Bauroc 375 lintvundament

Imelik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1360
Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
On tänanud: 33 korda
On tänatud: 83 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas Imelik »

Projekteerimisega on paraku nii, et see eeldaks asjast nagu rohkem arusaamist kui seda- "mis kuhugi käib ja kuidas oleks parem"? Ärge kujutage endale asju ette! Ilmselt öeldi "läbi lillede", et tuleks aru saada - milleks majale vundament? Ehk tema otstarve, sealt edasi vundamenditüübi valik- millest oleneb, puudused ja eeltingimused. Ning sealt edasi süsteemne lähenemine kogu sõlmele- ei ole ainult soojustus ja hüdro (koos, eraldi ega ilma). Kuna siin räägiti eelnevalt laotud lintvundamendist ja põrandast pinnasel, siis eeldan, et siin on seos A.P. esimese viitega probleemidele, kus on näha konstruktsioonide erineva liikumise tulemused.
Pahandamine, et "putru suhu ei topita" ja projekti asemel ei öelda "puusalt"- "mis kuhu?"- on pehmelt öeldes ajuvaba ja lapsik, ... arvan ma.
A23
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 3 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas A23 »

Imelik kirjutas: 04 Mär 2024, 20:40 Projekteerimisega on paraku nii, et see eeldaks asjast nagu rohkem arusaamist kui seda- "mis kuhugi käib ja kuidas oleks parem"? Ärge kujutage endale asju ette! Ilmselt öeldi "läbi lillede", et tuleks aru saada - milleks majale vundament? Ehk tema otstarve, sealt edasi vundamenditüübi valik- millest oleneb, puudused ja eeltingimused. Ning sealt edasi süsteemne lähenemine kogu sõlmele- ei ole ainult soojustus ja hüdro (koos, eraldi ega ilma). Kuna siin räägiti eelnevalt laotud lintvundamendist ja põrandast pinnasel, siis eeldan, et siin on seos A.P. esimese viitega probleemidele, kus on näha konstruktsioonide erineva liikumise tulemused.
Pahandamine, et "putru suhu ei topita" ja projekti asemel ei öelda "puusalt"- "mis kuhu?"- on pehmelt öeldes ajuvaba ja lapsik, ... arvan ma.
Järelduse tegin ikka Vuugi toodud projektide alusel, mis hr. Piirfeldilt 0:19 skoori said, üldse mitte praeguse põhiteemaga seoses. Tõenäosusteooriat arvestades võib olla tegelik oskajate/oskamatude projekteerijate suhe ehituses veelgi suurem.
Tean väga hästi, mis projekteerimine eeldab, seda küll mitte ehitusalal. Aga õnneks kehtivad füüsikaseadused enamasti ka ehituses.
Viimati muutis A23, 05 Mär 2024, 08:56, muudetud 1 kord kokku.
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1823
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 93 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas vuuk »

A23 kirjutas: 04 Mär 2024, 15:32 ...
Seepärast on ainus võimalus omale asjad selgeks teha ja ise projekteerida.
On nähtud - ei ole paremat midagi - veel hullem. Olin väga imestunud, et seesugusele jamale oli veel ehituslubagi saadud. Aga pealtnäha jah, oli nagu päris projekti moodi. Siin kehtib ilmselt sama reegel, mis ehitamiselgi - esimene tee vaenlasele, teine tuttavale, kolmas...vanasti talupojatarkusega tehes ehk jah, tänapäeval kümnes, või kahekümnes kukub välja juba enamvähem. Ainult soovist hästi teha on vähe. Peab olema oskusi, teadmisi, kogemusi. Ja kui on veel ka vilumus, siis on tegevusel lisaks kvaliteedile ka tootlikus.
Minul on seisukoht selline, et meie tänases süsteemis hea projekteerija peab esimeses järjekorras lähtuma:
1. tellija ette antud lähteülesandest
2. kehtivast seadusandlusest ja standarditest
Ja ühtlasi peab teemat ka sügavuti valdama ning tal peab olema motivatsioon teha hästi.
Seda ma arvan ka, et "Hispaanias" "Naf-Naf" süsteem võib meil olla "Nif-Nif" ja vastupidi. Füüsika küll jah sama, aga olud teised ja see määrab.
Aga võibolla meie tänase süsteemi võiks liigitada pigem NIF-NUF-NAF süsteemiks, kui kolme põrsakese filosoofiasse laskuda. Päris Nif-Nif ikka vist ei ole. Aga kõik on vaataja silmades ja milliselt pulgalt mida näeb.
A23
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 3 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas A23 »

