elektrisüsteemi uuendamine

[systxix]

Tere

Seoses koduse elektrisüsteemi uuendamisega otsin kinnitust mõnedele küsimustele või siis ammutatud eelteadmistele. Eks neid teemasid on siit läbi käinud kümneid kuid kes viitsib see vastab. Kaablite vedamisega saan ise hakkama ning kilbi laseks siis koostada elektrikul. Lisaks siis veel kontrollmõõtmine ja paberimajandus korda.
Järgmistele teemadele ootan asjatundjate kommentaare kas ma teen ja mõtlen õigesti

1. JUHTMESTIK/GRUPID

Pistikupesad - kõik toad eraldi gruppidena. Vältida harukarpe st vedada läbijooksuga ühest pistikupesast teise. Pistikupesade jaoks kasutada 3G2,5 kaablit ning ühte liini paigaldada mitte rohkem kui 10 pistikupesa.
Ahju/pliidi jaoks vedada 5G2,5 kaabel otse kilbist ning ühendused faaside vahel ära jagada. Samuti eriseadmed nagu nõudepesumasin, el.boiler, veeautomaat, ventilatsiooniagregaat ja küttesüsteem nende jaoks otse kaabel kilbist.

Valgustus - kõik toad/alad eraldi gruppidena. 3g1,5 kaabel vedada kilbist lülitisse ning sealt edasi valgustini. Vekselühenduste korral vedada kaabel kilbist lülitisse ning sealt edasi järgmisesse lülitisse ja siis valgustisse. Kõik hargnemised teha lülitite tagant läbijooksuga ja vältida harukarpe. Hea tava kohaselt ei tohiks kollarohelist kasutada ei muuks kui maanduseks.

Kas nii tava veksli kui ristveksli kaabel peab olema 4 sooneline kui tahan ka maanduse lambini vedada?

2. KAITSMED

Sain soovituse ühelt elektrikult, et kasuta terves kilbis ainult kombikaitsmeid (RCBO) kus on rikkevoolukaitse ja kaitselüliti ühes seadmes. On olemas nii A kui AC tüüpi. Viimased pidavat olema Saksamaal juba keelatud paigaldada. Lisaks olen kuulnud, et kui valgustus on veetud kõik 1,5mm2 kaabliga kasuta selle grupi ees B10 karakteristikuga kaitselülitit ning kui pistikupesad on veetud kõik 2,5mm2 kaabliga kasuta selle grupi ees C16 karakteristikuga kaitselülitit. Kuskilt on samuti meeles, et B kaitseb kaablit paremini kui C.
Siin aga tahaks üle küsida:

- Kas peaks elektriku soovitust kuulama ja kasutama ainult kombikaitsmeid?
- Miks peaks eelistama kallimat A tüüpi kombikaitset?
- Kas on mingi põhjus miks ei peaks valgustuse ees kasutama B10 karakteristikuga kaitselülitit?
- Kas võiks pistikupesadel kasutada C16 asemel B16 kaitset?
- Mis seadmete puhul ei tohi/saa kasutada RVK-d?

3. LIIGPINGEPIIRIKUD

Juba tean, et liigpingepiirikud tahavad korrektseks rakendumiseks saada head maandust ehk siis takistus peaks olema mitte suurem kui 10 oomi. Mõõdistuste kohaselt on hetkel paigaldises maandustakistus 14,4 oomi mis vist on muidu eramaja kohta igati normide piires. Kuna olemasolevat maanduskontuuri ei saa täiendada siis kas on ka variant tekitada juurde lisa maanduskontuur ning seeläbi saada kokku vajalik maandustakistus liigpingepiirikute jaoks? Jaotuskilbi all on kelder kuhu põrandasse saaks maandusvarda taguda ning sealt maanduskaabli kilpi vedada.

[kunn24]

Äkki alustaks projektist? PP staadiumist peaks piisama.

[Küülaline]

1. Pistikupesad - kõik toad eraldi gruppidena ... Valgustus - kõik toad/alad eraldi gruppidena
2. Hea tava kohaselt ei tohiks kollarohelist kasutada ei muuks kui maanduseks
3. Kas nii tava veksli kui ristveksli kaabel peab olema 4 sooneline kui tahan ka maanduse lambini vedada
4. Kuskilt on samuti meeles, et B kaitseb kaablit paremini kui C
5. Kas peaks elektriku soovitust kuulama ja kasutama ainult kombikaitsmeid?
6. Miks peaks eelistama kallimat A tüüpi kombikaitset?
7. Kas on mingi põhjus miks ei peaks valgustuse ees kasutama B10 karakteristikuga kaitselülitit?
8. Kas võiks pistikupesadel kasutada C16 asemel B16 kaitset?
9. Mis seadmete puhul ei tohi/saa kasutada RVK-d?
10. liigpingepiirikud tahavad korrektseks rakendumiseks saada head maandust ehk siis takistus peaks olema mitte suurem kui 10 oomi
11. 14,4 oomi mis vist on muidu eramaja kohta igati normide piires

