Ehitusfoorum

Tere

Palun abi autovarjualuse konstruktsiooni materjali ristlõigete arvutamisel.
Plaan teha varjualune kahele autole ja väike kuur ka kõrval. Laius 8m ja pikkus 5.5m.
Postid mõtlesin puidust 150x150mm, talad 100x200mm ja sarikad 50x200mm samm 60 cm.
Lisan ka pildid milline välja võiks näha.
Katuseks tuleks trapetsplekk ning kallet arvestasin 11 kraadi.
Kas selliste mõõtudega püsib asi talvel paksu lumega püsti või millise ristlõikega materjali oleks optimaalne kasutada?

Kalle on liiga väike, arvestada tuleb, et lumi jääb kõik katusele ja postid sarikad peavad kõik selle vastu pidama.

Maksimaalse lumekoormuse korral ilmselt mitte sarikad ei oleks "keti nõrgim lüli".
Pigem talad 5,5 m laiuses osas, millele sarikad toetuvad.
Võimalik talade ülemäärane läbipaine.
Lisaks võib probleemiks osutuda konstruktsiooni stabiilsus tormituule korral.
Aga muidugi materjalide tugevusest, ehitamisest ja liitekohtade kinnitustest oleneb.
Tegin teemaalgataja 2d põhjal 3d. Välja näeb nii:

Kas need väikesed kaldtoed risti-rästi igas suunas on vajalikud?

Juba 5,5 m sille on üsna nõrk kuigi piisava tihedusega kannaks katust.
Leia keegi, kes oskab katuse arvutusi teha.
Ma ise teeks natuke ringi paneksin 5,5 kui kõige kriitilisemad kastust kandma otse ja nende samm tuleks vastavalt tugevusarvutustele. (tõenäoliselt rohkem kui 2 postivahet tuleks). Sõltub kui palju on lubatud seda diagonaali madaldada. Antud joonisel tuleks arvutuslikuks sildeks 2 diagonaali vahel oleva lõigu pikkus (mitte 5,5 m) Tihedam samm tagab, et postid on OK kandevõimega.
Ja silde kandevõime parandamiseks tasub prussi mitte paksuse vaid kõrguse suunas muuta (st. kasutaksin 50x200 prussi katusel)

Küülaline kirjutas: ↑24 Aug 2023, 09:03 Kas need väikesed kaldtoed risti-rästi igas suunas on vajalikud?

Need on jäigastamiseks. Iseasi, kui efektiivsed nad on.

Tala jätk on vales kohas, peaks asuma võimalikus 0-momendiga osas (rohelisega).

Saab ka nii.

Peaks arvestama, mis saab, kui postile autoga mõõduka kiirusega (kuni 5 km/h) otsa sõita. Puitpost tundub selles mõttes usaldusväärsem. Seda, et otsasõitmist üldse ei juhtu, pole mõtet rääkida. Löögienergia ligi 2 kJ 2 tn masina puhul, puutepunkt maapinnast ligi 0,5 m kõrgusel. Samuti peab kokkupõrgel auto võimalikult vähe kahjustuma.

Ikka peab arvestama ja võtma tarvitusele meetmed... Kuigi...
Täiesti välistatud pole ju ka, et tuleb tank ja sõidab mõõdukal kiirusel...

Tänan tagasiside eest ja eraldi kasutajale Vuuk tänud mudeldamisega vaeva nägemise eest.

Oleksin pidanud esialgu algset olukorda rohkem täpsustama. Praegu on olemas kiviparketiga plats elumaja kõrval, mõõtudega 8x7m. 8m on laius ja 7m sügavus kus praegu niiöelda lageda taeva alla mahuks isegi kolm autot kõrvuti.Kolme autot peres aga pole ning mingit panipaika oleks ka vaja, kuhu paigutada jalgrattad ja aiatööriistad. Asukoht ise on pigem tuuline ja talvel tuiskab, kuna lage põld kõrval.

Seetõttu on ette antud mõõtmed sellised nagu nad on. Ideaalis võiks see autode ruum olla üks suur ilma postidega ala, kus halva ilma korral saaks ühe auto keskele ajada ja midagi vajadusel nokitseta. Postid ruumi keskel võtaks selle võimaluse ära. Kolikamber jääb küll suhteliselt kitsas, kõigest 1,5m aga ma arvan, autodel võiks ikka mingi külgvahe omavahel jääda.