vuuk kirjutas: 05 Mär 2024, 06:53
A23 kirjutas: 04 Mär 2024, 15:32 ...
Seepärast on ainus võimalus omale asjad selgeks teha ja ise projekteerida.
On nähtud - ei ole paremat midagi - veel hullem. Olin väga imestunud, et seesugusele jamale oli veel ehituslubagi saadud. Aga pealtnäha jah, oli nagu päris projekti moodi. Siin kehtib ilmselt sama reegel, mis ehitamiselgi - esimene tee vaenlasele, teine tuttavale, kolmas...vanasti talupojatarkusega tehes ehk jah, tänapäeval kümnes, või kahekümnes kukub välja juba enamvähem. Ainult soovist hästi teha on vähe. Peab olema oskusi, teadmisi, kogemusi. Ja kui on veel ka vilumus, siis on tegevusel lisaks kvaliteedile ka tootlikus.
Minul on seisukoht selline, et meie tänases süsteemis hea projekteerija peab esimeses järjekorras lähtuma:
1. tellija ette antud lähteülesandest
2. kehtivast seadusandlusest ja standarditest
Ja ühtlasi peab teemat ka sügavuti valdama ning tal peab olema motivatsioon teha hästi.
Seda ma arvan ka, et "Hispaanias" "Naf-Naf" süsteem võib meil olla "Nif-Nif" ja vastupidi. Füüsika küll jah sama, aga olud teised ja see määrab.
Aga võibolla meie tänase süsteemi võiks liigitada pigem NIF-NUF-NAF süsteemiks, kui kolme põrsakese filosoofiasse laskuda. Päris Nif-Nif ikka vist ei ole. Aga kõik on vaataja silmades ja milliselt pulgalt mida näeb.
Kui projekteerija ei tea, mida ta teeb (pean silmas, et topib kilesid sobimatudesse kohtadesse), siis ei saa kindel olla, et ka teiste sõlmede puhul ei ole asi "üle lastud". Veel hullem, kui teab, et teeb valesti, aga ikka teeb! Siis ei ole enam vahet, kes projeketeerib. Kui ise teed, siis pigem dimensioneerid üle, paned lisaraha materjalidesse, mitte kahtlase väärtusega projekti kuludesse. Tean ühte projekteerijat, kes saadab tellija "ukse taha", kui see peaks nõudma mittetoimivat lahendust. Aga mitte kõik projekteerijad ei käitu samamoodi nagu ülaltoodud ja hr. Piirfeldi poolt analüüsitud tabelist selgub
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1114
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 63 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas Prill »