1. Ei pea olema toad eraldi gruppidena
2. Mitte hea tava, vaid rangelt keelatud on kollarohelise kasutamine muuks, kui kaitsejuht
3. 5-soonelisega saab tavavekslite vahel ühendada ja ka toite ning kaitsejuhi edasi viia, ristlüliti tahab juba ise 4 soont saada
4. See on täielik jama
5. Inseneri mõttes on see tehniliselt muidugi parim lahendus
6. A tüüp reageerib ka alalisvooluimpulssidele, mis tänases elektrisüsteemis võivad esineda
7. Ei ole mingit otsest põhjust
8. Võib küll (üldse see B ja C teema on hoopis midagi muud)
9. Otseselt keelatud ei ole kuskil. Kohustuslik on kõik pistikupesi sisaldavad grupid ja eluruumide valgustus
10. Ei vasta tõele, see 10 oomi on nõutud välise piksekaitsesüsteemi korral
11. Maandustakistus ei ole normeeritud TN-C-S juhistikusüsteemis

[dumbuser]

Tere

Seoses koduse elektrisüsteemi uuendamisega otsin kinnitust mõnedele küsimustele või siis ammutatud eelteadmistele. Eks neid teemasid on siit läbi käinud kümneid kuid kes viitsib see vastab. Kaablite vedamisega saan ise hakkama ning kilbi laseks siis koostada elektrikul. Lisaks siis veel kontrollmõõtmine ja paberimajandus korda.
Järgmistele teemadele ootan asjatundjate kommentaare kas ma teen ja mõtlen õigesti

1. JUHTMESTIK/GRUPID

Pistikupesad - kõik toad eraldi gruppidena. Vältida harukarpe st vedada läbijooksuga ühest pistikupesast teise. Pistikupesade jaoks kasutada 3G2,5 kaablit ning ühte liini paigaldada mitte rohkem kui 10 pistikupesa.
Ahju/pliidi jaoks vedada 5G2,5 kaabel otse kilbist ning ühendused faaside vahel ära jagada. Samuti eriseadmed nagu nõudepesumasin, el.boiler, veeautomaat, ventilatsiooniagregaat ja küttesüsteem nende jaoks otse kaabel kilbist.

Valgustus - kõik toad/alad eraldi gruppidena. 3g1,5 kaabel vedada kilbist lülitisse ning sealt edasi valgustini. Vekselühenduste korral vedada kaabel kilbist lülitisse ning sealt edasi järgmisesse lülitisse ja siis valgustisse. Kõik hargnemised teha lülitite tagant läbijooksuga ja vältida harukarpe. Hea tava kohaselt ei tohiks kollarohelist kasutada ei muuks kui maanduseks.

Kas nii tava veksli kui ristveksli kaabel peab olema 4 sooneline kui tahan ka maanduse lambini vedada?

2. KAITSMED

Sain soovituse ühelt elektrikult, et kasuta terves kilbis ainult kombikaitsmeid (RCBO) kus on rikkevoolukaitse ja kaitselüliti ühes seadmes. On olemas nii A kui AC tüüpi. Viimased pidavat olema Saksamaal juba keelatud paigaldada. Lisaks olen kuulnud, et kui valgustus on veetud kõik 1,5mm2 kaabliga kasuta selle grupi ees B10 karakteristikuga kaitselülitit ning kui pistikupesad on veetud kõik 2,5mm2 kaabliga kasuta selle grupi ees C16 karakteristikuga kaitselülitit. Kuskilt on samuti meeles, et B kaitseb kaablit paremini kui C.
Siin aga tahaks üle küsida:

- Kas peaks elektriku soovitust kuulama ja kasutama ainult kombikaitsmeid?
- Miks peaks eelistama kallimat A tüüpi kombikaitset?
- Kas on mingi põhjus miks ei peaks valgustuse ees kasutama B10 karakteristikuga kaitselülitit?
- Kas võiks pistikupesadel kasutada C16 asemel B16 kaitset?
- Mis seadmete puhul ei tohi/saa kasutada RVK-d?

3. LIIGPINGEPIIRIKUD

Juba tean, et liigpingepiirikud tahavad korrektseks rakendumiseks saada head maandust ehk siis takistus peaks olema mitte suurem kui 10 oomi. Mõõdistuste kohaselt on hetkel paigaldises maandustakistus 14,4 oomi mis vist on muidu eramaja kohta igati normide piires. Kuna olemasolevat maanduskontuuri ei saa täiendada siis kas on ka variant tekitada juurde lisa maanduskontuur ning seeläbi saada kokku vajalik maandustakistus liigpingepiirikute jaoks? Jaotuskilbi all on kelder kuhu põrandasse saaks maandusvarda taguda ning sealt maanduskaabli kilpi vedada.

