Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
Yrch
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 18
Liitunud: 21 Mai 2023, 20:17
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas Yrch »

Tänud Kalvisele ja Küülalisele. Ostsin 2.4 eur eest https://www.evs.ee/et/evs-hd-60364-5-54-2011 lugemisõiguse ja see on täitsa väärt - vastab paljudele mu küsimustele.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Kas said teada, mitu varrast ja miks üldse? Äkki tuleks selle peale, et metallkasti asemel kasutada plastkasti jne. Kui maandust tahad rajada, tuleb esitada küsimus, mida tahad temaga saavutada? Väidetava täppisteadlasena esinemisel peaksid teada, et selle aluseks on arvutuslikud kaalutlused.
Nagu ennist kirjutasin, see standard ei näita, kuidas inimest või loomi kaitsta.

Põhimõte elektrilöögi eest kaitsmisel on, et ohtliku pinge all olevaid osi ei saa puudutada ja puutevõimalikud ohtlikud osad ei tohi olla ohtliku pinge all ka rikkeolukorras.
Potentsiaaliühtlus- potentsiaaliühtlustus- potetntsiaalühtlustus (puuteulatuses ei tohi jääda ohtliku pinge alla).
Lisatingimus TN-i puhul, et tagada PEN juhi katkematus ja töökindlus.
Rikked tuleb võimalusel automaatselt ja nõutud ajaga (400 V puhu kuni 0,2 s) lahutada.
TNC puhul neutraali katkestada nagunii ei tohi mitte ühegi aparaadiga.
Vajadusel väikepinge kasutamine.
Kogu moos.
Yrch
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 18
Liitunud: 21 Mai 2023, 20:17
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas Yrch »

ei ole tarvis nii agressiivselt. Tahan käitada ehituseadmeid nagu segumasin jne. "reaalteaduste vallas töötava inimesena" all pean silmas, et ma ei ole humantaar ja jutud kus numbrid vahetuvad vastavalt rääkijale, selgitamata miks, läheb religiooni/usuteaduse valdkonda kui tehnikaharidusega inimese jutu juurde.

Nõue "X varrast, Y sügavusele, Z vahega" on minu jaoks selgem peale EVS-HD-60364 lugedes

Minu mitte-elektrikust inimese tõlgendus:
* "X varrast" - seda nõuet mina ei leidnud. See tõlgendan kui inimeste kogemuslikku numbrid, et mitu maanduselektroodi ühendades saavad nad tavaliselt vajaliku maandustakistuse kätte. 60364s on lause "Maanduri takistust saab vähendada mitme varda ühendamise teel rööbiti, kusjuures kahe varda korral on nende vahekaugus võrdne vardapikkusega, suurema arvu varraste korral suurem"
* "Y sügavusele/pikkused" - siin-seal räägib standard 1m sügavusest (ala kraavid) ja eritakistus on ka oommeetrid + lisaks +1-2m lisa maa külmumise tõttu takistuse suurenemise tõttu vajadusest sügavamale elektrood paigutada (standardis lause: "Pinnase külmumise või kuivamise riski korral tuleb varrast pikkust suurendad 1m kuni 2m võrra"). Võttes arvesse, et maandusvardad on vist enamasti 2m, siis 2m näib leidvat oma koha, kus lõikuda ei ole vaja jne.
* "Z vahega" - Leian lause "Maanduri takistust saab vähendada mitme varda ühendamise teel rööbiti, kusjuures kahe varda korral on nende vahekaugus võrdne vardapikkusega, suurema arvu varraste korral suurem". Seda selle pärast, et elektroodide vahel väli vms oleks piisavalt eraldi ja ei kattuks. Indialased selgitavad seda nii: https://youtu.be/TtYeW1PsXOE

Standard annab ka erinevad takistused maapinnale. Ehk "kolm 2m pikkust varrast" ei pruugi olla üldse piisav ja vahel üledimensioneerimine.