Kas eksisteerib üldse "õiget" lahendust, ka need viidatud standardid vist ei ole jumalast vaid inimese poolt tehtud ehk ekslikud, võimalik, et ka puudulikud ja manipuleeritud. Eestis näiteks energiamärgise teema palju kriitikat saanud, mis on samuti justkui õiguslik norm ja standard.
Sedasi võiks teemat arendades küsida, kui me käsitleme mingit normide kogumikku kui piibellikku materjali, mis lihtsalt on, selles kahtlemine ketserlus. Kuidas me teame, et kui mingis normide kogumikus nt kui nt "kilet" ei ole käsitletud, siis ka "kilet ei eksisteeri", et kile puudumine ei tulene mitte näiteks sellest, et kilet ei saa kasutada sõlmedes aga mitte näiteks sellest, et normide koostajatel puudus kile omaduste kohta pädev teadmine, et antud materjali konstruktsioonides kasutada.
Piltlikult, kui kile tootja kirjeldab kile omadusi ja kile garanteeritud ajaline kestvus võiks seniste teadmiste puhul olla vähemalt 30 aastat ning ei ole põhjust arvata, et kile ei või kesta ka 60 aastat või 100 aastat, siis normide kirjutajad ei saa kilet normides kasutada, sest ei ole garanteeritud kile püsivus nõutud 50 aastat.
Ja sellest on kerge järeldada, et kile kasutamine on saatanast, sest osades normides seda ei ole. Veel hullem, kui kile mitte kasutamise välistamine piirab oluliselt projekteerimise valikuid-vabadust.
Teine teema kuivõrd uuenduslikud vs konservatiivsed normid ise on, kui kiiresti sinna uued teadmised jõuavad, vbl konservatiivsel juhul mingi uus materjal jõuab normatiivdokumentidesse alles 20-30 aastase viitega, kuni on teadlased on uurinud, on esimesed järeldused-kogemused. Piltlikult millal oleks mõistlik üle minna kasetohult vundamendi ja palkseina vahel bituumenil põhinevale materjalile, kas siis kui keegi selle kuskilt normist-standardist leiab..
Minu nägemuses standardid on suuresti kokkulepe, koos kõigi inimestest tulenevate puudustega umbes nagu kas kasutada meetermõõdustikku või jalgasid, ja võib kergesti ka täiesti argumenteeritult vaielda, miks meetermõõdustik on igati parem ja "õigem".
Või suuremas pildis, kus meile kõrgelt kantslist süsteemselt korrutatakse kuidas "demokraatia tagavat õiged otsused", vaatamata sellele praktikas eelistatakse silla kandevõime arvutustes ja arsti diagnoosis laiade rahvahulkade "õigetele otsustele" siiski autokraatset lähenemist, ehk insener ja doktor ainuotsust. Ja demokraatia on parimal juhul kokkulepe, kus me lihtsalt kuulutame demokraatlikult tehtud otsuse õigeks, samamoodi kui kristluse puhul ei kahelda piibliõpetuses, isegi kui teaduslikult teame, et demokraatlik otsus ei saa õige olla ja ei praktika, ei looduses, ei ajaloos otsustusprotsessides tegelikult demokraatiat ei kasuta.
Ehk mida tahan öelda, alates naisevõtust kuni demokraatliku korralduseni, me teeme palju asju mitte teadmise vaid usu pinnalt. Või kellelgi on pädev materjal ette näidata, et tema kaasa valik oli läbi mõeldud, kaalutud, arvutatud otsus, aga mis on üks vundament&põrand ELUkaaslase valiku kõrval, et seda peaks eriti piinliku täpsusega valima :)

Ka inimesega kaasaskäivate eksimustega on ühiskonnal oma veider suhe. Näiteks arstid, kes pidada ka inimesed olema ja ekslikud, väidetavalt kõik arstid eksivat ja nende eksimused võivad olla ka vääramatud ehk patsiendile letaalsed ent vaatamata veale, millega kaasnes inimese surm, ei ole meil vanglad arstidest pungil. Ei ole sest on ühiskondlik kokkulepe, et arstidele ei kohaldata eksimuse korral karistust. Ei kohaldata, sest see on ebamõistlikult kulukas, mõõdetakse kasu/kahju suurust, arsti koolitamine on kulukas ja aeganõudev ja ühe eksimuse, kui see on ka inimese surm, arsti elukutselt mahakirjutamine ei ole üheski mõõtmes mõistlik.
Nii võiks selle kanda üle ka inseneridele jt, kuni nende tegevuse bilansis tellija/ühiskonna vaatest tulu ületab kulu, seni ei ole palavat tarvidust eksinud inseneridele eraldi vangimaja püsti panna.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 931
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas T25 »

Puhast demokraatiat ei eksisteeri enam kuskil . Ja õige kah, sest, tsiteerides klassikuid, 99% on ju lollid nagu lauajalad. Sellepärast peab riik põhinema põhiseadusel, mis kaitseb inimest 99% lollide ülevõimu eest.
Ja seda me oleme juba näinud, kuidas põhiseadus vajadusel jalge alla trambitakse, kui on vaja teatud seltskonna taskud täis kühveldada.
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1823
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 93 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Võtaks korraks hoo maha, mõtleks vahepeal tagasi ajalukku, kust kohast kole koll ehk niinimetatud "keldripõrand" on tulnud.
Veel mitte väga palju aega tagasi oli inimeste elamutes tavaline ahiküte. Ahi keset maja, selle ümber läbikäidavad toad. Koos üldise elustandardi tõusuga tõusis päevakorda ka nõudmine või soov suuremale privaatsusele.
Hakati mõtlema, kuidas lahendada tubade planeering nii, et toad ei peaks olema läbikäidavad.
Üheks lahenduseks leiti põrandaküte. See võimaldas soojust majas ühtlaselt levitada nii, et ruumid ei pidanud enam olema läbikäidavad.
Ühtlasi oli leiutatud mittehügroskoopsed EPS ja XPS soojustusmaterjalid, mis oli võimalik paigaldada pinnasega otsesesse kokkupuutesse.
Loogiliseks jätkuks sellele arengule oligi meile tänaseks nii tuttavaks saanud köetav põrand pinnasel, mida on tänaseks ehitatud meil, põhjamaades ja mujal ilmselt miljoneid.
Alljärgnevalt tootja lehel saab lugeda põranda EPS omadustest ja sellest, et on sobilik paigaldamiseks pinnasega otsesesse kokkupuutesse:
https://reideniplaat.ee/poranda-soojustamine/
Kas tootja valetab? Või näevad mõned kolli seal, kus seda tegelikult ei ole?
A23
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 3 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas A23 »

