksemast materialist, kuna nad pole happekindlad ja suitsugaasid söövitad neid, mitte temperatuuri tõttu. Teisalt, kui inimesel on usk, et paksem toru kannatub kõrgematn temperatuuri, siis tuleb paksemat materiali kasutada - füüsika on religiooni vastu võimetu.

Korstnad soovitatakse ülalt kergelt ahenevad laduda, kuna toru ristlõike vähenedes gaasi kiirus torus suureneb (jälle see nõme füüsika), korstna tõmme pareneb veidi.

[pehmo]

Selle fakti vastu sa ei saa vaielda, et paksem metall kestab kauem.
Ükskõik, kas sa kasutad õiget või vale metalli, paksem kestab alati kauem ja kannatab ka rohkem kuumust.

Selleks, et näha, mis korstnasse mahub, hakkan ma seda varsti proovima, nööri otsas vett täis kanistriga, mis on sobivat mõõtu.

Nüüdseks hakkab ka plaan paika saama, mida teen, olen siit ja sealt uurinud asjade kohta ja tooteid.
T600 ovaalne korstnaplekk läheb paika, katla ja ümara toruotsa vahele ehitan ja võibolla ka keevitan paksust plekist ülemineku, kuhu ehitan vastavast kuumakindlast segust/savist sisse tugevduse ja sujuva ülemineku ja üldse tihenduse sellele plekist tehtud üleminekule.
200x100 plekk sobib, aga peale korstna mõõtmist saan teada, kas sobib ka suurem.
Seda ma ei oska öelda, kas see see korsten on ülevalt kitsam, eks mõõtes saan ehk teada ja paigaldades.

Praegu on seal üle 20 aasta ühes lõõris olnud saunaahi ja keskküttekatel, selle illegaalse lahenduse nüüd likvideerin, panen elektrikerise, ei hakka korstnas teist lõõri kasutusele võtma, mis küll üle 30 aasta on kasutult seisnud.

[pehmo]

Ahju/korstna segu, mida otsin peaks kannatama võimalikult palju kuumust ja võiks omada ka natuke elastsust.
See võiks hästi nakkuda betooni, korstnakivide ja metalliga.

[RaJy]

Ahju/korstna segu, mida otsin peaks kannatama võimalikult palju kuumust ja võiks omada ka natuke elastsust.
See võiks hästi nakkuda betooni, korstnakivide ja metalliga.

Päris karmid nõuded segule. Kui leiad sellise siis anna teada - kasutaks isegi.
Minule teadaolevate hulgas sellist ei leidu.

[k6pitseja]

Korstnad soovitatakse ülalt kergelt ahenevad laduda, kuna toru ristlõike vähenedes gaasi kiirus torus suureneb (jälle see nõme füüsika), korstna tõmme pareneb veidi.

Füüsika väidab veel, et gaaside ruumala muutub enam-vähem võrdeliselt gaasi (absoluutse) temperatuuriga...

[Kalvis]

Kas katla väljund on ebastandartne? Muidu seadmetel on standardmõõdud ja neile on saada üleminekuid, mitte küll igas poes aga mõnes on saada. PlaanB on kohe tellida varem antud korstnale üleminek sellele plekkkorstnale.

Jämedalt plekkkorstende parimate max on 600 C ja see peaks veel oletatavasti küsija piires olema. Samas kui katel annab >600 C on tegu väga halva tehnilise lahendusega....
PlaanC on kasutada eriti tulekindlat villa (neid on aga väga vähe) ülemineku tihendamiseks. Sedasi tehakse kaminate ühendused soojamüüri (vill on elastne ja tulekindel ja ei lase suitsu kah läbi kui korstnas on norm tõmme.

[pehmo]

Katla väljund on ristküliku kujuline, plekist toru, aga ümar.
Igal juhul tuleb mul ehitada üleminek ise, kus tahan ka segu kasutada.

Teine variant on ümara otsaga kolmikut üldse mitte kasutada, aga siis on vaja segu, et korstna sees plekist toru kenasti ära fikseerida ja tihendada paksu plekist või rauast plaadi peale, kus torukujuline auk sees on.

Ilmselt seal väga ropud temperatuurid pole, sest katla slepet ja korstent ühendav raud on minu teada üle 30 aasta vastu pidanud ja hetkel kulumise märke minu teada ei ilmuta. Pole küll täpselt uurinud seda.

