Ehitusfoorum

Juhendmaterjalis (Nurgakivi Välisvoodrilaua paigaldus) soovitatakse püstlaudise tilganina lõigata "maas" ja tagantpoolt. Omal oleks eelistus lasta aga alumised otsad mõõtu juba seinas, mööda juhtlatti.
Kuidas praktikud tavaliselt teevad? (Konkreetsel juhtumil on allpool ruumi küll, et saab otsad esialgu veidi pikemaks jätta, kuhugi vastu nad ei toetu.)

Laud on kuusk, 20 mm, tehases krunditud ja värvitud, Pinska.

Otste kruntimise kohta pärast lõikamist ei ole hetkel muud ideed kui värvitu pinoteksiga pintseldada. Või on etemaid võimalusi? Juhendvideos pakutud leaotamine ei sobi ja kujutan, ette, et see võib ka üsna ajamahukas tegevus olla.

Kas tilganina "standardnurk" 45° on lihtsalt ilus number või on sellel ka mingi arvutuslik põhjendus? Ise eelistaks nt 30°, serv jääks veidi tugevam, ikka miskit võib aegade jooksul vastu minna. Aga noh kui 45° puhul tilk moodustub ja 30° puhul mitte, siis viimane variant ei toimiks.
(Samas vaatasin oma varasemalt tehtud vooderdusi, tilganinast ega muust teooriast ei olnud tollal huvitunud ega kuulnud - lauad ikka alt üsna hästi säilinud.)

Mina praktikuna teen enam-vähem nii nagu "Nurgakivis" Nurga suurus 45 kraadi on vist sõltuv sellest, et enamus nurgasaage järsemat nurka ei tee. Minu jaoks on kindlasti maas saagimine lihtsam

See viimane sulgudes lause jäi algul mul tähelepanuta - miks üldse küsid praktikute nõu kui omal toimiv praktika olemas?

Juhtlatt kinnita kohe, siis pole vaja seinas lõikuda.

RaJy kirjutas: ↑29 Aug 2023, 21:56 ... - miks üldse küsid praktikute nõu kui omal toimiv praktika olemas?

Et asja paremini ja õigesti teha. Kuna juhendite järgi tilganina lõigatakse, siis peab sellel ka põhjendatud vajadus olema. Varasemad sirgelt lõigatud otstega voodrilauad on võib-olla soodsate tingimuste tõttu jäänud siiani suht heasse seisu.
Kuidas ise otsad krundid, kas ka leotamismeetodil nagu Nurgakivis?

Nuragakivi (kusjuures mina sellist juttu ei leidnud) võib igatsugu juttu ajada, omal peab ka pea olema. Kui oled veendunud, et teisiti ka asi toimib, siis milles teema?
Ma enda maja voodril lõikasin 20 kuni 30 kraadi all, immutasin otsad pintsliga ja saagisin pingis pealt poolt. Suurem nurk tingis tülikamat saagimist- ei meeldinud.
Mingi õnnetu ketassaega laudu seinas nüsima minnes tõmbab pinnud tõenäoliselt üles. Mida suurem nurk, seda rohkem laines mulje jääb, kuna laud reeglina kuivab seinas veidi kaardu.

30 on maa ja ilm, Omal ka tegin. Lõikasin arvatavasti puhtalt poolelt....

kunn24 kirjutas: ↑30 Aug 2023, 15:07 Nuragakivi (kusjuures mina sellist juttu ei leidnud) võib igatsugu juttu ajada, omal peab ka pea olema. Kui oled veendunud, et teisiti ka asi toimib, siis milles teema?
...

https://www.youtube.com/watch?v=njKpl8R2niA&t=13s 0:32, kui seda mõtlesid. 45° on ka tekstipõhistes juhendites näha olnud.

Foorumis tundub aga konsensus olema, et 30° on piisav. Lauad jõudisd just kohale, ise saan käe külge panna ca kuu aja pärast, seni on aega teoretiseerida. Ilmselt teen enne ühe testlaudise ja proovin seda seinas lõigata, kas viskab oluliselt kildu välja või mitte. Maas otse lõikamise kogemus on, huvi pärast tahan nüüd teistmoodi proovida

Seda oleks väga huvitav teada, kust kohast see number 45° tuli.

Selliseid natuke imelikke, kuhati muigama panevaid reegleid leidub teisteski juhendites. Samas, olulised küsimused jäetakse kahesilma vahele ja tihti tegija lahendada. Muidugi arusaadav - ega kabinetis teoretiseerides päris kõige peale ju ikka ei tule.

Seinas laudade saagimise miinuspool on, et piisab ühest ainsast lauast, millel tüki välja viskab ja ongi kogu "meepott" rikutud. Sel juhul muidugi sõltub kui lihtne on katkist lauda välja vahetada.
Terrassi laudade otsi olen seda meetodit kasutades mõned korrad saagiinud. Üldiselt õnnestus.
Samal põhimõttel olen juhtlati järgi ka näiteks tsementkiud-, laastplaadid mõõtu lõiganud. Õnnestub paremini kui lihtsalt juti järgi lõigates. Praktiliselt originaallõikega võrdselt sirge lõige tuleb.

Kordan igaks juhuks teist korda üle, et alla juhtlatt ja pole rohkem muret. Aknaaukude kohalt samamoodi, kui palesid ei vormista.