vuuk kirjutas: 06 Mär 2024, 09:22 Võtaks korraks hoo maha, mõtleks vahepeal tagasi ajalukku, kust kohast kole koll ehk niinimetatud "keldripõrand" on tulnud.
Veel mitte väga palju aega tagasi oli inimeste elamutes tavaline ahiküte. Ahi keset maja, selle ümber läbikäidavad toad. Koos üldise elustandardi tõusuga tõusis päevakorda ka nõudmine või soov suuremale privaatsusele.
Hakati mõtlema, kuidas lahendada tubade planeering nii, et toad ei peaks olema läbikäidavad.
Üheks lahenduseks leiti põrandaküte. See võimaldas soojust majas ühtlaselt levitada nii, et ruumid ei pidanud enam olema läbikäidavad.
Ühtlasi oli leiutatud mittehügroskoopsed EPS ja XPS soojustusmaterjalid, mis oli võimalik paigaldada pinnasega otsesesse kokkupuutesse.
Loogiliseks jätkuks sellele arengule oligi meile tänaseks nii tuttavaks saanud köetav põrand pinnasel, mida on tänaseks ehitatud meil, põhjamaades ja mujal ilmselt miljoneid.
Alljärgnevalt tootja lehel saab lugeda põranda EPS omadustest ja sellest, et on sobilik paigaldamiseks pinnasega otsesesse kokkupuutesse:
https://reideniplaat.ee/poranda-soojustamine/
Kas tootja valetab? Või näevad mõned kolli seal, kus seda tegelikult ei ole?
@Vuuk,
on Sul infot, kas nt Soomes või Rootsis on konstruktsioonilahendused "keldripõrandate" korral samad kui meil või on seal mingeid põhimõttelisi erinevusi?
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1823
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 93 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas vuuk »

@A23
Kahjuks pean jääma erinevuste või mitteerinevuste osas vastuse võlgu.
Olen lugenud kusagilt, et põrandad pinnasel on levinud ka sealmail. Info usaldusväärsust ei oska hinnata ja tõttöelda ei viitsi ka. Peamise erinevuse arvan seisnema selles, et seal on kasutusel põranda betoonplaadi all soojustusena pigem XPS. Ise pean ka XPS-i mitme tehnilise omaduse poolest etemaks. Eestis valitakse EPS, sest inimeste rahakott annab omanikele nõu EPS-i kasuks. Hind määrab.
Olen kohanud mitut juhtu, et projekteerija on määranud XPS-i, aga majaomanik (mitte ehitaja) on selle asendanud rahalisel kaalutlusel EPS-iga.

Aga muidugi on mulle mõistetav konkureerivate paremate omadustega materjalide tootjate ja müüjate nördimus kui odavam läheb käiku ja nende tooted tolmuvad ladudes.
kaimagk
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 522
Liitunud: 02 Juun 2010, 17:53
On tänanud: 30 korda
On tänatud: 12 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas kaimagk »

vuuk kirjutas: 06 Mär 2024, 09:22
https://reideniplaat.ee/poranda-soojustamine/
Kas tootja valetab? Või näevad mõned kolli seal, kus seda tegelikult ei ole?
...kas saaksite täpsustada, kus lõigus tootja antud viites valetab?
kaimagk
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 522
Liitunud: 02 Juun 2010, 17:53
On tänanud: 30 korda
On tänatud: 12 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas kaimagk »

.....ja üldiselt võtaks mina asja kokku nii , mitte keegi ei keela teil ehitada neid maju nii nagu 'kaks põrsast kolmest'.
...eks igaüks vaatab kui suur on rahakott ja vastavalt teeb. Aga kui siin tullakse targutama, et nii ehitades on 'õige' nagu naabril, või mina olen koguaeg niimodi teinud, siis kisub ära juba.... :doh:
.....joudu tõõle! :yahoo:
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1823
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 93 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas vuuk »

