Ehitusfoorum

Kodugeeniusele on pole meie europottsepad suutnud oma põhitõdesid selgeks õpetada.

Tuhk välja!
Esimene samm ahju kütmisel on eelmise küttekorra tuha välja viimine.

https://kodu.geenius.ee/blogi/g4s-blogi ... i-soojaks/

Ja mis värk see siiber on

Ma viin umbes korra kuus tuha välja. Ahju kütan küll iga päev.

Kui tõsine on selline jutt?:

Paljudele tuleb vahest üllatusena, et puud tuleks süüdata ülevalt, mitte alt. Alt süüdates ei teki järelpõlemist ja palju soojust läheb raisku. Ülevalt süütamise korral läbivad puugaasid leegi ja selle tulemusena saab tuba kiiremini soojaks ja halge kulub vähem.

Ka põlemisprotsess on pealt süüdates puhtam. “Alt süütamisel toimub põlemine puuvirna all ja peal olevatest halgudest tekkivad gaasid eralduvad põlemata kujul korstnasse,”

Et siis alt süüdates puugaas leeki ei läbi? Leek tekib täpselt sinna, kuhu määratakse?

Tavalugeja kirjutas: ↑20 Jaan 2024, 12:39 ...
Tuhk välja!
Esimene samm ahju kütmisel on eelmise küttekorra tuha välja viimine.

https://kodu.geenius.ee/blogi/g4s-blogi ... i-soojaks/

Ja mis värk see siiber on

Tegemist on tasutud kaubandusliku teadaandega.

G4S BLOGI
... peal olevatest halgudest tekkivad gaasid eralduvad põlemata kujul korstnasse,” selgitab G4S-i erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala. ...

Nublu on nutikas andur, mis on 24/7 valvel ja kutsub vajadusel ka abiväge.
Tutvu Nubluga lähemalt siin.

Nublu on kasulik asi.

Targu jäetakse kliendi liimilemeelitamsiel mainimata, et tekib 12 kuud kliendikohustus, ennetähtaegsel (12 kuud) lepingu lõpetamisel on trahv 79 €, ekipaazhi väljasõit on tasuline 25 €.
https://g4s-strapi-media.s3.eu-north-1. ... 123158.pdf
lk 2/4 ja lõpus on veel leppetrahv SIM-kaarti mitteotstabelise kasutamise eest, pluss otsesed kulud.

kunn24 kirjutas: ↑20 Jaan 2024, 15:27 Targu jäetakse kliendi liimilemeelitamsiel mainimata, et tekib 12 kuud kliendikohustus, ennetähtaegsel (12 kuud) lepingu lõpetamisel on trahv 79 €, ekipaazhi väljasõit on tasuline 25 €.
https://g4s-strapi-media.s3.eu-north-1. ... 123158.pdf
lk 2/4 ja lõpus on veel leppetrahv SIM-kaarti mitteotstabelise kasutamise eest, pluss otsesed kulud.

Aga mitte keegi ei keela kliendil tingimusi läbi lugeda ja arvesta, et kui oled majast hetkel kaugel või auto kasutamise võimalus puudub, et kui kaugele linnast saab taksoga sõita (sinna + tagasi) 25eur eest kui maatariif on kallim linnast?
Telefoniühendus on ka töökindlam netiühendusest, mille saab hõlpsasti hoonekilbist välja lülitada.

Mina ise olen 20 aasta jooksul 2 korda ekipaaži kohaletuleku kinni maksnud ja ei leia, et see oleks halvasti kulutatud raha.

Tegu on Eldese pakutud asjaga:
https://www.facebook.com/eldesalarms/ph ... 0579302978

Ma ei ütlegi, et asi või teenus halb oleks. Kuid on eetliselt veidi küsitav, kui kõike tingimusi kohe ei mainita ja aetakse oma müügijuttu veidi hülgemöla laadses kontekstis.

Tasudest, mis ilmuvad pärast aadressandmete sisestamist, on mainitud VAID:

Nublu kuutasu: 7,99 €
Soodsa hinna tagamiseks kaasneb teenusega 18 kuu pikkune kliendikohustus.

Ühekordne seadistamise tasu: 29,90 €
Selleks, et Sul sujuks Nublu paigaldus sama lihtsalt kui hommikukohvi valmistamine, on meie spetsialistid Sinu uue nutika suitsu- ja vinguanduri eelseadistanud.