Neid elektrividinate juhtmeid ei pea otse vedama. Võib jõnksud ja kaared ka sisse jätta. Kaabli ristlõige valitakse vastavalt seadmele. Ja seejärel ka kaitseautomaat. Aga tore, et oled kuulnud/näinud väljendit 5G2,5
Üldiselt ära hakka end vekslite ja valgustitega vaevama nagunii ei saa praeguse info põhjal hakkama.

[systxix]

Neid elektrividinate juhtmeid ei pea otse vedama. Võib jõnksud ja kaared ka sisse jätta. Kaabli ristlõige valitakse vastavalt seadmele. Ja seejärel ka kaitseautomaat. Aga tore, et oled kuulnud/näinud väljendit 5G2,5
Üldiselt ära hakka end vekslite ja valgustitega vaevama nagunii ei saa praeguse info põhjal hakkama.

Eks mõnele mehele meeldibki siin foorumis rohkem teiste kallal ilkumas käia kui asjalikku nõu anda...
Kui juba trükkimisega vaeva näed siis võiks midagi mõistlikku kirjutada. Mis siin praeguses infos siis valesti on, et selline järeldus?

[nexus4]

Ma ütleks pigem just, et praeguse info põhjal on autoril õnnestumisest puudu vaid üks korrektne elektriprojekti näide.

Valgustite loogika osas: https://www.elektriprojekt.ee/wp-conten ... _RAUTA.pdf

[systxix]

1. Pistikupesad - kõik toad eraldi gruppidena ... Valgustus - kõik toad/alad eraldi gruppidena
2. Hea tava kohaselt ei tohiks kollarohelist kasutada ei muuks kui maanduseks
3. Kas nii tava veksli kui ristveksli kaabel peab olema 4 sooneline kui tahan ka maanduse lambini vedada
4. Kuskilt on samuti meeles, et B kaitseb kaablit paremini kui C
5. Kas peaks elektriku soovitust kuulama ja kasutama ainult kombikaitsmeid?
6. Miks peaks eelistama kallimat A tüüpi kombikaitset?
7. Kas on mingi põhjus miks ei peaks valgustuse ees kasutama B10 karakteristikuga kaitselülitit?
8. Kas võiks pistikupesadel kasutada C16 asemel B16 kaitset?
9. Mis seadmete puhul ei tohi/saa kasutada RVK-d?
10. liigpingepiirikud tahavad korrektseks rakendumiseks saada head maandust ehk siis takistus peaks olema mitte suurem kui 10 oomi
11. 14,4 oomi mis vist on muidu eramaja kohta igati normide piires

1. Ei pea olema toad eraldi gruppidena
2. Mitte hea tava, vaid rangelt keelatud on kollarohelise kasutamine muuks, kui kaitsejuht
3. 5-soonelisega saab tavavekslite vahel ühendada ja ka toite ning kaitsejuhi edasi viia, ristlüliti tahab juba ise 4 soont saada
4. See on täielik jama
5. Inseneri mõttes on see tehniliselt muidugi parim lahendus
6. A tüüp reageerib ka alalisvooluimpulssidele, mis tänases elektrisüsteemis võivad esineda
7. Ei ole mingit otsest põhjust
8. Võib küll (üldse see B ja C teema on hoopis midagi muud)
9. Otseselt keelatud ei ole kuskil. Kohustuslik on kõik pistikupesi sisaldavad grupid ja eluruumide valgustus
10. Ei vasta tõele, see 10 oomi on nõutud välise piksekaitsesüsteemi korral
11. Maandustakistus ei ole normeeritud TN-C-S juhistikusüsteemis

Esiteks tänan vastuse eest! Küsiks veel mõned asjad üle:

1. Siinkohal ma ei pidanudki silmas otsest nõuet vaid kas oleks mõistlik? Kui mingi rike ja kaitsme välja lööb siis vähemalt kohe teada kus alas/toas kurjajuur on? Mida insener pistikupesade gruppide moodustamisel projekti juures eelkõige jälgib? Ma pakun, et ta arvutab välja kas kaabel on planeeritavate koormuste jaoks piisav? Pistikupesade asukohad ja seadmed see sisend tuleb ju ikkagi kliendi poolt? Mis puudutab kaitset, siis 2,5 ruuduse kaabli kaitsmiseks sinna ette üle 16A kaitset nagunii panna ei või? Kas on mingid juhud/põhjused ka miks peaks 2,5 ruuduse kaabli eest kasutama 13A või 10A kaitselülitit?

