Ehitusfoorum

Tere!
On plaan kodus põrandaküttesüsteemi glükooli lisada, seetõttu on mure,
et kas vana vett välja pumbates või glükooli sisse pumbates võib süsteemis
rõhk liigselt tõusta ja paisupaagi tarbetult küttevedelikku täis lüüa.
Seetõttu tahaks töö ajaks paisupaagi eemaldada, kuna sulgeda ma seda ei saa,
seal ei ole enne seda paigaldatud kraani.
Olen algaja ja pole seda kunagi teinud, seega küsin, et millise rõhu juures on võimalik
üldse paisupaak ära keerata, ilma et kogu maja küttevett täis ei pritsiks?
(See tundub mulle üldse kahtlane, kuna paisupaak on esimesel korrusel ja kuna majal on kaks korrust siis teise korruse vesi peaks nii ehk naa torust välja voolama, vähemalt see, mis on enne kollektorit (kollektoril on kraanid)).

Teine küsimus on see, et kummast mutrist peaks paagi toru küljest ära keerama?
Pildil on näha kaks keeramise kohta, kas õige oleks kasutada seda, mis on paagile lähemal või seda, mis
on paagist kaugemal, eesmärk ikka, et paak gaasist ka tühjaks ei visiseks ja saaks pärast kenasti tagasi panna.

Robert1 kirjutas: ↑26 Okt 2023, 11:13 On plaan kodus põrandaküttesüsteemi glükooli lisada..

Mis selle tegevuse eesmärk on - kas elamine jääb talveks ilma kütteta?
Tegemist on pealegi mitte paisupaagi vaid hüdrofooriga ning kui kummikott sel terve siis ei saa mingi gaas (õhk surve all) sealt välja visiseda.
Ilmselt oleks mõistlik pöörduda mõne spetsialisti poole kuna põrandakütte kollektori täitmine-tühjendamine käib natuke teist moodi kui hüdrofoori maha keerates.

Robert1 kirjutas: ↑26 Okt 2023, 11:13 Tere!
On plaan kodus põrandaküttesüsteemi glükooli lisada, seetõttu on mure, ...

Kui see on kindel soov ja tahtmine, siis peaks kõigepealt uurima, et kas torustik, pumbad, paisupaak ja muud vidinad üldse kannatavad glükooli kasutamist.

Ma üldse ei imesta, kui see 15 aasta vanune paisupaak tahab juba ammu väljavahetamist.
Ja siis saab teada, mis see glükooli lisamine maksma läheb, kui kõigi vahetamist vajavate osade hind kokku lüüa.

Ei ole mõtet eemaldada. Sildilt näha, et maksimaalne lubatud rõhk on 5 bar. Manomeeter paistab olema 4 bar. On olemas ka kaitseklapp, mis peaks avanema enne kui rõhk liiga kõrgeks läheb. Kui vedelikku sisse pumpad, siis saad ju manomeetrit vaadata.

Robert1 kirjutas: ↑26 Okt 2023, 11:13 .. kas vana vett välja pumbates või glükooli sisse pumbates võib süsteemis
rõhk liigselt tõusta ja paisupaagi tarbetult küttevedelikku täis lüüa.
..

Ma ei saa kohe üldse mitte pihta. Vett välja pumbates tõuseb süsteemis rõhk? Keegi lööb paisupaagi küttevedelikku täis?

Ac457765 kirjutas: ↑26 Okt 2023, 17:36 Ei ole mõtet eemaldada. Sildilt näha, et maksimaalne lubatud rõhk on 5 bar. Manomeeter paistab olema 4 bar. On olemas ka kaitseklapp, mis peaks avanema enne kui rõhk liiga kõrgeks läheb. Kui vedelikku sisse pumpad, siis saad ju manomeetrit vaadata.

Aitäh kõigile vastamast.
Loodan, et ei teki tarvidust paaki eemaldada.
Üritan rõhu kontrolli all hoida.