Siit võib proovida saada ülevaadet, millised on eksitavad või ebaausad kauplemisvõtted:
https://www.riigiteataja.ee/akt/1190320 ... tiv#para15

Varemviidatud hinnakirja tegelik sisu selle nn Nubluga seoses:

4 Suitsuanduriteenus Nublu Hind käibemaksuta Hind Käibemaksuga (22%) Märkused
4.1 Suitsuanduriteenus Nublu liitumistasu 24.51 29.90 Hind sisaldab suitsuanduri saatmist tellija valitud pakiautomaati
4.2 Suitsuanduriteenus Nublu kuutasu 6.55 7.99 Hind sisaldab suitsuanduri maksumust ja vahetuspatareisid
4.3 Patrullekipaaži väljasõit (kord) 20.49 25.00
4.4 Suitsuanduriteenus Nublu lepingu lõpetamise tasu 7 64.76 79.00 Lõpetamise tasu arvestatakse iga anduri kohta
4.5 Nublu suitsu- ja vinguanduri maksumus (tk) 8 189.00 Seadme hüvitamisel käibemaks ei lisandu
4.6 Nublu suitsu- ja vinguandurile tootjapoolse ekspertiisi teostamine 24.59 30.00 Teostatakse tellija soovil

7 Kui tellija ütleb lepingu üles enne kliendikohustusperioodi lõppu (12 kuud alates suitsuanduri üleandmisest) või kui täitja ütleb lepingu üles, kuna tellija rikkus lepingu tingimusi.
8 Tellija hüvitab suitsuanduri maksumuse, kui ta ei tagasta 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul lepingu taganemisest teatamisest või lõppemisest arvates suitsuandurit täitjale või kui suitsuanduri tagastamisel selgub, et seade ei ole töökorras või komplektne.

Algselt oli Nublu Jaan Rannapi lasteraamatu tegelane.
Pilt

kunn24 kirjutas: ↑20 Jaan 2024, 13:56 Kui tõsine on selline jutt?:
Paljudele tuleb vahest üllatusena, et puud tuleks süüdata ülevalt, mitte alt. Alt süüdates ei teki järelpõlemist ja palju soojust läheb raisku. Ülevalt süütamise korral läbivad puugaasid leegi ja selle tulemusena saab tuba kiiremini soojaks ja halge kulub vähem.

Ka põlemisprotsess on pealt süüdates puhtam. “Alt süütamisel toimub põlemine puuvirna all ja peal olevatest halgudest tekkivad gaasid eralduvad põlemata kujul korstnasse,”
Et siis alt süüdates puugaas leeki ei läbi? Leek tekib täpselt sinna, kuhu määratakse?

Eks lõpuks hakkab ka alt süüdates leek puugaasi läbima, aga enne seda on suur kogus puugaasi põlemata kujul atmosfääri rännanud. Pealtsüütamine on igati mõistlik tegevus.

Kas alt süüdates leeki üles ei tõuse?

kunn24 kirjutas: ↑20 Jaan 2024, 19:42 Kas alt süüdates leeki üles ei tõuse?

Tõuseb, aga leek pole algul nii suur, et kohe ülemistest puudest eralduva gaasi süütaks.

Ma olen seda pealtsüütamise juttu mitu korda kuulnud ja igakord mõelnud, et kuidas see süütamine käima peaks? Kui ma panen mingi süütamise abivahendi (pruuni süüteklotsi) puudehunniku peale, siis põleb ta seal lihtsalt ära, sest tema tekitatud leek ja soojus peaaegi ei puutu halgudega kokku. Kuna soe õhk ja leek tõusevad ülesse, siis pevad ka puud olema süütamiskohast kõrgemal ju? Võibolla tõesti, kui kellelgi on hiiglaslikk ahi, kuhu suur hunnik puid sisse mahub, saab seda süüdata ülemiste halgude alt. Mul on pisike kamin, mille sisse mahub kaks kihti halgusi ja klotsi panen nende vahele. Kas see ongi pealtsüütamine? Misasi see altsüütamine siis on? Tuhakastist?

Eestikeelse WIKI järgi puugaas koosneb põlevate gaaside (CO, CH4) ja CO2 segust. Nimetatud põlevagaaside süttimistemperatuur on -190 C kandis. Küsimus, miks nad siis ei sütti puugaasi segus?
https://et.wikipedia.org/wiki/Puugaas

Ingliskeelse WIKI järgi on puugaas veidi keerulisema koostisega https://en.wikipedia.org/wiki/Wood_gas ,
kuid põleb ikka kenasti: https://en.wikipedia.org/wiki/Wood_gas# ... _Flame.jpg

netmaster kirjutas: ↑20 Jaan 2024, 20:34 Kui ma panen mingi süütamise abivahendi (pruuni süüteklotsi) puudehunniku peale, siis põleb ta seal lihtsalt ära, sest tema tekitatud leek ja soojus peaaegi ei puutu halgudega kokku. Kuna soe õhk ja leek tõusevad ülesse, siis pevad ka puud olema süütamiskohast kõrgemal ju?