Võtsin plaani, et järgmine suvi võiks teha sellele platsile katuse peale mis kolmest küljest kinni ja kõrval nn tööriistakuur. Kolasin internetis ringi ning leidsin sellise ühe varjualuse millest võiks snitti võtta. Enda tausta kohta võin öelda, et olen valgekrae aga kümmekond aastat tagasi olen vanaisaga koos kuure ja aiamaju majapidamises ehitanud. Ehk haamer ja akutrell pole võõrad ning mõtlesin ise mõne sõbra abiga asja püsti panna.

Kasutaja Vuuk välja toodud Columbia kivist lahendus ei läheks minu puhul käiku. Tahaks vundamenti teha postidele nii, et võtan mõnad parkla kivid vajaliku koha pealt üles ja siis postipuuriga auk maasse ning ventilatsiooni toru raketiseks millesse armatuur ja betoon.

Praegu siin Teie vastuseid lugedes mõtlesin üldse, et äkki peaks hoopis viilkatusega hoone tegema, millel kelbad ja kaks külge kinni. Samas võibolla peaks autode poolsed seinad tegema vahedega laudisega, et tuul seda suure purjena minema ei lennutaks. Sarikad tulevad muidugi väga pikad, katuse kaldeks panin 20 kraadi.

Nokitsesin AutoCAD-is kaks varianti viilkatusega, üks ilma postidega autode alas ja teine postidega. Lisaks paneks ka nn vahelae talad mis hoiaks hoonet koos, need siis toetavad ülemisele vööle ja on ka sarikate küljes kinni. Lisa postidega variandil on ka autode alas vöö talade all.

Variant 1 Variant 2 Eks ilma ehitusinseneri abita ma ei pääse, et hoone ikka lume raskusele vastu seisaks ja minema ei lendaks aga praegu on siin hea diskuteerida ja tulevaks suveks mõtteid koguda, et milline see hoone üldse olla võiks antud platsi mõõte arvesse võttes.

Kolasin internetis ringi ning leidsin sellise ühe varjualuse millest võiks snitti võtta.

See kuur ei paista olevat ühtegi talve veel näinud, muidu püsti ta enam ei oleks

Lihtsalt kommentaariks
Varjualuste vundamentidele ei saa määravaks mitte surve vaid hoopis tuule tõstev jõud

Tuule tõstvat jõudu saaks leevendada kuurile põrandatalade lisamisega. Kas just piisavalt, see sõltuks ilmselt kuuris hoitavast kraamist.
Kuuri laiuse kohta oskan kommentaarida, et 5,5m on kahe auto jaoks liiga kitsas ala. Mul on ühene garaazibox 6 meetrit lai ja see enam-vähem normaalse mõõduga, et ühes seinas saab hoida kappi, teises seinas kruupinki ning auto uksed käivad lahti ja ümber selle saab liigelda. 5,5m teeb ühe auto peale 2,75m ruumi ja auto laiuseks võid arvestada siiski ümmarguselt 2 meetrit. Ega sa ei pargi ju auto ühte külge vastu seina? Omaltpoolt soovitaks, et jäta kuur sinna katusealla ehitamata ning raja see kuhugile mujale. On piisavalt ruumi autode hoiustamiseks. Kaovad probleemid liiga suure sildega ning jääb ka ruumi nisama seina ääres luua ja jalgratta parkimiseks. Muidu ju välimus igati viisakas. Mis katusematerjaliks plaanis panna?

pikk88 kirjutas: ↑18 Sept 2023, 09:03ühes seinas saab hoida kappi, teises seinas kruupinki

Kõik ei taha omale töökoda, vaid tõesti ainult tuisuvarju autole ja tänapäeval paljud ei teagi mis asi on kruupink.

Tuule tõstvat jõudu saaks leevendada kuurile põrandatalade lisamisega. Kas just piisavalt, see sõltuks ilmselt kuuris hoitavast kraamist.

Tuule tõstev jõud kompenseeritakse siiski vastava vundamendilahendusega
"Kraam" ei puutu üldse asjasse...