"3 varrast, 2m sügavusele, 3m vahega" - on vast selline turvaline üldistus, mida mitte-elektrust võhikule ehitamiseks öelda. Selliselt tuled ise pärast kohale mõõdad takistuse ja vormistad auditi ja asi sinujaoks ajunussita (loe lisatööta) tehtud. Küsimus, kas vähemaga oleks ka saanud - see ei ole auditeerija mure. Mitu korda objektil käia või mõõtmise ajal vardaid juurde lisada oleks tüütu.
Viimati muutis Yrch, 30 Okt 2023, 17:24, muudetud 1 kord kokku.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Ja millist takistust ja miks tahad saavutada? Kas tahad teha talitlusmaandurit, kaitsemaandust, potentsiaalühtlustust (selle kilbi juurde, mida sa miskipärast tahad pista metallkorpusega)?
Pole midagi agressiivselt, sa loed praegu eriosa, ma panin viited üldosale, millest eriosa on vaid 1 paljudest.
Raiska siis järgmine 2,4 ja loe veel.
Yrch
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 18
Liitunud: 21 Mai 2023, 20:17
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas Yrch »

Minu situatsioon on järgmine. On soises metsa sees krunt, kus planeeritav maja asub tee ääres olevast liitumiskilbist ca. 70m kaugusele, Liitumine on 20 amprit, kaabel sai pandud 4x16 AL kui teed tegin (oli eksvavaator, oli võimalus). Muu ehitustegevusega pole praktiliselt alustanud. Ainult merekonteiner on olemas. Konteineri ei taha panna kilpi panna, sest see asub liiga kaugel maja asukohast. Vahetevahel tuleb ette elektriseadmete generaatoriga käitamist ja mõtlesin, et kui majast ca ~6m kaugusele platsi äärde ajutine/ehitusaegne elektrikilp paigaldada, siis jääb see generaatori jant ära. Metallist kesta tahan lihtsalt selle pärast, et kasvõi need 70 eurosed plastmassist (1x3f + 2x1f) pistikutega kilbid ei oleks niisama näppimiseks kõigile kättesaadavad, kes objektile satuvad.

Kuna ma saan aru, et ehitusaegse liitumine ja "päris" maja peakilbi audit on nkn 2 erinevat asja ja tuleb nkn teostada eraldi teha, sest maja tuleb ju siiski hiljem. Siis naiivitarine mõtlesin, et äkki saab mingi minimaalse maanduse ehitusaegsele kilbile.

Vastukäivad jutud nõuetest tekitasid siin hämmastust ja ei tundunud teaduspõhised vaid pigem usupõhised.

Takistuse kohta eelistusi ei ole, sest ei ole mida taga ajan. Mind põletab küsimus - kas need XYZ nõuded on ehitusaegse kilbi jaoks tõesti absoluutne miinimum minu situatsioonis.
Volt
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 53
Liitunud: 15 Sept 2014, 17:38
On tänatud: 6 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas Volt »

Objektidel kuhu olen paigaldanud töömaa kilpe (sama ajutine kilp, millest räägid), olen maasse löönud umbes 1,5m varda, mille külge olen kinnitanud 25mm2 KORO soone. Justnimelt KORO, et see ka hiljem näha on. Haljas vask kaob ehituse ajal tolmu, rohu ja pasa sisse ära. Jätan mõnemeetrise varu kilbi alla kokkukerituna, sest mõni kopamees või kraanajuht tahab ALATI kilpi liigutada.
Mitte üks koer pole haukunud. Ajutise kilbi deklarid on kõik tehtud saanud.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