Just, soojus tõuseb üles, puidu põlemahakkamise alguses on vaja pinnatemperatuuri ca 300 C.
Kui eestikeelset WIKI-t korra veel vaadata, siis selle väitel puugaas hakkab eralduma alles temperatuuril üle 700 C.

Kui kõik kokku võtta, siis tekib küsimus, mis vajab lahendamist, miks väidetavalt alles 700 C juures tekkiv puugaas ei sütti, kui tema oluliste komponentide süttimistemperatuur (flash point) on -190 C juures?

Kui me seda äraspidiselt ei lahenda, siis võib väita, et terve see pealtpõletamise jutt on täielik jama.

netmaster kirjutas: ↑20 Jaan 2024, 20:34 Ma olen seda pealtsüütamise juttu mitu korda kuulnud ja igakord mõelnud, et kuidas see süütamine käima peaks? Kui ma panen mingi süütamise abivahendi (pruuni süüteklotsi) puudehunniku peale, siis põleb ta seal lihtsalt ära, sest tema tekitatud leek ja soojus peaaegi ei puutu halgudega kokku. Kuna soe õhk ja leek tõusevad ülesse, siis pevad ka puud olema süütamiskohast kõrgemal ju? Võibolla tõesti, kui kellelgi on hiiglaslikk ahi, kuhu suur hunnik puid sisse mahub, saab seda süüdata ülemiste halgude alt. Mul on pisike kamin, mille sisse mahub kaks kihti halgusi ja klotsi panen nende vahele. Kas see ongi pealtsüütamine? Misasi see altsüütamine siis on? Tuhakastist?

Mina panen süüteklotsi kahe ülemise halu vahele, jätan selle jaoks spetsiaalselt paar peenemat halgu kõige peale. See on ikkagi pealtsüütamine, kuna ahjus on mul halgusid 3-4 rida, sõltuvalt halu suurusest. Kui ma seda pealtsüütamise juttu kunagi kuulsin, mõtlesin tükk aega, et mis jama see on - terve elu olen alt süüdanud ja nüüd keegi tuleb õpetama, kuidas elama peaks. Samas on see kõik väga loogiline - pealmised halud lähevad kenasti põlema ja tuli levib järk-järgult alla poole. Alt süüdates on kolle tükk aega ülemistest puudest eralduvat suitsu täis, enne kui kõik korraga põlema lahvatab.

Alt süüdates on kolle tükk aega ülemistest puudest eralduvat suitsu täis, enne kui kõik korraga põlema lahvatab.

Algul eraldub jääkniiskust veeauruna. Kui kõik see on koldes paksult näha, tuleb süütamise alguses õhku lisada. Puidu üleskütmise faasis auru teke on vältimatu. Arvata võib, et kui leek tuleb kohe alt ja puit köetakse selle tõttu intensiivselt üles, näib altsüütamine selle tõttu ebasoodsam.
Aga sa võid kontrolli mõttes mõned korrad süüdata alt, siis on vahetu võrdlus olemas. Mina pealtsüütamist proovida ei saa, kuna Tulikivi kolle on nii mannetu, et 40 cm pikkusega puud tuleb püsti sisestada. Ma võiksin selle juures öelda, et süütan keskelt.

netmaster kirjutas: ↑20 Jaan 2024, 20:34 Kuna soe õhk ja leek tõusevad ülesse, siis pevad ka puud olema süütamiskohast kõrgemal ju? Võibolla tõesti, kui kellelgi on hiiglaslikk ahi, kuhu suur hunnik puid sisse mahub, saab seda süüdata ülemiste halgude alt. Mul on pisike kamin, mille sisse mahub kaks kihti halgusi ja klotsi panen nende vahele. Kas see ongi pealt

Ei. Pealt syytamiseks paned syytekuubiku ylemise kihi peale või sätid kahe halu vahele, suht kõrgele, paar cm ylemisest joonest allapoole. Võid panna veel yhe peene pilpa diagonaalis peale, nii et kuubiku leek seda noolib. Mul töötab alati. Kaks kihti… mis sa laod nad omavahel 90 kraadi vòi? Kõik paralleelselt ladudes mul tihti ei teki mingeid selgeid kihte. Halud ei ole ühejämedused ega ka mitte kandilise ristlõikega.

