Narva ploki soojustus.

[raiks83]

Küte on kalliks läinud ning nüüd plaanis ka maja soojustamine ette võtta.
Plaanis on klassikaline villaga soojustamine. ( karkass, vill, tuuletõke, distants, laudis) Kuna aga plokid on äärtest freesitud, siis kas ennem oleks mõistlik ploki pind siledaks krohvida ja siis soojustus peale panna või mis teie arvate? Mõnes plokis ka mini praod. Pur ja muu plastik välissoojustuseks pigem välistaksin.

[Kalvis]

See freesimine ei puutu üldse asjasse. Otsejoones karkass selga. Sul läheb puitkarkass plokkide peale ja selle loodid ära. Kogu lugu. Akutrell, kruvid kätte ja tööd tegema.
Nüüd on võimalik üks säästunipp. Kuni 10 cm soojuspaksuse korral saab poest osta piisava kandejõuga nurgikuid. Ostad vaid 5 cm puitprusse ja paned nurgikutega need 10 cm kaugusele seinast. Puitmaterjali kulub vähe ja töö on kah lihtne ja kiire.

[raiks83]

Hea nipp.
Lihtsalt mõtlengi, et see freesitud plokk tekitab äkki olukorra, kus asja ei saa õhutihedaks, vill ei kata neid freesikohti kinni ja õhk jääb liikuma. Kui ära krohvida, siis saaks näiteks 10 cm isover facade tuuletõkkesoojustusega piirduda.

[xxx111]

50x50 ristlõike korral kulub rohkem ja "tugevamaid" kinnitusvahendeid / tööd
Optimaalsem oleks 50x100 distantsiga 50mm

[Kalvis]

Hea nipp.
Lihtsalt mõtlengi, et see freesitud plokk tekitab äkki olukorra, kus asja ei saa õhutihedaks, vill ei kata neid freesikohti kinni ja õhk jääb liikuma. Kui ära krohvida, siis saaks näiteks 10 cm isover facade tuuletõkkesoojustusega piirduda.

Sa mõtled vist valesti. Klamber või pruss läheb otse narva plokile kinnitamiseks. Paned kinnituse sinna. Prusside vahele läheb vill. Keda kotib see soon villa taga.

Et tuul läbi villakihi ei puhuks on ju tuuletõke.

[xxx111]

Kalvisel on põhimõtteliselt õigus
Väike aga: peab tagama, et ka altpoolt / ülaltpoolt (so horisontaalselt) oleks tuulekindel / mitte ainult väljastpoolt (so vertikaalselt)

[raiks83]

Kalvis, sain sinu jutust aru ja kõik õige. Aga just see altpoolt ja ülevaltpoolt tuulekindlaks saamine on peavalu, maja ots jne. Alumise ja ülemise rea kivide vahed saab kinni krohvida, aga maja otsad ikka peavalu. Saab prussi ka vastu kivi panna ja vahed vahtu täis lasta, see ei ka vist õige lahendus. Vaevalt et vill tuuletõkkega need eelpoolnimetatud kohad tuulekindllaks muudavad.
Pur vahuga oleks asi lihtne, aga selle olen enda jaoks välistanud.

[xxx111]

See ei peaks nüüd eriti suur "peavalu" küll olema...

[xxx111]

Üks märkus veel...
Enne töid võiks (isiklikul hinnangul vältimatu) teha arvutuse:
- soojakaod kWh / EUR praegu vs soojakaod kWh / EUR pärast + tööde hind + diskonto

[RaJy]

Üks märkus veel...
Enne töid võiks (isiklikul hinnangul vältimatu) teha arvutuse:
- soojakaod kWh / EUR praegu vs soojakaod kWh / EUR pärast + tööde hind + diskonto

Ma nii unbes pakun, et insenerilt arvutuse tellimine tuleb lõppsummana odavam.
Antud juhtumit muidugi ei tea, aga oma kogemus selline oli. Veelkord aitähh xxx111- katus peal.

[Kalvis]

Täpselt ei saanud aru kus see ülaltpoolt on. ja mille vahel. Aga kui prussi ja kuskil lõpetamise vahel on soone pragu siis seinna topid tükkvilla prakku (või lastakse makroflexiga) Alt teed täispuitkarkassi ja sama asi - (narva ploki faasid) praod tihendad makroflexi või tükkvillaga.
Omaette teema on kuidas ülalt katuse juurest teha. Igal juhul peab ületama lae soojustust. Kui on pööning soojustatud, saab sellega kokku.
Tuuletõkkeplaadi ülesanne ongi kogu seina läbipuhumine stopata.
Kui sissepoole on aurutõke ka paigaldatud siis see aitab samamoodi tulle läbipuhumist vähendada.
Pildil polnud näha seinu läbivaid pragusi. Kui need on siis sama tükkvillaga kinni või makroflexiga.