25 mm2 koro oleks justukui piksekaitse ühendus. Kas on kordagi pähe tulnud, et kui su lehmaköietusvaia takistus on 100 oomi, juhuslikult PEN katkeb ja satub liini pinge alla (mõlemad on täidetud, suht väheusutav), siis vool vardas oleks 2,3 A (kui eeldada alajaama ja liini takistuseks 0-i, mis muidugi õige ei ole) ja milleks 25 mm2? Normid näevad ette pot ühtlustusel min 4 mm2. Ja noh, kui ei tea, miks 1,5 m varras, siis sama pakazuhha joaks võib selle pooleks lõigata ja jätkub 2-le objektile. Kui vaja takistust taga ajada, võib poest tuua paki soola, toksida kangiga augu ette ja augu soola täis valada.
Vastukäivad jutud nõuetest tekitasid siin hämmastust ja ei tundunud teaduspõhised vaid pigem usupõhised.
Ongi oletuspõhised, sest normaaltalitlusel pole selliseid asju üldse vaja. Alajaamas on täht maandatud, et liinile ei koguneks staatilist ja kõrvalliinide mahtuvustest tekkinud elektrit. Järgmine on pikse maassejuhtimise funktsioon. Selleks on ka liinidel sädelahendid või varistorid ja kordusmaandused. Nagu korduvalt öeldud, ELV jagab 3 ühes asja.
Mind põletab küsimus - kas need XYZ nõuded on ehitusaegse kilbi jaoks tõesti absoluutne miinimum minu situatsioonis.
Kolmas kord, loe õiget osa. Ma ei hakka siia kopeerima, mõni külakell läheb veel EVS-ile kaebama. Juba varem 1 sm jutustas autoriõiguste rikkumisest.
Yrch
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 18
Liitunud: 21 Mai 2023, 20:17
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas Yrch »

@kunn24, kas sa saad mind juhendada õige osa juurde. Neid 60364 on nii palju erinevaid. Kas peaksin soetama selle lugemisõiguse https://www.evs.ee/et/evs-hd-60364-1-2008 ?
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Proovi hakatuseks sellega õnne https://www.evs.ee/et/evs-hd-60364-4-41 ... nsolidated
Kui loed, proovi vahet teha sõnadel:"tuleb teha", "on soovitav teha".
Volt
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 53
Liitunud: 15 Sept 2014, 17:38
On tänatud: 6 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas Volt »

Tahaks päris teada, mis kohal kunn24 töötab. Ja näo ülevaatamine ei teeks ka halba. Selline iniseja tunneb ilmselt rahuldust kui suudab igale postile viglaga virtsa loopida. Pole sinu asi kommenteerida kuidas mina oma tööd teen! Minu tööd kontrollitakse ja kinnitatakse sobivaks. Sinu pursked siin ei pane mind midagi muutma. Jah - võta seda väga isiklikult.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Ok, peaaegu arusaadav, rammisin vapralt 10 a vaiasid ja järsku küsitakse, mis asja? :D
Ma pole öelnudki, et peaksid midagi muutma, andsin vaid tasuta ülevaate, kuidas saaksid asja veel oma jaoks soodsamalt lahendada. Kui ei meeldi, siis mis ikka teha.
Yrch
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 18
Liitunud: 21 Mai 2023, 20:17
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas Yrch »

@kunn24, kas peaksin vaatama "411. KAITSE TOITE AUTOMAATSE VÄLJALÜLITAMISE TEEL -> 411.4 TN-süsteem". Mul on võhikuna raskusi siit leida kohti, mis seostuks minu olukorraga ja soovitaks/käseks. Ma ei ole nii pädev, et nõuete vahel seoseid luua oma situatsiooniga. Ma saan aru, et mul on tuleb kaablina TN-C, liitumine 20 ampsi, kaugus 70m. Paigaldis ajutine.

Elektrilevi tingimused paistava nende ajutiste kilpide puhul olema alla 35 ampsi jäädes lahjemad. Kirjas neil: "Kui peakaitse on kuni 35 A ja tegu on kolmanda liigi ajutise elektripaigaldisega, siis võib nõuetekohasust tõendada ehitaja kinnituskirjaga.". Mul on raskusi arusaamisega, mis nõudeid kinnitatakse ja nende leidmisega.