2. Mida siis teha kui kaabel on seina sisse krohvitud ja vahetada ei saa? Oleks vaja vekselühenduse jaoks kasutada aga kollarohelist kasutada ei või. Ilmselgelt ma ei hakka seina selle pärast maha lõhkuma ja pean ikkagi selle kollarohelise soone kasutusele võtma. Sellisel juhul jätta ta markeerimata nii nagu ta on? Enamus elektrikud kes selle lüliti kunagi hiljem peaks lahti võtma saavad vast aru mis seal tehtud on?
Kuidas on lood aga sinise soone kasutamisel faasijuhina?

3. Kui ristvekselühendus on nii nagu siin skeemil https://www.silman.ee/wp-content/upload ... keemid.pdf siis kas võin ka 4 soonelist kaablit kasutada lülitite vahel liikumiseks? Kilp 3g1,5 -> esimene veksel -> 4g1,5 ristlüliti -> 4g1,5 teine veksel -> 3g1,5 valgusti. Tegemist trepihalli valgustiga ja vahepealt rohkem hargnemist ei ole esialgu plaanis teha või oleks ikkagi mõistlik jätta valmidus ja panna 5 sooneline kui tulevikus tahan midagi ümber teha?
Grupiveksli puhul peaksin juba kasutama kahte kaablit 3 sooneline + 5 sooneline?

4. Kui see kaabli kaitsmise jutt nüüd välja jätta siis mis juhtudel ei pruugi B16 kaitse sobida?

5. Ehk siis insener ei pea arvutama kus millist RVK-d kasutada? Kuidas kasutaja vaatest turvalisem lahendus oleks? Mulle endale tundub, et kui neid RVK-sid on rohkem siis point-of-failure on väiksem? Kuskilt kuulsin, et kolmefaasilised RVK-d ei rakendu korralikult kui koormus on ainult ühe faasi taga kas see mingi jama?
6. Ehk siis inverter mootoriga pesumasinad, külmkapid jne lähevad ka sinna alla?

10. Kas 14,4 oomi takistus on liigpingepiirikute jaoks piisav? Mis lahendusi eramajades tavaliselt kasutatakse? Kas peaks valima T1+T2 kombipiiriku? Siit samast foorumist leiab infot, et hea saaks kui paneks T1 tüüpi piiriku EE kilpi ja T2 tüüpi piiriku maja kilpi?

[Äärenurk]

1. Pistikupesad - kõik toad eraldi gruppidena ... Valgustus - kõik toad/alad eraldi gruppidena
2. Hea tava kohaselt ei tohiks kollarohelist kasutada ei muuks kui maanduseks
3. Kas nii tava veksli kui ristveksli kaabel peab olema 4 sooneline kui tahan ka maanduse lambini vedada
4. Kuskilt on samuti meeles, et B kaitseb kaablit paremini kui C
5. Kas peaks elektriku soovitust kuulama ja kasutama ainult kombikaitsmeid?
6. Miks peaks eelistama kallimat A tüüpi kombikaitset?
7. Kas on mingi põhjus miks ei peaks valgustuse ees kasutama B10 karakteristikuga kaitselülitit?
8. Kas võiks pistikupesadel kasutada C16 asemel B16 kaitset?
9. Mis seadmete puhul ei tohi/saa kasutada RVK-d?
10. liigpingepiirikud tahavad korrektseks rakendumiseks saada head maandust ehk siis takistus peaks olema mitte suurem kui 10 oomi
11. 14,4 oomi mis vist on muidu eramaja kohta igati normide piires

1. Ei pea olema toad eraldi gruppidena
2. Mitte hea tava, vaid rangelt keelatud on kollarohelise kasutamine muuks, kui kaitsejuht
3. 5-soonelisega saab tavavekslite vahel ühendada ja ka toite ning kaitsejuhi edasi viia, ristlüliti tahab juba ise 4 soont saada
4. See on täielik jama
5. Inseneri mõttes on see tehniliselt muidugi parim lahendus
6. A tüüp reageerib ka alalisvooluimpulssidele, mis tänases elektrisüsteemis võivad esineda
7. Ei ole mingit otsest põhjust
8. Võib küll (üldse see B ja C teema on hoopis midagi muud)
9. Otseselt keelatud ei ole kuskil. Kohustuslik on kõik pistikupesi sisaldavad grupid ja eluruumide valgustus
10. Ei vasta tõele, see 10 oomi on nõutud välise piksekaitsesüsteemi korral
11. Maandustakistus ei ole normeeritud TN-C-S juhistikusüsteemis

1. Ei pea, aga võiks. Kui valgusti või seadme rike ühes toas põhjustab kaitselüliti rakendumise, siis ei ole terve elamine pime või toiteta. Samuti mingite remonttööde korral. Siin peab ise leidma enda jaoks optimaalse lahenduse liigendatuse, aparaatide arvu, sellest tuleneva kilbi suuruse ning soetusmaksumuse vahel. Isiklikult enda tarbeks tehes olen läinud maksimaalse liigendatuse teed ning hinnanud soetusmaksumuse, arvestades seadmete kasutusperioodi, endale vastuvõetavaks.