[Kalvis]

Lõikad kividele ümmarguse augu 1 cm suurema, vahe topid parima tulekindla villaga täis.

[pehmo]

Miks ma peaks toru ja korstna vahe villa täis toppima?

Ma pean tihendama ikka katla ja korstna vahelist ühendust, mitte toru ja korstna vahelist.

Toru on algselt ovaalne, kui kasutan ka kolmikust väljundit, on selle ots ümmargune, katla väljund on ristküliku kujuline.

Lihtsalt on mul kaks varianti, kas kasutan kolmikut või mitte ja sellisel juhul pean ovaalset toru korstna sees korralikult tihendama.
See küsimus muidugi jääb, et mida see ovaalse toru ots teeb, kui ma selle ümber kõvasti tulekindlat segu panen korstna sees.

Kui ma kolmikut ei kasuta, siis ma pean tõesti hakkama korstnavahet tihendama, aga siis ma ehitan suures osas uue slepe ja kasutan seal ka segu tihendamiseks.
Sellisel juhul tahan ma slepe püsivalt ära tihendada ja teen peale poltidega rauast kaane, puhastamiseks.

[pikk88]

Ma olen eneseharimise käigus aru saanud, et kõige valusama temperatuurilöögi saabki see põlvekoht kus gaasid pöörduvad 90 kraadi ülespoole. See, et visuaalselt hinnates on katla ühendusmuhv viisakas seisus ei pruugi sugugi tähendada seda, et see ka tegelikult nii on. Kui katsuma hakkad siis võid avastada, et pudeneb tükkideks. Tegelikult jääb üleüldse veidike arusaamatuks, mis sunnib sind seda vaeva nägema, kui niikuinii plaanis maja müüki panna? Kas loodad, et müügihind tõuseb kordades kui väidad, et oled kuidagimoodi korstnale uuenduskuuri teinud? Seda oleks ehk siiski lihtsam teha, kui puhastad praod ja vuugid uuesti korraliku saviga? Muidugi puudub igasugune ettekujutus pragude ulatusest ja asukohast. Tean, et sõbral on sepaääsi taga happekindlast plekist korsten, mille siselõõr on keeratud 1,2mm paksusest happekindlast plekist. Mõni aeg tagasi oli täiesti amelikult müügil olev kaup ja see pidi ajas kestma kauem kui 1mm paksusest plekist hülss. Seega on materjali paksusel kindlasti väga suur roll.
Kui proovid nööri otsas mingit kankut korstnasse lasta võid siiski saada ebameeldiva üllatuse osaliseks, sest korsten on ju otsast lõpuni üks jäik toru, kuid korsten võib olla kohati veidike loodist väljas ja pisut propellerisse laotud. Hülssi paigaldama asudes avastad, et krt ikka ei mahu. Kuigi kanister sõitis üsna valutult mitu korda üles-alla.
Lisaks kirjutad, et sul korstnas üks kasutuna seisev lisalõõr. Ehk oleks kõige lihtsam suunata katla gaasid sinna lõõri ja sellega oleks asi lahendatud?

[pehmo]

Kas ma saan õigesti aru, et väidetavalt saab kõige valusama löögi koht korstnas sees, kust gaasid keeravad üles?
Sellisel juhul võiks minu poolt olla tark tegu kolmikut mitte kasutada ja ehitada see keeramise koht paksust rauast ja plekist ja korstnahülss raudplaadi peale panna, kus on suur auk sees ja ümber kõvasti segu.
Ainuke asi, kas toru ümber kõvasti segu temperatuuripaisumisega mingit jama ei korralda, toru või segu poolt, teatud maalt ju toru oleks õhu käes peale segu.

Praegune slepe külge käiv rauast tükk on kindlasti heas seisus, seda on ära võttes selgelt näha.


Tahan panna toru, kuna ma ei pea antud korstent enam ohutuks ja kardan ka olukorra hullemaks minemist, hetkel on korsten tugev ja mõrasid veel vähe, viimane aeg plekist toru panna.
Ma tahan ohutult kütta, ma võtan tuleohutust väga tõsiselt ja maja müüa toimiva ohutu korstnaga on kindlasti parem, isegi, kui see 100% nõuetele ei vasta.
Lisaks ma ei tea, mitu aastat ma pean veel siin kütma enne müüki.