Kerin järje sinu ühele varasemale postitusele
Ongi oletuspõhised, sest normaaltalitlusel pole selliseid asju üldse vaja. Alajaamas on täht maandatud, et liinile ei koguneks staatilist ja kõrvalliinide mahtuvustest tekkinud elektrit
ja Volti postitusele olev vastus.
25 mm2 koro oleks justukui piksekaitse ühendus. Kas on kordagi pähe tulnud, et kui su lehmaköietusvaia takistus on 100 oomi, juhuslikult PEN katkeb ja satub liini pinge alla (mõlemad on täidetud, suht väheusutav), siis vool vardas oleks 2,3 A (kui eeldada alajaama ja liini takistuseks 0-i, mis muidugi õige ei ole) ja milleks 25 mm2? Normid näevad ette pot ühtlustusel min 4 mm2. Ja noh, kui ei tea, miks 1,5 m varras, siis sama pakazuhha joaks võib selle pooleks lõigata ja jätkub 2-le objektile. Kui vaja takistust taga ajada, võib poest tuua paki soola, toksida kangiga augu ette ja augu soola täis valada.
See ajab mind võhikuna segadusse, sest siin öeldakse nagu pole vaja, liiga jäme (saaks peenemaga?) ja lõpuks et "maanduslondi" võiks lihtsalt piisavalt juhtivasse pinda asetada.

See on segadust tekitav, sest võhikukeelde tõlkides ma arvasin, et ELVi jaoks kinnitatav/auditeeritav nõue on midagi stiilis - vaatamata kui palju sul lülitil amprid on ning kui kaugel liitumiskilp, pead sa ajutise kilbini tuleva 4soone korral ka kilbile (kordus)maanduse ehitama ja see peab andma välja vajaliku maandustakistuse/ohutu puutepinge vms.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Elektrilevi tingimused paistava nende ajutiste kilpide puhul olema alla 35 ampsi jäädes lahjemad. Kirjas neil: "Kui peakaitse on kuni 35 A ja tegu on kolmanda liigi ajutise elektripaigaldisega, siis võib nõuetekohasust tõendada ehitaja kinnituskirjaga.". Mul on raskusi arusaamisega, mis nõudeid kinnitatakse ja nende leidmisega.
Sm Volti kirjas on ka ju selgelt öeldud, et tuleb teha mingi varda ja maandusjuhtme näitemäng ja elu lill. Kui leiad elektritööde ettevõtja, kes on nõus ilma selleta tegema ja see lahendus on sulle sobiv, kasuta neid. Oled siin ju ise ka nüüd reegleid tudeerinud ja jõudnud samasse seisu, mis ettevõtjad, et on 1 paras soga. Füüsika mõttes, et elekter oleks olemas, neil varrastel tähtsust pole. Ka kaitselahutamiseks mitte (vt viimase standardi p-i 411.4.4- seal pole mingist maandusest rikkesilmuse puhul sõnagi).
Kui valmis kilpi ei taha kasutada, siis kilbis peavad olema kindlasti TNC-S lahutusklemm koos vastavate lattidega, RVK(d), kaitselüliti(d) ja pistikupesa(d), soovitavalt pealüliti. Samas selline ehitusaegne kilp on väga ok asi https://www.saaron.eu/et/wp-content/upl ... aegne1.png. Mina kasutasin sellist asja hiljem abihoone jaotuskilbina. Pinge saad lülitada välja oma liitumiskilbi arvestist (mitte peakaitsmest!) ja ukse lukku panna.
Põhimõte on ju selles, et tegija soostuks oma näitemängule nõuetekohasuse deklari tegema ja pärast seda ELV teeb suga teenuslepingu ja pingestab ära.
lõpuks et "maanduslondi" võiks lihtsalt piisavalt juhtivasse pinda asetada.
Nii tehaksegi, samasse kaevissesse, kus on su ajutine kaabel (kui on maha kaevatud, kuid sul vist see juba hilja) laotatakse mingi varasema standardi 60364-5-54 kohane juht. Kui pikalt ja kui palju, sõltub jälle tegija suvast. Mõni paneb 20 m, mõni 1 m. Kes nimetab selle maanduseks, kes ajutise kilbi esise potentsiaali ühtlustuseks. Viimane määrang oleks õigem. ELV korraldab LK juurde ka midagi sellist, tihti on projektis kilbi ees maas rõngas ca 0,5 m sügavusel.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Ma veidi patustan ja lisan standardist väljavõtte (kliki pildil, siis on veidi loetavam), kuidas kaitsta pinge alla sattumise eest.
standard 14.JPG
systemre
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 56
Liitunud: 05 Okt 2015, 09:43
On tänatud: 2 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas systemre »