2. Eeskirjad vist näevad ette võimaluse selliseks kasutamiseks juhul, kui mõlemad kaablisoone otsad on tähistatud nii, et oleks üheseltmõistetavalt aru saada, et tegu pole enam kaitsejuhiga. Aga nõustun, sellist avantüüri ei tasu ette võtta ning las kollaroheline jääda siiski alati kaitsejuhiks.

3. Koos N ja PE soonega on ristveksli puhul vaja siis kuute soont. Kui väldid harukarpe ja vead toite läbi lülitite valgustisse, siis meie kaupluste sortimendi põhjal pead kasutama kuue soone jaoks vähemalt kahte kaablit. 6G1,5 kaablit, milles sooned erinevat värvi, pole kahjuks kohanud.

4. Kas ta nüüd päris jama on... Kasutaja systxix vaatas ilmselt seda teemat:
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=38406
Paar tsitaati kasutajalt trebla:

Ja B kaitseb kaablit paremini kui C.

B-karakteristik võib hakata rakenduma juba 3 kordse nimivoolu suuruse voolutõuke peale, kindlasti peab rakenduma 5-kordse nimivoolu suuruse voolutõuke peale. C- karakteristikul on need numbrid vastavalt 5 ja 10.

8. Vt vastus nr 4.

9. Mõned elektrikeriste tootjad ei taha, et kerise ette pannakse RVK, sest see hakkab rakenduma, kuna tennides tekib lekkevool. RVK ära jätmise asemel oleks minu arvates etemaks lahenduseks siiski paremad tennid teha

10. Seejuures hoone maandustakistus ei tohi olla väiksem, kui alajaama maandustakistus.

[Äärenurk]

1. Pistikupesad - kõik toad eraldi gruppidena ... Valgustus - kõik toad/alad eraldi gruppidena
2. Hea tava kohaselt ei tohiks kollarohelist kasutada ei muuks kui maanduseks
3. Kas nii tava veksli kui ristveksli kaabel peab olema 4 sooneline kui tahan ka maanduse lambini vedada
4. Kuskilt on samuti meeles, et B kaitseb kaablit paremini kui C
5. Kas peaks elektriku soovitust kuulama ja kasutama ainult kombikaitsmeid?
6. Miks peaks eelistama kallimat A tüüpi kombikaitset?
7. Kas on mingi põhjus miks ei peaks valgustuse ees kasutama B10 karakteristikuga kaitselülitit?
8. Kas võiks pistikupesadel kasutada C16 asemel B16 kaitset?
9. Mis seadmete puhul ei tohi/saa kasutada RVK-d?
10. liigpingepiirikud tahavad korrektseks rakendumiseks saada head maandust ehk siis takistus peaks olema mitte suurem kui 10 oomi
11. 14,4 oomi mis vist on muidu eramaja kohta igati normide piires

1. Ei pea olema toad eraldi gruppidena
2. Mitte hea tava, vaid rangelt keelatud on kollarohelise kasutamine muuks, kui kaitsejuht
3. 5-soonelisega saab tavavekslite vahel ühendada ja ka toite ning kaitsejuhi edasi viia, ristlüliti tahab juba ise 4 soont saada
4. See on täielik jama
5. Inseneri mõttes on see tehniliselt muidugi parim lahendus
6. A tüüp reageerib ka alalisvooluimpulssidele, mis tänases elektrisüsteemis võivad esineda
7. Ei ole mingit otsest põhjust
8. Võib küll (üldse see B ja C teema on hoopis midagi muud)
9. Otseselt keelatud ei ole kuskil. Kohustuslik on kõik pistikupesi sisaldavad grupid ja eluruumide valgustus
10. Ei vasta tõele, see 10 oomi on nõutud välise piksekaitsesüsteemi korral
11. Maandustakistus ei ole normeeritud TN-C-S juhistikusüsteemis

Esiteks tänan vastuse eest! Küsiks veel mõned asjad üle:

1. Siinkohal ma ei pidanudki silmas otsest nõuet vaid kas oleks mõistlik? Kui mingi rike ja kaitsme välja lööb siis vähemalt kohe teada kus alas/toas kurjajuur on? Mida insener pistikupesade gruppide moodustamisel projekti juures eelkõige jälgib? Ma pakun, et ta arvutab välja kas kaabel on planeeritavate koormuste jaoks piisav? Pistikupesade asukohad ja seadmed see sisend tuleb ju ikkagi kliendi poolt? Mis puudutab kaitset, siis 2,5 ruuduse kaabli kaitsmiseks sinna ette üle 16A kaitset nagunii panna ei või? Kas on mingid juhud/põhjused ka miks peaks 2,5 ruuduse kaabli eest kasutama 13A või 10A kaitselülitit?