Ei hakanud eraldi teemat tegema. Kas selle paisupaagi vahetamine ka keeruline on? Saab keskmine ehitusmees sellega hakkama või parem ikkagi spets välja kutsuda? Soojuspumba hoolduse ajal selgus, et vana paisupaak on katki. Kas vahetamisel keeran vana maha ja panen uue või seal peav pärast rõhkudega mängima? Tõenäoliselt hakkab süsteemist ka vett jooksma kuna ei ole kraane, et paak isoleerida küttesüsteemist.
Tekkis veel küsimus on ta üldse vajalik? Maja ostes oli teine küttesüsteem. Küteti mingi elektrijamaga. Nüüd on soojuspumbal omad paisupaagid nii tarbeveele kui küttesüsteemile nagu paberil näha.

Siin on kena näide, kus küttesüsteemi paigaldaja on teinud sellise (20eur odavama) lahenduse, et "vorst leivalt" ei lõppeks.

sko1984 kirjutas: ↑18 Mai 2024, 12:28 ... parem ikkagi spets välja kutsuda?
Soojuspumba hoolduse ajal selgus, et vana paisupaak on katki. ...
... ei ole kraane, et paak isoleerida küttesüsteemist. ...

Paisupaagil peab olema vähemalt üks kraan selle eraldamiseks süsteemist ja teine kraan paagi tühjendamiseks ning kontrollimiseks.
Kuna neid kraane ei ole, siis on paigaldaja eeldanud, et saab järelhooldusel "raha küsida".

Siin on vaja kõigepealt paigaldada puudu olevad kraanid ja siis uus paisupaak.

Selline vigur on paisupaagiventiil, kus on kaks kraani ühes korpuses:
https://torujyri.ee/toode/paisupaagi-ventiil-3-4/
https://katlakeskus.ee/et/paisupaagi-su ... enduskraan

sko1984 kirjutas: ↑18 Mai 2024, 12:28 Ei hakanud eraldi teemat tegema. Kas selle paisupaagi vahetamine ka keeruline on? Saab keskmine ehitusmees sellega hakkama või parem ikkagi spets välja kutsuda? Soojuspumba hoolduse ajal selgus, et vana paisupaak on katki. Kas vahetamisel keeran vana maha ja panen uue või seal peav pärast rõhkudega mängima? Tõenäoliselt hakkab süsteemist ka vett jooksma kuna ei ole kraane, et paak isoleerida küttesüsteemist.
Tekkis veel küsimus on ta üldse vajalik? Maja ostes oli teine küttesüsteem. Küteti mingi elektrijamaga. Nüüd on soojuspumbal omad paisupaagid nii tarbeveele kui küttesüsteemile nagu paberil näha.

Küttesüsteem tuleb eelnevalt rõhu alt vabastada ehk ilmselt veest osaliselt või täielikult tühjendada.
St keskmise ehitusmehe mõiste kasutamine ei ole päris kohane.

Paisupaak on vajalik. Katlaga süsteemidel on paisupaagi maht 1/10 küttesüsteemi mahust. Kui katla asemel soojuspump siis veetemperatuurid nii palju ei kõigu et just 10% peaks mahtu olema.
Soojuspumpadega on kaasas nt 5 l paisupaak. See tähendaks siis et kogu maja küttesüsteemis vett 50...100 l.
Tegelikud küttesüsteemi veemahud on tihti palju suuremad. Soojuspumba tootja eriti ei tea kui suure ja kõrge villa keegi ehitanud on.
Ehk see väike paisupaak mis soojuspumbaga kaasas võib osutuda suht mõttetuks.
Teine, puht praktiline asi, on see et kui kuskilt natukene vett tilgub siis ilma töökorras paisupaagita võib olla küttesüsteemi rõhk juba järgmisel päeval liialt madal. Ehk see kummimembraan ja paisupaagis olev vesi omavad igati praktilist sisu.

Otsi mõni torumees kes paagi ära vahetab.