Kunn24 avalda oma nimi ja töökoht ka!
jyrikg
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 222
Liitunud: 04 Veebr 2019, 10:01
On tänatud: 11 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas jyrikg »

Tehaksegi liitumiskilbile potentsiaaliühtlustus, et saada kilbi kesta puutepinge alla 50V. Maandus liivakivisse ehitades tuleb takistusega kuni kilo oom kuiva ilmaga . Seda siis 30m vasktrossi koos kaabliga pinnasesse paigaldades. Liivapinnasel juhib pealmine kiht. Mõõtes pinnase eritakistust saab lootustandvaid numbreid. Kaevikusse pandav horisontaalelektrood kahjuks sellist tulemust välja ei anna.
Märjas savis saab jah 4,5m vertikaal- elektroodiga 20-30 oomi
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Kilooom maandust mingit tähtsust ei oma ja võiks olla rajamata.
PÜ puhul kaablit samasse liiva kerides ei tekita pealmises juhtivas ja märja mullakihis mingit tulemit lootusele, et suudaks kilbi ees vajadusel 180 V Maa suhtes saada (kui selle juhile 230 V peale lasta). Loogiliselt võttes tuleks seda katsetada, kuid see on ohtlik. Kuid me oleme mõtetega õigel teel, et kui mingit rauda maha kaevata või tampida, tuleks teadvustada: miks? Enamus juhtudel tuleks ikka teha vajadusel PÜ ja asi ka selleks nimetada.
Eespool sai mainitud, et metallkestaga kilbi võimalik ohutuse probleem oleks välditud, kui kilp oleks plastist (kaitsmine isolatsiooniga).
Kus töötan- Uduvere katlamaja peeinsenöör.
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2079
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 42 korda
On tänatud: 38 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Kunn see plastikust kilp pole ju ajas kuigi püsiv ning veekindel. See eeldab juba mingi varjualuse ehitamist, et plastkilp saaks kuivas ja UV eest varjatud paigas seista. Metallist kilbi kruvid ilmastikule avatud paigas posti külge ning ühendad juhtmed. Loomulikult võid leida ka plastikust kilpe mis on sarnase (või parema) IP tasemega, kui metall aga metall tundub enamus inimestele sellegipoolest ajas püsivam materjal. Pealegi kirjutas ju teema autor vist kusagil eespool, et tahab kilbi ust lukku panna, et pätid ja päevavargad samaka ajamiseks elektrit virutada ei saaks ;)
Torutööd Tartus 56 932 898
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4451
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 223 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas ping »

pikk88 kirjutas: 01 Nov 2023, 08:53 Kunn see plastikust kilp pole ju ajas kuigi püsiv ning veekindel. See eeldab juba mingi varjualuse ehitamist, et plastkilp saaks kuivas ja UV eest varjatud paigas seista. Metallist kilbi kruvid ilmastikule avatud paigas posti külge ning ühendad juhtmed. Loomulikult võid leida ka plastikust kilpe mis on sarnase (või parema) IP tasemega, kui metall aga metall tundub enamus inimestele sellegipoolest ajas püsivam materjal. Pealegi kirjutas ju teema autor vist kusagil eespool, et tahab kilbi ust lukku panna, et pätid ja päevavargad samaka ajamiseks elektrit virutada ei saaks ;)
Kaabli otsa pistik ning sinna selline 150eur maksev valmiskilp:
Pilt
https://pood.esvika.ee/tooriistadkaitse ... litid-ip44
Mille saab kaasa võtta ja halva ilma eest või kaitseks võõraste eest kasvõi oma voodi alla peita.

