Kivikatuse distantsliistu vajalikus ?

[xxx111]

Tegelikult on ju selge, et antud teema katus peab olema tuulduv...
Distantsliistu dimensioonid sõltuvad muu hulgas katuse kaldest aga alla 50mm pole soovitatav ühelegi kaldele
Ja mida väiksem kalle seda suurem distants

[alarpiirfeld]

Tere. Ehitusturul müüakse palju insenerlikult mõttetuid asju. Ehitusfüüsikat ei huvita, mida üks või teine plekifirma asjast arvab, tema toimetab omasoodu. Kondensi ehitusfüüsikalist tekkepõhjust eelkirjeldatud ollus ei muuda. Kui põhjust ei muuda ei muutu ka tagajärg. Nii lihtne see ongi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[xxx111]

Hr Piirfeld...
Päris nii ikka asi ei ole
Kondensaat tekib - selle vastu ei vaidle
Kuid kui kondensaat "imbub / absorbeerub" mingis teises materjalis siis "pähe ei tilgu" või vähendab "pähe tilkumist"
Peale "teise materjali" nö küllastumist hakkab küll "pähe tilkuma"
Olukorrad on erinevad ja "ühe mütsiga" lüüa ei saa

[Xender]

Tegelikult distantsliistu ärajätmine ei muuda olematuks roovituse pakutavat 50 mm õhuvahet. Aluskattele sattunud niiskuse ja mõne tilga kuivatamiseks on see piisav. Distantsliistu ärajätmisel on aga suurema koguse vee voolamine allapoole veidi takistatud. Me räägime siin kivikatusest, mitte plekkkatusest, seega kondents pole küsimus.

Kui aga aluskattele satub pidevalt suurem kogus vett, tekib küsimus, milleks seda kivi sinna katusele siis üldse panna? Ilu pärast ?

Selles osas pole ma siiani siin kuulnud ühtegi loogilist seletust, miks peaks kivikatuse roovituse all olema distantsliist.

[kunn24]

Igal jupil ahelas on mingi mõju. Kui ma võtan ette näiteks elektroonikalülituse ja sinna topin mingi elemendi, siis on sellel alati mingi mõju. Nii ka mujal.
Kui Te olete ehtne A. Piirfeld, siis tuhat vabandust eelneva eest, kuigi Teie kategooriliste väidetega ma ei nõustu. Reaalne elu ei ole must- valge.

[xxx111]

@ Xender

Kondensaadi tekkimine on ka kivikatusel täiesti loomulik
Samuti nt lume tuiskamine / sulamine kivide vahelt aluskattele
Kivikatus pole kindlasti nö "täielikult vettpidav"

Selles osas pole ma siiani siin kuulnud ühtegi loogilist seletust, miks peaks kivikatuse roovituse all olema distantsliist.

Aga siis ära pane - kogu lugu

[Hiid]

Mitu aastat inimkond kivikatuseid tunneb? Mitu aastat neist aluskatet on kasutatud? Mõttekoht

[xxx111]

Täpselt samuti võiks küsida mitu aastat tuntakse vesitualetti / mitu aastat on hädal käidud

[alarpiirfeld]

Tere jälle. No kondensi kohalt hakkab juba asi arusaamise osas liikuma, et peidame selle mingi materjali kihi sisse ära. Mida paksem ja imavam, seda rohkem peidab. Ja seda kauem ka kuivab kogu see kiht!! Kui aga mingil perioodil on kuivamiskogus väiksem kui kondenseerumiskogus, siis hakkab tekkima kumulatiivne efekt kuni saabub küllastumine. Erinevalt plekimüüjatest puudub inseneril alus väita, et x mm y materjali kasutamisel on kogu kondenseerumisprotsess kontrolli all. Vot see ongi soolapuhumine, mitte inseneeria.
Insnenerid, kes peavad andma tehniliselt pädevaid lahendusi peavad lähtuma mingist kokkulepitud tehnilisest kriteeriumist. Selleks on kaldkatuse puhul tuulutusvahe üldreeglina 50 mm. Sellest tuleneb ka tuuldumiseks vajalik min ristlõikepindala. Teoreetiliselt ju saaks ka aluskatte lasta nii rippu, et see ristlõige oleks sama. Kui sügavale see ripe tuleb ei viitsi arvutada. Jah, kõik saavad aru, et ka kivide vahelt saab tuulutusvahe õhku, mistõttu ju võiks tuulutusvahet vähendada või üldse loobuda. Aga seda ei tohi insener soovitada, isetegijail see tõenäoliselt õnnestub. KAs kivide vahelt saab tuulutusvahe piisava koguse õhuvoolu - vot seda arvutust või katseprotokolli pole küll näinud.
Vana tüüpi kivikatus nagu oli mõisaajal on väga hea - tuulduv pööning tagab niiskusliku toimivuse. Lisaks veel ka saepurukuhi pööningu põrandal, mis töötas vee puhverdamisega. Vaevalt, et aga tänapäeva katuslagede soojustamisel saepuru kasutatakse. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[xxx111]

Jah - tere jälle!

Eespoolse jutuga juba nõustun...
Olukorrad ongi erinevad...