@kaimagk
Küsimus oli teile ja neile, kes väidavad, et ei sobi otsesesse kokkupuutesse pinnasega.
kaimagk kirjutas: 29 Veebr 2024, 20:14 ...
.....sellise lahenduse puhul jätaks mina ära selle ülemise kile ja paneks just selle sinna tihendatud liiva peale enne eps'i. Ja see kile peaks olema tervik ja taulma ka vastavaid koormusi, ehk terveks jääma.......
Tootja ütleb sulaselgelt (tsiteerin):
EPS-plaadid võib paigaldada otse pinnasele ja nad ei vaja kaitset niiskuse vastu.
Seega, kas tootja valetab?
Või mis kaalutlusel peaks EPS-i all terviklik ning koormusi taluv kile olema? Mis on argumendid?
Kas naaber tegi nii? Ja sellepärast oled ise teinud samamood? Nüüd usud, et nii ongi õige?
Kas ehitamine toimus ikka ehitusprojekti kohaselt?
kaimagk
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 522
Liitunud: 02 Juun 2010, 17:53
On tänanud: 30 korda
On tänatud: 12 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas kaimagk »

vuuk kirjutas: 06 Mär 2024, 19:36 @kaimagk
Küsimus oli teile ja neile, kes väidavad, et ei sobi otsesesse kokkupuutesse pinnasega.
kaimagk kirjutas: 29 Veebr 2024, 20:14 ...
.....sellise lahenduse puhul jätaks mina ära selle ülemise kile ja paneks just selle sinna tihendatud liiva peale enne eps'i. Ja see kile peaks olema tervik ja taulma ka vastavaid koormusi, ehk terveks jääma.......
Tootja ütleb sulaselgelt (tsiteerin):
EPS-plaadid võib paigaldada otse pinnasele ja nad ei vaja kaitset niiskuse vastu.
Seega, kas tootja valetab?
Või mis kaalutlusel peaks EPS-i all terviklik ning koormusi taluv kile olema? Mis on argumendid?
Kas naaber tegi nii? Ja sellepärast oled ise teinud samamood? Nüüd usud, et nii ongi õige?
Kas ehitamine toimus ikka ehitusprojekti kohaselt?
... ei , ei teinud naaber, vaid vastava ala insener(inseneri poolt oli ette nähtud hüdro) :good: ....
....ja tootjad ajavad igasugu si..a, aga nagu öeldud, andke minna.... :yahoo:
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1823
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 93 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas vuuk »

kaimagk kirjutas: 06 Mär 2024, 20:48 ....
ette nähtud hüdro ....
...
Et kohe hüdro... ja insener ise määras nii...
Kõvad argumendid siis...
Aga võibolla oligi siis tegu päriselt keldri põrandaga? Ja maapinnast all pool, kuhu tõuseb aegajalt pinnasevee tase. Hüdroisolatsiooni mõte võis olla sel juhul tõkestada vee pääsu keldrisse? Ehk, et meil toimub siin võrreldamatu võrdlemine.
alarpiirfeld
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 56
Liitunud: 20 Mär 2023, 17:31
On tänatud: 9 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas alarpiirfeld »

Tere. Suured vabandused "ehitustavast" huvitatud lugejate ees järjekordse sekkumise pärast ja paluks järgnevat mitte lugeda. Aga siia võib olla ka ära eksinud mõni inseneeriast huvitatud isik. Tuhandete inseneride väljatöötatud normatiivne baas EPS kohta
https://www.ivh.de/wp-content/uploads/T ... 9-2021.pdf. Soklis olevale EPS-le on max määr 10%. EPS-plaadid võib paigaldada otse pinnasele ja nad ei vaja kaitset niiskuse vastu Jah muidugi, EPS-plaatidel on täiesti suva, mis neist saab. EPS-tootjad Eestis ei vastuta inseneeria eest. Inimesel, kes ootavad EPS-lt üleloomulkikke võimeid võivad aga pettuda. Loll on see, kes ostab, mitte see kes müüb. Ja kuna meil kehtib JOKK-süsteem, siis vastutust tuleb otsida ainult peeglist.
Näiteid praktikast: https://www.bau-sv.de/wasseraufnahme-vo ... stoff-eps/
Edu nifnifinduse arendamisel. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10643
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Ühes osas nõus - enamus projekteerijaid ei küsi, veel vähem astuvad omaniku maale ja vaatavad pinnast. Pannakse tuimalt standard copy-pastega miski joonisele ja jäetakse kõik mured omaniku kanda. See on klassikaline nif-nafindus.
Kui on klassikaline normaalne pinnas ilma kõrge põhjaveeta siis klassikaline EPS lahendus on vägagi OK ja seda nimetada nif-nafinduseks on puhas laim.
Lõplikult vastutab alati omanik kuna garantii on vaid 2 aastat ja vundamentide vead tulevad harva selle ajaga välja. Selleks ajaks kui viga ilmneb on ehitaja ja projekteerija ammu kadunud ja omanik võib vaid peeglisse vaadata.
Ise ei tea ühtegi juhust kus EPS pinnasel oleks projekteerija vea tõttu mingi jama tekkinud. On ehitaja vigu - tüüpsed on vale EPS (mitte see mis on projektis kirjas) ja vale tihendamine. Projekt ei olnud nif-naf aga ehitaja oli küll. Oleks projekti järgi ehitatud, poleks maja viltuvajumist juhtunud.
A23
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 3 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas A23 »