Ega see kallis rauast kast oleks ka ühekordne asi, sest hiljem ei ole seda kuskile panna.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

pikk88 kirjutas: 01 Nov 2023, 08:53 Kunn see plastikust kilp pole ju ajas kuigi püsiv ning veekindel.
Kas sul on faktid või arvamus? Kuigi pildioleva kilbi pesad on IP4x või 2 (eriti puudutab paremal all sisenevat pesa), neid päris ilma katmata vihma kätte ei saa jätta, valige õige asi või katke otseste sademete (sellega tekib ka päikese kaitse) eest. Hetkel on su jutt lihtsalt jauramine. ;)
Pealegi kirjutas ju teema autor vist kusagil eespool, et tahab kilbi ust lukku panna, et pätid ja päevavargad samaka ajamiseks elektrit virutada ei saaks ;)
Saigi talle öeldud, et lülitagu LK arvestist ja pangu selle uks lukku.
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2079
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 42 korda
On tänatud: 38 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Ma lähtun oma jauramises sellest loogikast, et selle ajutise kilbiga pole pärast kasutamist (hoone püstitamist) enam suurt midagi peale hakata. Ise ostsin endale posti otsa paigaldamiseks metallist jaotuskilbi, mille hiljem tõstan keldrisse ja asi jääb täies mahus kasutusse, mitte ei viska seda nurka vedelema. Samuti ei pea hakkama pead vaevama sellega, et seda hiljem järelturul maha müüa. Nende poes müüdavate valmis "vooluvõtukeskuste" miinuseks eramu ehitusel ongi minu meelest see, et tihtipeale pole seda pistikutekogust vaja kasutada või siis jääb just üks puudu. Kui on enda paigaldatud kilp siis sinna kruvid vastavalt vajadusele pistikuid juurde, samas kui poest ostetud valmistootele enam midagi lisada ei saa.
Ja faktidena, et plastikust kilp pole kuigi püsiv, olen küllalt näinud neid plastikkilpe millel lülitite peal olevast kaanest on jupp puudus või mõra sees, sest keegi on sinna kogemata prussijupiga vastu läinud. Metallkilpi nii kergesti ära lõhkuda ei õnnestu. Kunagi vaatasin ise ka neid valmis komplekte ja olin suht pikka aega veendunud, et mul just sellist asja vaja, et krundil voolu tarbida. Lõpuks jõudsin aga arusaamisele, et vähemalt minul pole sellise asjaga mitte midagi peale hakata, sest ma kruvisin oma kilbi posti otsa paigale ja sinna jäi see vähemalt üheks viisaastakuks. Suurtel objektidel on need vägagi asised sest neid võimalik kergesti teisaldada ja mooduleid lisada või vähendada, kuid eramu ehitusel ajad selle asja ära pikendusjuhtmega mis on rahaliselt odavam. Kuid kindlasti on meie maal küllalt ka neid ehitajaid, kes ei viitsi selliste asjadega oma pead vaevata ning lihtsuse ning kiiruse huvides ostavadki selle komplekti sadaka eest ära ning peale paariaastast tarvitamist visavad selle igaveseks kuurinurka vedelema.
Lisaks eelnevale veel ka see pisiasi, et teemaalgatajal on maa sees kaablit 70 meetrit, minul on maha maetud natuke üle 50 meetri ning ei viitsinud küll iga päev posti juurde joosta, et elektrit välja lülitada. Palju mugavam oli seda teha otse kilbist. Maakaabel ise võib ju ööseks pinge alla jääda.
Torutööd Tartus 56 932 898
jyrikg
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 222
Liitunud: 04 Veebr 2019, 10:01
On tänatud: 11 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas jyrikg »

Plastikust jaotuskilpe paigaldatakse Soomes massiliselt. Põhjus: kaljusse on kallis nõuetekohast maanduspaigaldist ehitada. Odavam on 15 aasta pärast uus kilbi kest paigaldada. Täpselt nii põhjendatigi.
Tõsi 240 või 300 ruutu kaableid oli sinna raske paigaldada. Kitsas oli ja ei saanud "abivahenditega " nii julgelt majandada.
Samuti kasutavad nad kõrgepinge kaabli AHXAMK-W paigaldamisel kündmismeetodit. Ei pane sõelutud liiva kaabli alla ja peale ning sekka veel kollaseid plastkoorikuid nagu meil 5. rikkas riigis nõutakse.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Kaljus (ka kõrbes jms-s) pole mitte midagi maandada. See on ka 1 põhjustest, et võeti kasutusele PEN juhi süsteem.
Yrch
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 18
Liitunud: 21 Mai 2023, 20:17
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas Yrch »

Miks ma metallkilbist rääkisin, oli vandalism ja et keegi sinna näppima läheb. Ma ennustan, et see kilbike on seal 3+ aastat enne kui majja midagi tõstma hakkan. Ma mõtlesin tegelikult, et ostan tühja metallkesta ja pistan selle pistikutega plastmasskilbi sinna sisse. Südamerahu jaoks. Aga kui see teeb "kinnitamist" keerulisemaks, siis võin ju ka puidust midagi ümber klopsida.