Otseselt sul puudub vajadus soojusarvutuse järele. Kaude jah kui palju panna. Aga vastus on olemas - absoluutne miinimum on 10 cm villa, hea on 15 cm, 20 cm läheb priiskamiseks või passiivmaja ihalejatele.
Huvitav paradoks - tasuvusarvutuses tuleb 10 cm kõige parema - sest materjali kulub kõige vähem aga soojakao vähenemine on suhteliselt suurim. Absoluutarvudes on aga 20 cm parim. Rahakotile on 15 cm parima suhteega - vähendab soojakadu vägagi hästi aga pole majanduslikult üldse kallis.

[raiks83]

Tänud igasuguse info eest ja kaasamõtlemise eest. Kivisplokis kohati väga minimaalses läbivad praod. Äkki iaegi kunagi ladumise käigus tekkinud, ei tea. Vundament väga massiivne ja terve.
Soojustuse osas kaks valikut, - 100mm vill ja 50 mm tuuletõke või 150 mm vill ja 30 mm tuuletõke. Tuuletõkkena kasutaks isover facade toodangut.

[Kalvis]

150 mm vill + 30 mm tuuletõket on igati bro.

[xxx111]

Üks märkus veel...
Enne töid võiks (isiklikul hinnangul vältimatu) teha arvutuse:
- soojakaod kWh / EUR praegu vs soojakaod kWh / EUR pärast + tööde hind + diskonto

Ma nii unbes pakun, et insenerilt arvutuse tellimine tuleb lõppsummana odavam.
Antud juhtumit muidugi ei tea, aga oma kogemus selline oli. Veelkord aitähh xxx111- katus peal.

Aga palun...

[xxx111]

@ Kalvis

Mina nii "robustselt" asjasse ei suhtu...
Kui teeks endale siis peaks sellist arvutust absoluutselt vältimatuks...

[xxx111]

150 mm vill + 30 mm tuuletõket on igati bro

Minul tekib selliste kommentaaride kohta alati küsimus, et nt millest lähtudes see on igati bro...
- U arvust lähtudes?
- Summaarsetest soojakadudest kWh lähtudes?
- Summaarsetest soojakadudest EUR lähtudes?
- Summaarsest kuluoptimaalsusest kWh lähtudes?
- Summaarsest kuluoptimaalsusest EUR lähtudes?

[Kalvis]

U arvust lähtudest. Tegin ja olen teinud majade soojusarvutusi. Koostasin võrrandi. tegin 5 cm, 10, cm ja 20 cm ühele näidismajale (koos kõigi kuludega, uksed, aknad, põrand lagi jne.) Leidsin materjalide mahud, lisasin umbkaudse tööraha ja leidsin kõigile variantidele rahalise ehituskulu. Edasi tuli võrrandisse ka küttekulud. Jälle keskmine talv oma kraadpäevadega- sealt lidsin igale variandile soojakulu. Selle korrutasin läbi keskmise (elektri)hinnaga. Nüüd sai igale variandile ka säästu leida võrreldes halvimaga ja parimaga. Ja oli võimalik leida tasuvusaeg (ehk millal ehituskulud jõuaksid tänu säästule nulli)
Tolleaegses variandis 20 cm narvaplokiga majal tuli huvitav asi - 10 cm tasus 5 aastaga, 15 cm 12 aastaga ja 20 cm oli 22 aastat. Kui aga arvestada, et majas elan kauem kui 20 aastat (N:50 aastat) siis just parima säästu annab ikkagi 20 cm soojustus. Tänasel hetkel igal juhul on tasuvus liikunud paksemate soojustustee poole, sest energia on kallinenud kiiremini.

Kui keegi kahtleb siis palun väga - valemid leiab keskkooliõpikust ja ka siit foorumist, mitmel pool on U arvu kalkulaatorid olemas. Küsija võib vabalt omale arvutused teha kui oskab või minna lihtsama vastupanu teed ja uskuda kellegi teise omi.

[raiks83]

Panen teema lukku.
Sain nippe ja mõtteid.
Aitäh!