2. Mida siis teha kui kaabel on seina sisse krohvitud ja vahetada ei saa? Oleks vaja vekselühenduse jaoks kasutada aga kollarohelist kasutada ei või. Ilmselgelt ma ei hakka seina selle pärast maha lõhkuma ja pean ikkagi selle kollarohelise soone kasutusele võtma. Sellisel juhul jätta ta markeerimata nii nagu ta on? Enamus elektrikud kes selle lüliti kunagi hiljem peaks lahti võtma saavad vast aru mis seal tehtud on?
Kuidas on lood aga sinise soone kasutamisel faasijuhina?

3. Kui ristvekselühendus on nii nagu siin skeemil https://www.silman.ee/wp-content/upload ... keemid.pdf siis kas võin ka 4 soonelist kaablit kasutada lülitite vahel liikumiseks? Kilp 3g1,5 -> esimene veksel -> 4g1,5 ristlüliti -> 4g1,5 teine veksel -> 3g1,5 valgusti. Tegemist trepihalli valgustiga ja vahepealt rohkem hargnemist ei ole esialgu plaanis teha või oleks ikkagi mõistlik jätta valmidus ja panna 5 sooneline kui tulevikus tahan midagi ümber teha?
Grupiveksli puhul peaksin juba kasutama kahte kaablit 3 sooneline + 5 sooneline?

4. Kui see kaabli kaitsmise jutt nüüd välja jätta siis mis juhtudel ei pruugi B16 kaitse sobida?

5. Ehk siis insener ei pea arvutama kus millist RVK-d kasutada? Kuidas kasutaja vaatest turvalisem lahendus oleks? Mulle endale tundub, et kui neid RVK-sid on rohkem siis point-of-failure on väiksem? Kuskilt kuulsin, et kolmefaasilised RVK-d ei rakendu korralikult kui koormus on ainult ühe faasi taga kas see mingi jama?
6. Ehk siis inverter mootoriga pesumasinad, külmkapid jne lähevad ka sinna alla?

10. Kas 14,4 oomi takistus on liigpingepiirikute jaoks piisav? Mis lahendusi eramajades tavaliselt kasutatakse? Kas peaks valima T1+T2 kombipiiriku? Siit samast foorumist leiab infot, et hea saaks kui paneks T1 tüüpi piiriku EE kilpi ja T2 tüüpi piiriku maja kilpi?

2. Sinise juhi kasutamist faasijuhina on samuti praktiseeritud näiteks harukarbiga süsteemides, kus lae alt paiknevast harukarbist tuleb kaabel alla lülitisse. Ideaal oleks 2x1,5 kaabel, millel mõlemad sooned mustad, aga meie kaubanduses on kahjuks saada vaid sellist, kus üks soon sinine.

4. Pesade ees, kus kasutad suurte käivitusvooludega seadmeid. Näiteks ilma elektroonilise käivitusvoolupiirajata 230mm ketaslõikur põhjustab kohe kaitselüliti rakendumise ja seda seadet selles ahelas kasutada ei saa.

5. Ei, insener ai arvuta, ise teed eeltööd ja ise valid.
Tänapäevane lähenemine on selline, et 3F RVK taha enam mitut erinevat liinikaitselülitit ei panda, sest see võib tekitada häireid RVK talitluses. 1F RVK taha võib endiselt mitu erinevat liinikaitselülitit panna, eeldusel, et nende nimivoolu summa ei ületa RVK peale märgitut.
Tänapäeval kasutatakse laialdaselt mittelineaarse koormusega seadmeid, nagu UPS-seadmed, muundurid, lülitusseadmed jne, mis genereerivad elektrivõrku häireid üldnimetusega kõrgemad harmoonilised. Seetõttu on siinuseline pinge ja vool suuremal või vähemal määral moonutatud. KH tekitatud häiringute ja moonutuste tõttu ei pruugi 3F RVK enam õigesti aru saada lekkevoolu suurusest ja ei pruugi rakenduda ettenähtud väärtuse juures, või vastupidi: rakendub hoopis liiga väikese väärtuse juures.