Lisan siia juurde, et kirjutasin Elektrilevi ja küsisin neilt, et mida ajutise elektripaigaldise juures kinnitatakse. Mis nõuded need sellised on. Vastus oli väga ümmargune.

Kiri ise
Tere,

Minu puhul ei ole tegemist elektrivaldkonnas pädevust omava isikuga. Kas Elektrilevil oleks võimalik selgitada gümnaasiumi tasemel selgitades, et millised nõuded kehtivad ajutisele kilbile, kui liitumine on 20 amprit. Ajutine kilp tuleb ~70m kaugusele liitumiskilbist ja on ühendatud 4x16 AL kaabliga. Ajutine kilp on plastmasskorpusega ehitusaegne kilp (ala pistikud 1x5P 3x230V IP44).

Küsin seda selle pärast, et erinevatelt (sh mõni pädevusega) inimestelt saab erinevaid selgitusi näiteks juba maanduse väljaehitamise kohta. Näiteks räägitakse maanduse kohta:

a) 3 varrast, mis ulatuvad 2m sügavusele ja vahedega 3 meetrit.
b) 3 varrast, mis 1.5m sügavusele ja esimese vahe 3m ning teiste vahe 1.5m
c) "Minule paigaldasid Empoweri töölised maakaabli vedamise ajal kraavi põhja 3 kuumtsingitud maandusvarrast (iga varras oli 2x1,5m pikk) ja varraste vahe oli 3m."
d) "töömaa kilpe jaoks olen löönud maasse umbes 1,5m varda, mille külge olen kinnitanud 25mm2 KORO soone"
e) ning d) vastuseks öeldakse "25 mm2 koro oleks justukui piksekaitse ühendus. Kas on kordagi pähe tulnud, et kui su takistus on 100 oomi, juhuslikult PEN katkeb ja satub liini pinge alla (mõlemad on täidetud, suht väheusutav), siis vool vardas oleks 2,3 A (kui eeldada alajaama ja liini takistuseks 0-i, mis muidugi õige ei ole) ja milleks 25 mm2? Normid näevad ette pot ühtlustusel min 4 mm2. Ja noh, kui ei tea, miks 1,5 m varras, siis sama pakazuhha joaks võib selle pooleks lõigata ja jätkub 2-le objektile. Kui vaja takistust taga ajada, võib poest tuua paki soola, toksida kangiga augu ette ja augu soola täis valada."

Elektrilevi leht räägib: "Kui peakaitse on kuni 35 A ja tegu on kolmanda liigi ajutise elektripaigaldisega, siis võib nõuetekohasust tõendada ehitaja kinnituskirjaga.".

Mul on raskusi arusaamisega, mis nõudeid kinnitatakse ja nende leidmisega. Niivõrd erinevad selgitused tekitavad mul kahtlusi, et nõudeid/standardeid tõlgendakse ka elektrikute poolt erinevalt või tehakse siin mingisuguseid suuri üldistusi (ala ajutine liitumine ehitakse välja nagu hoone enda permanentne peakilp). NB: olen lugenud võhikuna huvi pärast EVS-HD-60364-1, EVS-HD-60364-4-11 ja EVS-HD-60364-5-54 aga kõigele vastust/seost ei oska leida.