alarpiirfeld kirjutas: 07 Mär 2024, 08:09 Tere. Suured vabandused "ehitustavast" huvitatud lugejate ees järjekordse sekkumise pärast ja paluks järgnevat mitte lugeda. Aga siia võib olla ka ära eksinud mõni inseneeriast huvitatud isik. Tuhandete inseneride väljatöötatud normatiivne baas EPS kohta
https://www.ivh.de/wp-content/uploads/T ... 9-2021.pdf. Soklis olevale EPS-le on max määr 10%. EPS-plaadid võib paigaldada otse pinnasele ja nad ei vaja kaitset niiskuse vastu Jah muidugi, EPS-plaatidel on täiesti suva, mis neist saab. EPS-tootjad Eestis ei vastuta inseneeria eest. Inimesel, kes ootavad EPS-lt üleloomulkikke võimeid võivad aga pettuda. Loll on see, kes ostab, mitte see kes müüb. Ja kuna meil kehtib JOKK-süsteem, siis vastutust tuleb otsida ainult peeglist.
Näiteid praktikast: https://www.bau-sv.de/wasseraufnahme-vo ... stoff-eps/
Edu nifnifinduse arendamisel. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Tänud info eest!
Tekkis paar küsimust.
- Kui tootja väidab, et "EPS-plaadid võib paigaldada otse pinnasele ja nad ei vaja kaitset niiskuse vastu", siis tarbijal on põhjendatud eeldus, et väide käib "intended use" kohta ja kui mitte, siis kas ei ole tegu tootjapoolse tahtliku eksitamisega koos võimalike tagajärgedega?
- Katuse näite puhul võib välja lugeda, et EPS oli igalt poolt "hüdrotatud" ja ei oleks tohtinud sinna vett ega veeauru kusagilt ligi pääseda. Kas sellest võib järeldada, et ka "hüdro" ei täida oma funktsiooni?
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 931
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas T25 »

Minu nägemus asjast on selline:

Pinnasel põranda plussid:

Ei pea muretsema kandevõime pärast. Isegi kui vajub siit sealt natuke, siis kokku ei kuku.

Ahjude, pliitide, korstnate toestamine on lihtsam - lihtsalt kaevata maasse auk , valada padi ja kogu lugu.

Saab majja astuda ilma trepita. Paljudele on see kõva argument.

Pinnasel põranda miinused:

Võib vajuda ning põhjustada probleeme põrandaküttega jne.

Sokli soojustamisega tuleb maa alla minna, et sokli külmasillast lahti saada.


Vundamendile toetuva põrandaplaadi plussid:

Ei vaju , vaid on kindlalt paigas vundamendi peal

Kasutades bauroc ecotherm kergplokke alumistes ridades ning tõstes soojustatud põranda seinte vahele kandva plaadi peale, on likvideeritud vundamendi/sokli külmasild. Ei ole vaja minna maa alla soojustama vundamenti.

Vundamendile toetuva põrandaplaadi miinused:

Plaadil peab olema tagatud kandevõime, sest maapind seda enam ei toeta. Mõistlik on juba vundament valada selliselt, et plaadi sillet vähendada. Kui hoone laius on näiteks 8m, siis mina valaks keskele lisatoestuse. Paljude jaoks tundub see raiskav.

Põranda kõrgus maapinnast tuleb päris kõrge. Hoonesse sisenemiseks on tarvis treppid. Vanasti peeti
kõrget soklit heaks, tänapäeval tahetakse aga kohe ilma trepita majja sisse astuda.