[Volt]

Kuule Äärenurk. Ma väga loodan, et kui ma küsin su käest kas sa oled elektrik, siis sa vastad eitavalt.
Avalda eeskiri kus on kirjas, et teatud juhtudel võib kasutada kollarohelist faasijuhina.
Miks on ristlüliti ja L/N/PE tarbeks vaja kuuesoonelist kaablit?
Kas oled kuulnud kaablist 3x1,5? Ilmelt mitte, seega eeldangi, et sa pole elektrik.
Mida tähendab, et insener ehk joonise tegija ei arvuta ja klient peab ise eeltööd tegema?
Sa ei tohiks siin välja pritsida, mis pinge all on pähe kogunenud. Mitteelektrikuna võiksid jätta oma luulud kirjutamata.
Sina teemaalgataja - leia projekteerija kes sulle joonise kätte annab. Leia elektrik kes selle joonise järgi töö ära teeb. Siis on ka aastate pärast selge kus mis kaabel on.

[kunn24]

3. Koos N ja PE soonega on ristveksli puhul vaja siis kuute soont. Kui väldid harukarpe ja vead toite läbi lülitite valgustisse, siis meie kaupluste sortimendi põhjal pead kasutama kuue soone jaoks vähemalt kahte kaablit. 6G1,5 kaablit, milles sooned erinevat värvi, pole kahjuks kohanud.

Kui vedada järjestikskeemina (ilma harukarpideta), siis kuni 1. lülitini, mis on tavaline veksel 3G, sellest edasi ristlülitite keti vahel 4G ja viimasest vekslist jälle 3G kuni lampideni.
Ristlüliti tuleb kasutusse ainult siis, kui veksleid on vaja 2-st enam.

[systxix]

Minu arusaamist mööda sobib veksel->ristlüliti->veksel vahel liikumiseks ka 4 sooneline kaabel kuid siis ei saaks lüliti 2 ja 3 juurest kuskile rohkem edasi hargneda:



5 soonelise kaabliga nagu siin eelnevalt soovitati saan lülitite 2 ja 3 tagant soovi korral edasi hargneda järgmistesse lülititesse:



Grupiveksel ühenduse jaoks juba siis vaja kahte kaablit 3 + 5 sooneline:



Parandage kui eksin.

[Küülaline]

Jah, 5-soonelisega saab tõesti nii vekslid kui ka ristlülitid ühendatud ja toite ning kaitsejuhi edasi viidud ilma koro väärkasutuseta.

[tcumen]

Kui kellegil on vaja tõesti üle 5 soonega kaablit, siis selleks saab kasutada reeglitega vastuollu minemata nn. kontrollkaablit. Neid on erinevate soonte arvuga, koroga ja ilma. Suvapoest neid paraku ei leia.
Näide: https://pood.esvika.ee/kaablid-ja-juhtm ... ageSize=24

[Äärenurk]

Kuule Äärenurk. Ma väga loodan, et kui ma küsin su käest kas sa oled elektrik, siis sa vastad eitavalt.
Avalda eeskiri kus on kirjas, et teatud juhtudel võib kasutada kollarohelist faasijuhina.
Miks on ristlüliti ja L/N/PE tarbeks vaja kuuesoonelist kaablit?
Kas oled kuulnud kaablist 3x1,5? Ilmelt mitte, seega eeldangi, et sa pole elektrik.
Mida tähendab, et insener ehk joonise tegija ei arvuta ja klient peab ise eeltööd tegema?
Sa ei tohiks siin välja pritsida, mis pinge all on pähe kogunenud. Mitteelektrikuna võiksid jätta oma luulud kirjutamata.
Sina teemaalgataja - leia projekteerija kes sulle joonise kätte annab. Leia elektrik kes selle joonise järgi töö ära teeb. Siis on ka aastate pärast selge kus mis kaabel on.

Hea kasutaja, Volt! Mulle tundub, et ärritusid postituse esimeste ridade peale ning edasi enam mõttega ei lugenud. Kollarohelise kohta käiv info on suusõnaliselt liikunud vanemate kolleegide kaudu. Kas panid tähele, et oma algses postituses ütlen, et las kollaroheline jääda alati kaitsejuhiks? Nii ka oma praktikas. Veel enam, olen hiljuti ümber ehitanud paigaldist, mille ahelas oli kollaroheline kasutuses faasijuhina ning korrektse kaabli valikuga on ka see asi korda tehtud.
Ei saanud päris täpselt aru, mida mõtlesid 3x1,5 kaabli osas?
Mis puutub jooniseid, siis peale nende, kus on kaablirennid välja joonistatud, ei tea ühtegi projekti, mille järgi oleks võimalik aastate pärast tuvastada seda, kus TÄPSELT (täpne asukoht seinas, milline paneeliõõs) mingi kaabel on. Ikka on plaanil skemaatilised jooned, mis kaabli ASUKOHTA ei määra ning ei võimalda hiljem ka tuvastada, kuna tegijal on üsna vabad käed kaablitee valikul. Erandiks vaid eeltoodetavad raudbetoonist seinapaneelide joonised, kus kõrid ka harukarbid ilusti peal.