Niisiis, kui mul on sellised tingimused ja soovin ajutist elektripaigaldist:

* Liitumine: 20A
* Ajutise kilbi kaugus liitumiskilbist: 70m
* Ajutise kilbi ja liitumiskilbi vaheline kaabel: AXPK 4g16
* Ajutine kilp: plastmasskorpus, IP44 või rohkem, 1x5P 3x230V pistikud, ala max 16A aparaadid
* Tarbimine: ehitusseadmed ala 1f segumasin, 3f ja 1f pump
* Pinnas: liigniiske

1) Milline peaks olema antud juhul minimaalne Elektrilevi nõuetele vastav maandus? Kas on tingimused kus ei ole?
2) Kui maandust välja ehitatakse, kas on mingi konkreetne maandustakistuse number piirväärtuseks? Kui ei ole takistus, siis mis on?
3) Mis põhjusel eristakse kuni 35A 3liigi ajutisi elektripaigaldisi teistest? Kuidas eristatakse?

Vabandan tüütamise pärast, aga erinevad arvamused/selgitused tekitasid huvi küsida Elektrilevi nägemust, mis nõuetele nad kinnitust küsivad, sest teostajatel/kinnitajatel paistavad nõuete täitmine kuidagi varieeruvat.
Elektrilevi vastas (telefoniteel) (refereerin): ajutise elektripaigaldisele kehtivad https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015004?leiaKehtiv Seadme ohutuse seadus (lühend - SeOS) nõude ja maandused neid ei huvita. Kui paigaldisega midagi juhtub ala keegi saab surma, siis see on kinnitaja vastutus ning see kinnitaja vastutuse võtmine on ainuke asi mis neid huvitab. Kui kunn24 tuleb ja kallab mulle paki soola maha ja annab kinnituse, siis see on elektrilevi poolt ok.

Selle "pakk soola maandus" kohta küsisin mulle helistanud naisterahvalt ja selline oli tema vastus - neid ei huvita lahendus, neid huvitab kinnitus.


pmst, mis edasi? Käitun nagu Kalvis soovitas ja võtan tuttava elektriku ning teen nagu ta nõuab.
kunn24
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2052
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 32 korda
On tänatud: 68 korda

Re: Ehitusaegse elektrikilbi nõuded pingestamiseks

Lugemata postitus Postitas kunn24 »

Maanduse soolaga tempimine pole mingi üllatus, kuid sind see ei puuduta. Pikalt juba jutustatud, et sind ei pea üldse mingi maandus kottima, vaid kutsu pädev ehitaja ja lase ära teha. Kui see plaanib km vardaid maha tampida ja su rahakott kannatab, siis ise valid. Võid muidugi proovida küsida:"Milleks?"- ise tead.
Sulle on ekstra standardist toodud väljavõte elektriohtuse tagamise meetmetest, maandusest otseselt pole seal sõnagi. Loe ja proovi aru saada. Kui ei saa- mis siis teha?
Kui ikka isolatsioonita juhtme pihku võtad, paljaste jalgadega märjal rohul oled ja vooluringi jääd, siis on su oma probleem. Ja sel puhul ka mingi maandus ei aita- isegi teeb asja hullemaks. Ohutu on ainult ühendamata ja sisselülitamata elekter.
Kui terve su elu mõte on jauramine asja tuuma mõistmata, siis muidugi teine teema. Kusjuures ise tituleerid ennast reaalteaduste vallas toimetava iskuna. Peaksid teadma.
Tehnika võlu ongi selles, et lahendused valitakse vastavalt vajadusele ja nõutud kriteeriumitele. Ei ole must- valget olukorda ja kindlalt määratud lahendust. Kui tuleb mingi Tarkpea, kes ütleb:"Ainult nii tehakse"- siis selle võib kohe "pikale lainele" saata.
Kui aluseks saaks võtta mingi standardi ja sellest näpuga rida ajada, jääksid näiteks raketid kosmosse lendamata- pole standardit jne. Inseneriharidust ei omandata standardeid tuupides- täpsemalt, neist ei räägita terve õppeaja jooksul suurt midagi, vaid keskendutakse tehnilistele lahendustele ja teooriale. Kui inimene vehib ainult standardiga, siis on ta tõenäoliselt mingi kutseka haridusega ja tähtis kui õhupall- näe, ma tean ja nii ongi. Keerab kilbis juhtmed 90 kraadi alla ja veab tähtsalt nipukatega kimpu, et on ikka ilus, saamata aru, mis selle taga tegelikult on.
Vasta