Ahjude, pliitide, korstnate toestamine vajab läbimõtlemist. Alt peab olema tugi, plaadi enda peale on neid kahtlane toetada. Jälle vaja rohkem kohe betooni valada, mis paljudele tundub raiskav.
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4451
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 223 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas ping »

A23 kirjutas: 07 Mär 2024, 08:52 ...
Tänud info eest!
Tekkis paar küsimust.
- Kui tootja väidab, et "EPS-plaadid võib paigaldada otse pinnasele ja nad ei vaja kaitset niiskuse vastu", siis tarbijal on põhjendatud eeldus, et väide käib "intended use" kohta ja kui mitte, siis kas ei ole tegu tootjapoolse tahtliku eksitamisega koos võimalike tagajärgedega?
- Katuse näite puhul võib välja lugeda, et EPS oli igalt poolt "hüdrotatud" ja ei oleks tohtinud sinna vett ega veeauru kusagilt ligi pääseda. Kas sellest võib järeldada, et ka "hüdro" ei täida oma funktsiooni?
Tootja lubab paigaldada pinnasele aga mitte vette ega survelise vee tsooni!
Selles katusenäites asub soojustusmaterjal betooni peal olevas veekihis.

Kui maakera sisse kaevatud auku ajada EPS, siis seda paigalduskohta peaks lugema "survelise vee tsooniks", olenemata kas kaevamise hetkel selles augus on voolav vesi.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4451
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 223 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas ping »

T25 kirjutas: 07 Mär 2024, 09:11 ... Põranda kõrgus maapinnast tuleb päris kõrge.
Hoonesse sisenemiseks on tarvis treppid.
Vanasti peeti kõrget soklit heaks, tänapäeval tahetakse aga kohe ilma trepita majja sisse astuda. ...
"Ilma trepita sisenemiseks" teeb põranda ümbritseva maapinna kõrgusele ainult "puuduliku ajaloolise mäluga" inimene, kellel on lüngad loodusteaduste tundidest või ihne.

Trepita sisenemiseks on mõistlik ja kasutajale mugavam tõsta majaväliste käigukohtade tasapinda, et vihmavesi saaks ära voolata ja kergendamaks lumetõrjet.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
A23
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 05 Mär 2023, 01:06
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 3 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas A23 »

ping kirjutas: 07 Mär 2024, 09:49
A23 kirjutas: 07 Mär 2024, 08:52 ...
Tänud info eest!
Tekkis paar küsimust.
- Kui tootja väidab, et "EPS-plaadid võib paigaldada otse pinnasele ja nad ei vaja kaitset niiskuse vastu", siis tarbijal on põhjendatud eeldus, et väide käib "intended use" kohta ja kui mitte, siis kas ei ole tegu tootjapoolse tahtliku eksitamisega koos võimalike tagajärgedega?
- Katuse näite puhul võib välja lugeda, et EPS oli igalt poolt "hüdrotatud" ja ei oleks tohtinud sinna vett ega veeauru kusagilt ligi pääseda. Kas sellest võib järeldada, et ka "hüdro" ei täida oma funktsiooni?
Tootja lubab paigaldada pinnasele aga mitte vette ega survelise vee tsooni!
Selles katusenäites asub soojustusmaterjal betooni peal olevas veekihis.