Ei midagi uut siin ilmas, jätkuvalt süütavad äratinistatud uhuud pealtpoolt

https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=25468

Eks igaüks valib meelepärase meetodi kuid olen altsüütamise usku. Miks. Esiteks ma topin koldesse vaid niipalju puid kui on üldse minimaalseks põlemiseks vaja. See võib olla vaid 2 suurt halgu, mõnikord kombinatsioonis mõne pisikesega (siis on 3-5 halgu). Kasutan vaid ajalehte. Minimaalne kogus tähendabki seda, et väiksema halgude kogusega põlema ei saa (võibolla süütetabletiga saaks). Ajalehega igatahes on 2 vajalik.
Kui puud põlevad siis viskan vaid ühekaupa halge juurde. Pealtpoolt on mõnikord juhtunud - siis põleb paber uhke leegiga, süütamata aluspinda.
Muidugi - kolle võimaldaks lausa 6 suurt halgu kõrini täis toppida aga milleks? Siis kütaks kiiresti saunaks.

Kalvis kirjutas: ↑21 Jaan 2024, 08:31 Eks igaüks valib meelepärase meetodi kuid olen altsüütamise usku. Miks. Esiteks ma topin koldesse vaid niipalju puid kui on üldse minimaalseks põlemiseks vaja. See võib olla vaid 2 suurt halgu, mõnikord kombinatsioonis mõne pisikesega (siis on 3-5 halgu). Kasutan vaid ajalehte. Minimaalne kogus tähendabki seda, et väiksema halgude kogusega põlema ei saa (võibolla süütetabletiga saaks). Ajalehega igatahes on 2 vajalik.
Kui puud põlevad siis viskan vaid ühekaupa halge juurde. Pealtpoolt on mõnikord juhtunud - siis põleb paber uhke leegiga, süütamata aluspinda.
Muidugi - kolle võimaldaks lausa 6 suurt halgu kõrini täis toppida aga milleks? Siis kütaks kiiresti saunaks.

Pealtsüütamise jutt käis ahjude, mitte bursuikade kohta (kui üle kahe halu korraga kütmine elamise saunaks ajab, aga samas tuleb pidevalt lisada siis on raske sellist küttekollet ahjuks nimetada)

Ahju kütan samamoodi, ega siis ahju kiirelt lõhki kütta pole mõistlik. Seal on siiski vahe, kui tulehakatuseks määratud puud põlevad siis võib ka rohkem täis visata. Siin vaatab igaüks ise kas tema ahi kannatab kiiret kütmist või mitte. Kui kannatab siis jah kolle kohe kõrini täis.

Hiid kirjutas: ↑21 Jaan 2024, 08:08 Ei midagi uut siin ilmas, jätkuvalt süütavad äratinistatud uhuud pealtpoolt
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=25468

Minu ahju puhul sobib pealtsüütamine paremini ja erinevust on näha nii kolde tahmamises kui väljas korstna otsas suitsu koguses. Seega soovitan soojalt selle "uhhuuks" tembeldamisega ettevaatlikum olla.

Eks igaüks tehku nagu tahab, aga toon näite, mis näitab kujundlikult, kumb variant on parem. Tihti juhtub, et tikk kukub ahjus käest ajalehe peale ja tikk põleb ära, ajaleht vaid muutub natuke mustaks sellest kohast, kui aga panna põleva tiku ajalehe alla, siis leek süütab selle kindlalt.

Tiku näite puhul pole lehte juurde vaja, piisab tiku hoidmisasendist endast. Üldiselt pealt süüdates põleb väga lahjalt või kustub ära.

Rein Sa kirjutas: ↑21 Jaan 2024, 10:33 Eks igaüks tehku nagu tahab, aga toon näite, mis näitab kujundlikult, kumb variant on parem. Tihti juhtub, et tikk kukub ahjus käest ajalehe peale ja tikk põleb ära, ajaleht vaid muutub natuke mustaks sellest kohast, kui aga panna põleva tiku ajalehe alla, siis leek süütab selle kindlalt.

Ahju pealt süütamine ei tähenda ju seda, et tikk pannakse ülemise halu peale. Mis mõtet selle näitel on.

Näitel on väga suur mõte, ei ole vaja "pealtpanijatel" ajada häma, kui reaalselt süütavad ülemise halurea alt. Võiksite siis ikka olla oma tegevuses lõpuni kindlad ja sussitada ka ülemist puidurida pealt. Kui ülemist rida alt süütate, siis puugaas ei sütti ju nagu siin varem 1 sm väitis.

Ehitusfoorum

Tuhk välja!

Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!

Re: Tuhk välja!