[xxx111]

Miks on kõige olulisem U-arv?
Minu hinnangul täiesti "teisejärguline"
Üldiselt eeldaks, et tarbijale on oluline kogukulu EUR (vähemalt minu puhul on nii)
Sealjuures pole tegelikult oluline ka kulu kWh
Sest hind kWh on eri "asjade" puhul erinev
Seetõttu pole objektiivsed (kulu EUR mõttes) ka energiaklassid - seal mõõdetakse kWh-e ja selle baasilt hinnatakse ning lõpuks teadlikult eksitatakse väitega a-la "mida parem energiaklass seda väiksemad kulud" sealjuures jättes täiesti välja kogukulud

PS
Aga kõik otsustavad ise mis on nende jaoks oluline
Mina lihtsalt viitan minu hinnangul mõningatele "vasturääkivustele"

[Kalvis]

U arv näitab kui hea soojapidavusega on su maja välispiire. Erinevalt energiasmärgisest mille täht on puhas vuhvel on U arv konkreetne ja võimaldab kuluarvestust teha. Maja omanik võib valida - kas suured küttearved aga raha ei kuluta või väiksed küttearved aga ühe korra tuleb suur summa välja käia. Igaüks teab ise kui vihane ta oma raha peale on.

[xxx111]

AINULT U arv pole näitaja...
AINULT selle baasilt ei saa teha mingeid järeldusi...

[vuuk]

Mina küll teen järeldusi.
Näiteks kui aknal või uksel on U-arvuks 1,3 W/(m²K) ja välisseinal, milles need avatäited asuvad, on U-arvuks 0,13W/(m²K), siis järeldangi U-arvude suuruse erinevuse (terve suurusjärk silmaga nähtav ju) põhjal, et suuremad aknad tähendavad suhteliselt suuremat kütteenergia kogukulu eurodes, eriti kui need aknad paikneksid suunaga põhja.
Ukse puhul muidugi oleneb suuresti, kui palju seda paotada ja kas majal on ka olemas tuulekoda.
U-arv ikkagi kaudselt näitab läbi selle piirde kulgevat küttekulu informatsiooni.

Jah, kogusumma eurodes lõplikult määrab kogu kompott ja mis selles kompotis veel sisaldub, tänapäeval näiteks ka võimalikud energiatulud või millise kütteallikaga köetakse, millist sisekliimat hoitakse, milliseid otsuseid teevad poliitikud jne.

Soojusenergiakulu valem:
Q=U*F*t*Δt (kW/h)
Q - soojusenergia hulk Q kWh /(m2a)
F - arvutatava välispiirde pindala (m2)
U - arvutatava välispiirde U-arv (W/(m²K))
t - arvesse võetav kütteperiood 220 päeva, milles on 24 tundi ( h)
Δt - temperatuurierinevus välispiirde eri pooltel (oC)
Kõik valemis olevad tegurid etendavad rolli. Ka U-arv.

[xxx111]

@ vuuk

Isegi Sinu toodud näite põhjal ei saa teha olulisi järeldusi
Nt teadmata nende erinevate U arvude pindalasid / nende U arvude pindalade omavahelist suhet / nende U arvude pindalade suhet U arvude kogupindalasse

Ning seda, et kogusumma määrab kogu komplekt ma ju räägingi

[xxx111]

Nüüd peab täpsustuseks mainima, et energiakulu valem tekkis siia hiljem so ajal kui mina kirjutasin oma kommentaari pindaladest...

Ja seda, et valemis on "puudu" mitu väga olulist tegurit mis mõjutavad kulu EUR
Soojusenergiakulu ei suhestu 1:1 kuluga EUR

Ja seda, et ma ei väida, et U arv pole üks tegur - väidan, et see pole kõige olulisem tegur...

[Kalvis]

U arv on sisuliselt Energiamärgis. Tõsi arvutusi tehes on seal palju lolle küsimusi, eriti rahalisi aga nende vastamine omanikule annabki tõe. U arv on kõige tähtsam tegur. Maja välispiirete pindala on konstant. dT arvutustes samamoodi (OK, kui sisetemperatuuriga mängida saab küsija teada kui palju võitu saab 1C temperatuuri alandamisest oma onnis). U arv olenebki nüüd kui palju pappi plaanib maja omanik soojustusele kulutada (soojustuskihi paksusxpindala korda raha selle kuluks)

vuuk andis küsijale lõpliku arvutusvalemi.