Korteris gaasiseadmete vahetus elektriseadmete vastu

[PiretP]

Midagi hakkab juba selguma, aga see kõige tähtsam on ikka puudu, kui suur kaitse on reaalselt maja peakilbis sinu korteri jaoks. Muidugi võib ka nii olla, et sellist kaitset ei olegi ja sinu korterisse tulevadki korrusekilbist arvesti tagant 2 juhet - ühe ees on 10 A ja teise ees 16 A kaitse, nagu sa esimeses postituses kirjutasid.

Üritan välja selgitada aga eelnevaid kommentaare lugedes hakkab lootus vaikselt kaduma, et see asi üldse teostatav on.

[Urmas]

Üritan välja selgitada aga eelnevaid kommentaare lugedes hakkab lootus vaikselt kaduma, et see asi üldse teostatav on.

Lootus lahkub kehast viimasena! Pakun õnge- võta mõne sinu teemas targemate kommentaaride autori(te)ga ühendust, kutsu konsultatsioonideks kohapeale ja maksa kinni nende nõutud visiidi- ja konsultatsioonitasu. Vähemalt tänapäeval teadmised maksavad ja äkki ei olegi asi nii lootusetu.

[Ac457765]

JAH, just seepärast peab küsija selgeks tegema kumb variant on. Otsene leping elektrileviga või on ühistu vahel. Ise kahtlustan viimast.

Tahtsin rõhutada just seda, et leping on mul ka otse Elektrileviga, mitte ühistuga, aga kortermajas on ikkagi peakaitse jagatud.

[kunn24]

Veeboilerit elektril on mõtet panna vaid siis, kui teed/ ostad ka kohe automaatika, mis kütab odava elektriga. Gaasiga "hinnajälgimise" teemat pole.

[Urmas]

Veeboilerit elektril on mõtet panna vaid siis, kui teed/ ostad ka kohe automaatika, mis kütab odava elektriga.

Mis see odavuse jälgimine ka maksma läheb? Ja kui kõigil majaelanikul on odavuse jälgimise automaatika, mida maja peakaitse siis teeb? Arvan, et lihtsam on esialgu ka kõige jaburamaid situatsioone tõsiselt võtta ja leida lahendus, et hiljem oleks probleemivabam. Kui mõne arvates olen pessimistlik ja näen kõike tumedates toonides, siis minu pessimistlikumate situatsioonide fantaasiate läbimängimine on tulnud kasuks, kuigi ise arvan ennast olevat üldiselt optimistlik ja kõigele on lahendus. Kasvõi sitt lahendus, aga ikkagi parem kui mittemidagi.

[Ac457765]

Ma katsetasin programmkellaga nii, et boiler küttis ainult öise tariifi ajal (börsi-"spordiga" ei tegele) ja öine tariif oli odavam. Ikkagi jama- ega öösel keegi vett ei tarbi, ikka õhtul ja siis õhtul hakkas sooja vett liiga väheks jääma. Temperatuur oli juba põhja keeratud, kindlasti see ka boileri vastupidavusele kasuks ei tule kui koguaeg maks.temperatuuriga kütab. Pole ka mõtet suuremat boilerit panna ja seega boileri eest rohkem maksta. Võtsin hoopis sellise paketi, kus öine ja päevane tariif on samad, siis ei teki ka tahtmist mingite mõttetute lollustega oma aega sisustada ja üritada mingeid sente säästa.

[Urmas]

Temperatuur oli juba põhja keeratud, kindlasti see ka boileri vastupidavusele kasuks ei tule kui koguaeg maks.temperatuuriga kütab.

Möh? Milleks boileri temperatuuri reguleerimise nupp kui see ei või pidevalt põhjas olla kui on vajadust? Ma küll ei ole sattunud lugema boilerite infost, et temperatuuri nupp ei või olla lõpuni keeratud.

[Ac457765]

Muidugi võib, aga kuumemaga tekib katlakivi rohkem, seega peab kas sagedamini puhastama või riskima küttekeha läbi põlemisega (kui katlakivi sisse "ära upub" ja üle kuumeneb). Samuti kõrgema temperatuuriga toimuvad (boileri kesta) korrosiooni protsessid kiiremini. Oli periood kui oli vaja tarbida praegusest suuremaid vee koguseid ja et boiler suudaks seda anda, oli nupp koguaeg põhjas. 3 aastat pidas vastu (selle aja jooksul sai korra ka puhastatud ja anoodi vahetatud), nagu vähevõitu?