Coolhouse kirjutas: ↑19 Mai 2024, 10:51
sko1984 kirjutas: ↑18 Mai 2024, 12:28 Soojuspumpadega on kaasas nt 5 l paisupaak. See tähendaks siis et kogu maja küttesüsteemis vett 50...100 l.
Tegelikud küttesüsteemi veemahud on tihti palju suuremad. Soojuspumba tootja eriti ei tea kui suure ja kõrge villa keegi ehitanud on.
Ehk see väike paisupaak mis soojuspumbaga kaasas võib osutuda suht mõttetuks.
Teine, puht praktiline asi, on see et kui kuskilt natukene vett tilgub siis ilma töökorras paisupaagita võib olla küttesüsteemi rõhk juba järgmisel päeval liialt madal. Ehk see kummimembraan ja paisupaagis olev vesi omavad igati praktilist sisu.

Otsi mõni torumees kes paagi ära vahetab.
Paberi järgi soojuspumba paisupaak 10 liitrit. Süsteemiväline ehk see vana 6. Soojuspumba oma isegi suurem.
Aga tuleb vist ikkagi torumees kutsuda.

Paisupaak on vajalik. Katlaga süsteemidel on paisupaagi maht 1/10 küttesüsteemi mahust. Kui katla asemel soojuspump siis veetemperatuurid nii palju ei kõigu et just 10% peaks mahtu olema.
Soojuspumpadega on kaasas nt 5 l paisupaak. See tähendaks siis et kogu maja küttesüsteemis vett 50...100 l.
Tegelikud küttesüsteemi veemahud on tihti palju suuremad. Soojuspumba tootja eriti ei tea kui suure ja kõrge villa keegi ehitanud on.
Ehk see väike paisupaak mis soojuspumbaga kaasas võib osutuda suht mõttetuks.

Kui vee tihedus 15 C juures on 999 ja 60 C juures 983, siis vesi paisub 1,6 %. Selline ülemine temperatuur põrandakütte puhul on ka mul kõvasti üle pakutud. 40 C juures on vee tihedus 992 (muutus 0,7 %).

Sellisel juhul väita, et on vaja 10 % küttesüsteemi mahust paisupaaki soojuspumbale ja tema 5 l paak on mõttetu, ei tundu kohane.

Coolhouse kirjutas: ↑19 Mai 2024, 10:51
sko1984 kirjutas: ↑18 Mai 2024, 12:28 Ei hakanud eraldi teemat tegema. ...
...
Soojuspumpadega on kaasas nt 5 l paisupaak.

Kui soojuspumbaga oleks kaasas lisas 5l paisupaagile ka kondoom, siis oleksite paigaldanud naabrinaisele? Et kõik, mis karbis, tuleb paigaldada, ise mõtlema ei peakski. Antud juhul tavakodanikul on see jah keeruline, kuna eeldab erialalist ettevalmistust.
Viidatud sõlmele tuleks muidugi veel ühte koma teist juurde lisada. Lisaks kraanile.

kunn24 kirjutas: ↑21 Mai 2024, 18:22 Kui vee tihedus 15 C juures on 999 ja 60 C juures 983, siis vesi paisub 1,6 %. Selline ülemine temperatuur põrandakütte puhul on ka mul kõvasti üle pakutud. 40 C juures on vee tihedus 992 (muutus 0,7 %).
Sellisel juhul väita, et on vaja 10 % küttesüsteemi mahust paisupaaki soojuspumbale ja tema 5 l paak on mõttetu, ei tundu kohane.

Sa räägid vee paisumise mahust, aga jutt käib paisupaagi mahust. Arvesta sellega, et vesi kasutab paisupaagi mahust suhteliselt väikese osa ära. Kui vee kogus on 200 L, paisupaagi õhu rõhk on nii nagu tavaliselt ostes sisse pandud on- 1,5 bar, vee rõhk külmaga on 1,7 ja soovid, et üles köetud süsteemiga ei tõuseks see 2,5 bar-ni (näiteks süsteemiga võib olla ühendatud käsitsi köetav katel kaitseklapi avanemise rõhuga 2,5 bar), siis jääb 5 L paagist selgelt väheks (kui ei usu, tee arvutused, ma tegin).

OK, 1/20-ga ajab asja ära soojuspumba korral (ehk mainitud näite korral 10 L paak), aga kes tahab head stabiilset rõhku, siis ikkagi "rusikareegel" 1/10 vee mahust kehtib hästi.

Ehitusfoorum

Paisupaagi eemaldamine

Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine

Re: Paisupaagi eemaldamine