Kui maakera sisse kaevatud auku ajada EPS, siis seda paigalduskohta peaks lugema "survelise vee tsooniks", olenemata kas kaevamise hetkel selles augus on voolav vesi.
:hello:
@Ping,
Esimene küsimus ongi seotud pinnasele põranda ehitamisega, sest see tootjapoolne lubadus "EPS-plaadid võib paigaldada otse pinnasele ja nad ei vaja kaitset niiskuse vastu" ilmus kõigepealt ühes Vuugi kommentaaris ja sattus hiljem kahtluse alla, et kas tegelikult ikka võib.
Teine küsimus aga selle kohta, et kuidas üldse tohtis vesi soojustusse saatuda, mõlemalt poolt ju keevitatud bituumenmembraaniga kaitstud. Otsest kohta, kus membraan oleks mehaaniliselt kahjustatud olnud, ju ei tuvastatud! Järelduse võiks teha, et bituumenmembraan on samuti ebakindel nagu kiledki.
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1823
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 93 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Ei vaju EPS-il toetuv põrand pinnasel kui on õigesti projekteeritud, st õigesti koormused ja vastavalt õiged materjalid määratud ja projekti järgi õigesti asjatundja poolt ehitatud.
Ja kui vajub natuke, siis on igal juhul tegu palju väiksema ohuga kui valesti projekteeritud - ehitatud mitte pinnasel toetuv lahendus.
Ei vetti EPS midagi pinnasega kokkupuutes. EPS ei absorbeeri niiskust. Vaid pealispind niiskub pinnasega kokkupuutes.
Vaid vette uputatuna ehk survelises vees (olenevalt surve suurusest) EPS võtab endasse niiskust 1..2% rohkem kui XPS.
Ja tegelikult niiskuvad peaaegu kõik materjalid: villad, puit, tellised, poorbetoon jne õhu niiskuse toimel - vabas looduses on alati materjalides mingi niiskuse protsent. Väike 1...2% EPSI-i sees ei ole kuidagi suurem tont.
Välispiirde vajaliku U-arvu arvutamisel võetakse tegelikult ka niiskus materjalides arvesse.
Viimati muutis vuuk, 07 Mär 2024, 11:16, muudetud 1 kord kokku.
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4451
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 223 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas ping »

A23 kirjutas: 07 Mär 2024, 10:06 ....
@Ping,
Esimene küsimus ongi seotud pinnasele põranda ehitamisega, sest see tootjapoolne lubadus "EPS-plaadid võib paigaldada otse pinnasele ja nad ei vaja kaitset niiskuse vastu" ilmus kõigepealt ühes Vuugi kommentaaris ja sattus hiljem kahtluse alla, et kas tegelikult ikka võib.
Teine küsimus aga selle kohta, et kuidas üldse tohtis vesi soojustusse saatuda, mõlemalt poolt ju keevitatud bituumenmembraaniga kaitstud. Otsest kohta, kus membraan oleks mehaaniliselt kahjustatud olnud, ju ei tuvastatud! Järelduse võiks teha, et bituumenmembraan on samuti ebakindel nagu kiledki.
A) Pinnasest tõusvat kapillaarniiskuse tõusu saab tõkestada sobiva täitematerjali fraktsiooni kasutamisega ja ei pea kasutama niiskust tõkestavat membraani.
Näiteks EPS all kasutada piisava paksusega killustikukihti, mis asub ümbritsevast maapinnast kõrgemal.
(Mul omal on soojustuse all vähemalt pool meetrit killut, et vähendada võimalike üleujutuste kahjustusi.)

B) Katus ei ole ju hermeetiline ja igal päeval kütab päike selle pinna soojaks kuni +80C (õhk paisub) ning öise jahtumisega tõmmatakse kahe niiskustõkke kihi vahele niiske õhk mis kinnises ruumis kondenseerub ja ajaga niimoodi vesi kinnisesse konstruktsiooni kogunebki.
(Ka veekindlad valgustid koguvad kuplisse samal põhjusel vett.)
Sellisel katusel peaks olema mingigi kalle ja soojustuse all olema dreeniv distantskiht kondentsi ärajuhtimiseks, et soojustus ei oleks vees.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1823
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 50 korda
On tänatud: 93 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Lühidalt:
Kui kusagilt midagi ära vajub või katus ei tööta nagu peaks, siis viga tuleb otsida süsteemis ja protsessi juhtimises.
Nii lihtne see ongi.
Ja tegelikult põrand pinnasel võib vajumise asemel hoopis tõusta (kuni hüdroisolatsioon toimib). Sellepärast "ujuv" põrand pinnasel ei sobi keldri põrandaks kui pinnase vesi võib tõusta selleest kõrgemale. Vesi suured laevad kannab, mõni asi see ujuv keldripõrand üles poole tõsta.
Sellepärast kujund "keldripõrand" siinkohal pole AP poolt kuigi hästi välja kukkunud, võib isegi mõnevõrra esitav olla.
alarpiirfeld
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 56
Liitunud: 20 Mär 2023, 17:31
On tänatud: 9 korda

Re: Bauroc 375 lintvundament

Lugemata postitus Postitas alarpiirfeld »

Tere. Kod A23-le infoks, et lisaks membraani augu kaudu liigub vesi (küll gaasilises oleksus) ka LÄBI membraani. Aga see on juba hoopis teine peatükk ehitusfüüsikast. Me pole jõudnud selgeks õppida isegi kapillaartõusu käsitlevat peatükki. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Vasta