Ma ei soovi teist lõõri võtta kasutusele, kuna ei soovi augu lõhkumisega korstent nõrgestada ja siis peaksin tegema järsu pöörde katla slepel.
Lisaks läheks siis tahmaluuk väga kitsasse kohta katla taga, mis on seda hetkel niigi, aga siis oleks veel kaugemal.
Lisaks ei soovi hakata korstnasse kütmisega uusi pragusid tekitama, korsten on kahekordse kiviga ja esimene müür on ka kandevsein.
Seetõttu ma ei soovinud ka saunaahjule teist lõõri kasutusele võtta ja ostsin elektrikerise.

Seda 1,2mm paksu ovaalset korstent ma vist ei saa kuskilt või kui palju see maksab?

Jah ma olen sellega arvestanud, et kanister liigub teisiti, samas korsten paistab üsnagi sirge seest ja kanistril jäi ka varu, lisaks 7m peale annab ka plekk veidi mängima.
Ma ei ole veel täpse mõõdu üle otsustanud, 100x200mm mahub kindlasti kena varuga sisse, 110x230 mahub juba täpsemalt, just paksuse koha pealt.

Korstna ohutuks lappimine seguga ei tule kõna alla, liiga palju tööd, peaks lõhkuma hakkama ja tellimine seest täitmisega oleks kallis kindlasti.

[pehmo]

Pilt katla slepest.

[Kalvis]

Korstna torul on see 90 kraadi muhv olemas. Sealt edasi tellid kas otse ülemineku täpselt nii, et istub katla otsa 1:1 (seda poest osta ei saa, küll aga varem antud firmast tellida) või siis leiutad ise miski ülemineku plekkkorstna ja katla vahele ja ebatasasused silud villaga.

[pehmo]

Ma ehitan ise ülemineku, kuskilt tellida pole küll mõtet.

Kuid plekktorule on olemas kolmik, see kolmik peab siiski alt lahti olema, et tahm sinna kukuks ja võimalik kondensvesi.

Lihtsalt ma praegu mõtlen, kas ostan selle kolmiku plekist torule otsa või ehitan ise sinna tihenduse ja kaitse, siis on katelt ka lihtsam ühendada.
Muidugi jama tekib siis, kui peaks uue katla ostma ja sama korstent tahtma kasutada, siis tuleb omakorda hakata ümarat aretama

Meenutan, et see korsten on ristkülikukujuline ja sinna sisse läheb lapik toru.

[Kalvis]

See soovitud "kolmik" asi müüakse komplektis. Tõsi alt on kinni, tuleb kondentsvee äravool.
Kui sul on tulikuumad gaasid siis mingit kondentsi ei teki. Kondents tekib (ja üsna palju) kui on jahedad gaasid - a la ämber nädalas. Kondentsi pärast ei saa olla alt lahti, muidu pahiseb see jube vedelik kivikorstnasse.

Klassikaline plekktoru pannakse just kondentsvee kaitseks. Sel juhul peab alt kinni olema aga põhjas on tilaga äravool.
Sa paned plekkkorstna mitte kondentsi pärast vaid pragulise korstna pärast. Siis kondentsi ei teki (tekke tingimuseks peab korstnaotsas suistugaasid olema alla 96C). Kui kondentsi ei teki siis ma ei teeksi midagi erilist - lükkaksin ülalt alla sirge toru ja kinnitaks otsast kinni. 10 cm või täpselt katla slepe kohal toru lõpetaks. Tõmbaksin selle hookuspookuse lahti, topiks alt tulekindla villaga kinni, et suits ei pääsekspleki ja kivikorstna vahele, vajadusel lase oma mingit lemmiksegu lisaks ja paneksin hookuspookusest sleppe tagasi. Alla on igaks juhuks tuha äravõtmise auk nagu vanasti.
See oleks kogu lugu.

[pehmo]

Alt ma jätan selle tahma jaoks igal juhul lahti ja kondensvesi võib ka sinna tilkuda, sellest pole midagi.

Kolmikut ma saan ise valida, kas ostan või mitte, see pole komplektina kaasas.

[pehmo]

Mida te sellisest liimist arvate, seda metalli külge liimida korstnas?

https://kaminakoda.ee/toode/tihendiliim ... kuni-1400/

Sel lubab 1500 kraadi.
https://kaminakoda.ee/toode/kuumakindel-mastiks-310-ml/

[pehmo]

Kas mingit head elastset kuumakindlat tihendusmaterjali ei ole, mille saaks plekist toru ümber kleepida ja siis segu ümber?