[Urmas]

Muidugi võib, aga kuumemaga tekib katlakivi rohkem, seega peab kas sagedamini puhastama või riskima küttekeha läbi põlemisega (kui katlakivi sisse "ära upub" ja üle kuumeneb).

Kas katlakivi takistab soojuse ülekannet?

[SooSass]

Muidugi võib, aga kuumemaga tekib katlakivi rohkem, seega peab kas sagedamini puhastama või riskima küttekeha läbi põlemisega (kui katlakivi sisse "ära upub" ja üle kuumeneb).

Kas katlakivi takistab soojuse ülekannet?

Aeglustab. Sama võrdlus nagu raudahju ja tellis(pott)ahju kuumaks kütmise erinevus.

[Ac457765]

Kuidas muidu. Nagu ka näiteks (auru)katelde torud kuumenevad üle ja lähevad lõhki kui on vee poolelt katlakiviga kaetud.

[Küülaline]

küttis ainult öise tariifi ajal (börsi-"spordiga" ei tegele)

Tänapäeval ei pruugi öösel sugugi odavam olla. Ja kui tahad kokku hoida, tuleb paratamatult börsispordiga tegeleda, st panna automaatika sellega tegelema. Odavamad nutipistikupesad, mis börsihinda jälgivad maksavad alla 100 €. Minul näiteks on pandud boiler kütma ööpäevas kuuel kõige odavamal tunnil. Sellest piisab täiesti, kui boiler just 50 l ei ole.

[Ac457765]

küttis ainult öise tariifi ajal (börsi-"spordiga" ei tegele)

Tänapäeval ei pruugi öösel sugugi odavam olla. Ja kui tahad kokku hoida, tuleb paratamatult börsispordiga tegeleda, st panna automaatika sellega tegelema. Odavamad nutipistikupesad, mis börsihinda jälgivad maksavad alla 100 €. Minul näiteks on pandud boiler kütma ööpäevas kuuel kõige odavamal tunnil. Sellest piisab täiesti, kui boiler just 50 l ei ole.

Kas need nutiplutid oskavad ka võrgutasu arvestada, vist mitte? Kui mõni "mitte-öine" tund on sendi odavam kui öösel, siis on see ikkagi kokkuvõttes kallim kuna öise võrgutasu hind on vähemal minul rohkem kui sendi odavam...
Kui õhtul tipptarbimise ajal mitu tundi ei küta (ja need ju ometi on kalleimad tunnid), siis see on juba probleem kui muule väiksemale tarbimisele lisaks näiteks 3 inimest käib dušši all.

[Urmas]

Kuidas muidu. Nagu ka näiteks (auru)katelde torud kuumenevad üle ja lähevad lõhki kui on vee poolelt katlakiviga kaetud.

Kuidas on seotud läbivooluga torudes tekkiv katlakivi, mis takistab läbivoolava vee kogust ja boileris asuv tenn, millel ei ole vee läbivooluga toru diameetrit arvestades mingit pistmist? Siga ja kägu?
Ma tean väga hästi torusisese katlakivi mõju, sest üks põhjusi saunakerise vahetamise põhjusteks oli katlakivi soojusvahetist tulevatest torudes ja enam ei viitsinud tühjaks koputada. Hakkas paukuma liiga tihti.

[Ac457765]

Kuidas on seotud läbivooluga torudes tekkiv katlakivi, mis takistab läbivoolava vee kogust ja boileris asuv tenn, millel ei ole vee läbivooluga toru diameetrit arvestades mingit pistmist? Siga ja kägu?
Ma tean väga hästi torusisese katlakivi mõju, sest üks põhjusi saunakerise vahetamise põhjusteks oli katlakivi soojusvahetist tulevatest torudes ja enam ei viitsinud tühjaks koputada. Hakkas paukuma liiga tihti.

Katelde torudega ei ole see probleem, et katlakivi hakkaks vee voolamist takistama. Nii jõhkralt täis ei jõua need minna, enne lähevad lõhki kuna metall kuumeneb üle (kui ei saa katlakivi tõttu soojust veele nii hästi üle kanda nagu ette nähtud ehk teistpidi vaadates: vesi ei saa toru piisavalt jahutada). Lisaks, paljud katlad on ka sellised, millel vesi on toru ümber, mitte sees, toru sees on leek/põlemisgaasid. Kuumenevad ka need üle kui toru on väljast liiga paksult katlakiviga kaetud.

[Urmas]

Katelde torudega ei ole see probleem, ...

Millegipärast on erinevates teemades boileris katlakivi probleemidega seoses targemad kommentaatorid alati soovitatud meelde tuletada seda

Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.

Allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Energia_j ... use_seadus

[Ac457765]

Millegipärast on erinevates teemades boileris katlakivi probleemidega seoses targemad kommentaatorid alati soovitatud meelde tuletada seda

Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.

Allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Energia_j ... use_seadus

Nii ongi. Energia ei kao sealt kuhugi. Kas aga sama energia veele edasi andmise jaoks saab küttekeha olla sama temperatuuriga nii veega heas kokkupuutes olles kui ka paksu katlakiviga kaetuna? Ei saa. Läbi "isolatsiooni" kütmisel peab kütva pinna temperatuur kõrgem olema. Hakkab küttekeha rohkem kuumutama ja nii saab veele ikka sama energia edasi anda. Natuke küttevõimsus tegelikult väheneb, sest küttekeha elektriline takistus on kuumemana suurem. Mida paksem katlakivi, seda kuumemaks küttekeha läheb kuni kas küttekeha ise põleb läbi või annab seda ümbritsev metall (tihti vasest toru) järgi...

[Küülaline]

Kui mõni "mitte-öine" tund on sendi odavam kui öösel, siis on see ikkagi kokkuvõttes kallim kuna öise võrgutasu hind on vähemal minul rohkem kui sendi odavam

Näiteks selline päev? Ja kui pidevalt otsitakse odavamaid 6 tundi milles siis üldse küsimus saab olla?

[Kalvis]

Õnneks seda kaitset saab lisada kui per nose on nii palju ampreid. Vead nagunii boilerile uue juhtme.
Kui on 3x220 siis tuleb kahepooluseline kaitselüliti panna. (või ostad kaks ühepooluselist ja paned kahvas traadiga kokku9

[Ac457765]

Näiteks selline päev?

Näiteks mõni teine päev? Kus päeval ei ole odavaid tunde, päevad ei ole "vennad"? Ja seal pildil pole ju 6 tundi, vaid 5. Kui 16-ks isegi saab boileri üles köetud, siis mul sellest veest ei jätku 22...23-ni kui 3 inimest tahavad pesemas käia ja toimub ka muu tarbimine. Ega boileri täismaht (mul 100 L) ei ole üles köetud näit. 60C-ni, allpool on ikka jahedam vesi.

[Küülaline]

Näiteks mõni teine päev? Kus päeval ei ole odavaid tunde ... seal pildil pole ju 6 tundi ... mul sellest veest ei jätku 22...23-ni kui 3 inimest tahavad pesemas käia

Mõnel teisel päeval on jälle muud tunnid odavamad, need ei pea alati ka järjestikused tunnid olema. Seda saab ise valida mitu tundi kütab.
Väiksema boileriga ja suurema tarbimisega tuleb ehk rohkem tunde valida, minul on 300 l boiler ja 6 tunnist ööpäevas piisab täiesti.
Aga soodsam tuleb ju ikka valides odavaid tunde, kui jäigalt kellaga lülitada.

[Ac457765]

Mõte on selles, et kui õhtuse tarbimise ajal (peamiselt 17-22) odavaid tunde ei ole ja sel ajal juurde kütta ei saa, siis ei mängi olemasoleva boileriga välja. Ma ei viitsi enam ka kellaga lülitamist kasutada kuna elektripakett on praegu selline, kus on päeval ja öösel sama hind. Võrgutasul on väike erinevus, aga see oleks nö. sendi poolitamine juba kui üritaks sellega midagi säästa.

[PiretP]

Midagi hakkab juba selguma, aga see kõige tähtsam on ikka puudu, kui suur kaitse on reaalselt maja peakilbis sinu korteri jaoks. Muidugi võib ka nii olla, et sellist kaitset ei olegi ja sinu korterisse tulevadki korrusekilbist arvesti tagant 2 juhet - ühe ees on 10 A ja teise ees 16 A kaitse, nagu sa esimeses postituses kirjutasid.
Ja kui pingeks on märgitud 3x220 V, tähendab, et maja asub ilmselt Kalamajas või Pelgulinnas ja on nn vanalt pingesüsteemilt veel üle viimata.

Tegin korruse kilbist paar pilti, äkki saab asja selgemaks.

[kunn24]

Kas numbrid tähendavad korterite numbreid?

[Küülaline]

Kui need on korterite numbrid, siis on kõigil korteritel 1-faasiline peakaitse 20 A. Aga nende kõrval olevate klemmide ja juhtmete järgi tundub, et tegemist ei ole "vana" 3x220 V elektrisüsteemiga.