[Äärenurk]

Kui kellegil on vaja tõesti üle 5 soonega kaablit, siis selleks saab kasutada reeglitega vastuollu minemata nn. kontrollkaablit. Neid on erinevate soonte arvuga, koroga ja ilma. Suvapoest neid paraku ei leia.
Näide: https://pood.esvika.ee/kaablid-ja-juhtm ... ageSize=24

Kuid sinine soon on puudu. Samuti on keeruline tagada faasijärjekorda.

[systemre]

Kas sa hakkad 3 faasiga ristlüliteid juhtima?

[Küülaline]

keeruline tagada faasijärjekorda

Mis seal keerulist, sooned on ju nummerdatud.

Kas sa hakkad 3 faasiga ristlüliteid juhtima

Mis mõttes kolme faasiga? Ikka nelja kaablisoonega.

[tcumen]

Kuid sinine soon on puudu. Samuti on keeruline tagada faasijärjekorda.

Sinise puudumine ei puhu pilli. Markeerid ühe neist neutraaliks.
Ja nagu eespool juba öeldi, sooned on nummerdatud.

[Cass]

Lisan siia juurde ka mõttena, et kogu selle veksli ja ristlülitite kaabelduse juures märksa lihtsam kasutada impulssreleed. Jah ta veidi plõksub aga kusagil kaugel kilbis ja lülitiga samal ajal klõpsatades pole arugi saada.

[dumbuser]

Eks mõnele mehele meeldibki siin foorumis rohkem teiste kallal ilkumas käia kui asjalikku nõu anda...
Kui juba trükkimisega vaeva näed siis võiks midagi mõistlikku kirjutada. Mis siin praeguses infos siis valesti on, et selline järeldus?

Suhtumine on valesti, ülejäänut saab õpetada/õppida.

[Küülaline]

1. Kas on mingid juhud/põhjused ka miks peaks 2,5 ruuduse kaabli eest kasutama 13A või 10A kaitselülitit?
2. Kuidas on lood aga sinise soone kasutamisel faasijuhina?
4. Kui see kaabli kaitsmise jutt nüüd välja jätta siis mis juhtudel ei pruugi B16 kaitse sobida?
5. Ehk siis insener ei pea arvutama kus millist RVK-d kasutada?
10. Kas 14,4 oomi takistus on liigpingepiirikute jaoks piisav? Kas peaks valima T1+T2 kombipiiriku?

1. Siis kui lühisvool liini lõpus ei ole piisav 16 A kaitse rakendumiseks
2. Tähistatult on lubatud
4. Lihtsustatult võib öelda et B-tunnusjoonega kaitselüliti rakendub 5 kordse nimivoolu juures ja C-tunnusjoonega 10 kordse juures. Seega B16 rakendumiseks on vaja 80 A. Kui lühisvool grupi viimase pistikupesa juures on väiksem, siis ei sobi ja kui mingi selle grupi pistikupessa pistetava seadme käivitusvool on suurem, siis ka ei sobi.
5. Üldiselt ei ole suurt midagi arvutada. On kehtestatud, mis juhtudel on 30 mA rakendusvooluga RVK kohustuslik: kõik kuni 63 A pistikupesade grupid ja eluruumide valgustuse grupid ja veel mõned, mis ei puuduta kodutarbijaid.
10. Jah, on täiesti piisav. Soovitav on T1+T2 ja tundlike seadmete ees lisaks T3. Kuigi meil ei ole liigpingepiirikud tegelikult üldse kohustuslikuks kehtestatud.

[trebla]

..10. Jah, on täiesti piisav. Soovitav on T1+T2 ja tundlike seadmete ees lisaks T3. Kuigi meil ei ole liigpingepiirikud tegelikult üldse kohustuslikuks kehtestatud...

Sõltub, kuidas standardeid lugeda... neid saaks tõlgendada ka nii, et ilma liigpingepiirikuteta ei saa absoluutselt midagi ehitada.

Aga praktikas lõi mullu maal suvel välku ja naabrimehel lendas ikka hunnik seadmeid vastu taevast, mul aga mitte ühtegi. Neid piirikuid muidugi on mul seal ikka üksjagu ja erinevaid pandud.

[Küülaline]

Sõltub, kuidas standardeid lugeda... neid saaks tõlgendada ka nii, et ilma liigpingepiirikuteta ei saa absoluutselt midagi ehitada

Standardid küll, aga mingit määrust, nagu näiteks RVK kohta ei ole millegipärast. Ainult soovitused ja kindlustus ka vist ei maksa, kui piirikuid ei ole. Või ega nad ju tegelikult seda ei kontrolli ja nagunii ei maksa.

[kunn24]

Kindlustus peaks teoorias vajadusel vaatama TTJA veebist, kas paigaldis oli nõuetekohane.