See, mida hoian oma kuuris seina ääres oli lisatud vaid selgitava vahemärkusena. Keda huvitab mis on kruupink see uurib interneedusest või vanaisa käest järele.
xxx111 mu meelest puutub see kraam ikka natuke asjasse küll. On tunduvalt vähem tõenäoline, et tuul liigutaks varjualust, kui see oleks kasvõi otsast lõpuni küttepuid täis laotud. Samas ei mängiks ju vundament tuule osas mitte mingit rolli, kui postid poleks korralikult vundamendi külge kinnitatud vaid oleksid lihtsalt fikseeritud, et vältida nende paigalt liikumist. See on ka väga oluline detail mis tihtipeale paraku lahendatakse paari kipsikruviga.

@ pikk

STANDARDI kohaselt tuleb käsitleda HALVIMAT kombinatsiooni
Ja see tähendab, et "kraam" puudub
LISAKS - kõik omakaalukoormused võetakse teguriga 0,9

Mida tähendab, et vundament ei mängi rolli?
Vundament ju see ongi mis võtab vastu tõmbejõu
Postid võid vundamendi külge kinnitada kui tahes "kõvasti" - aga kui vundament "järgi annab" siis pole sellest erilist tolku

Pean silmas seda, et vundament võib vastu pidada. Ka konstruktsioon ja katus võivad vastu pidada. Kuid kui konstruktsioon on kinnitatud vastupidava vundamendi külge vaid mõne kruviga siis kaotab kogu asi mõtte ning lendab ikkagi suure tuule korral naabri aeda.

pikk88 kirjutas: ↑19 Sept 2023, 10:19 Pean silmas seda, et vundament võib vastu pidada. Ka konstruktsioon ja katus võivad vastu pidada. Kuid kui konstruktsioon on kinnitatud vastupidava vundamendi külge vaid mõne kruviga siis kaotab kogu asi mõtte ning lendab ikkagi suure tuule korral naabri aeda.

OK - sain veidi valesti aru
Jah - Sul on õigus

Varem kasutasin puitkarkassi alusvöö kinnitamiseks keermelatti, mille ajasin kuumaks ja pöörasin L kujuliseks. Siitsamast foorumist sain aga parema idee - keermelatile lai seib ja mõlemalt poolt mutriga kinni.
Edasi sõltub "keti" tugevus juba alumise vöö ja seinapostide kinnitusest - nurgad, viltulöödud naelad jne. Seejärel ülemisevööpuu kinnitus seinapostide külge ja siis sarika kinnitus omakorda vööpuu külge. Kui mõni nõrgem koht enne vundamendi ühendust järgi annab, siis lendab see pealt minema. Kui vastu peab, siis tuleb koos vundamendiga maast välja.

T25 kirjutas: ↑19 Sept 2023, 13:12 ... kasutasin puitkarkassi alusvöö kinnitamiseks keermelatti....

Mul ka sarnane toiming vaja varsti ette võtta.
Kuidas keermelatti roostetamise eest kaitsesid või kasutasid roostavaba latti?

Varem kasutasin puitkarkassi alusvöö kinnitamiseks keermelatti, mille ajasin kuumaks ja pöörasin L kujuliseks.

Absoluutselt keelatud tegevus (kuumutamine painutamiseks)

xxx111 kirjutas: ↑19 Sept 2023, 13:39

Varem kasutasin puitkarkassi alusvöö kinnitamiseks keermelatti, mille ajasin kuumaks ja pöörasin L kujuliseks.

Absoluutselt keelatud tegevus (kuumutamine painutamiseks)

Täitsa võimalik , praegu ma enam nii pole teinud.

Mis puudutab aga seibi kahe mutri vahel, siis ka sellel näikse olevat omad miinused:
Eng-tipsist:

"If you can run the anchor rods with and without the plate washer, check the difference in capacities, as an exercise.

This only works if the program considers the relative stiffness of the nut vs the washer. If not, and it only looks at area, the plate washer will look good. My concern is when there's a nut on top of the plate - seems to me that it would create a failure cone above the assumed cone at the washer. Because the nut will be much stiffer than a plate with a larger diameter, that cone would have to fail to allow the assembly to move and engage the full plate washer. By that time, the larger cone doesn't really exist since the middle of it has failed.

I haven't run actual numbers on this - just an intuition thing.

Ehk siis, seda seibi pole mõtet sinna üldse pannagi. Koonuse tekitab mutter eespool seibi ja seib võib tekitada üldse nõrkuse betoonis.

Kas panna siis lihtsalt kaks mutrit ja keerata omavahel tuugalt kokku, nii et nad kinni poovad omavahel? Alt peksaks igaks juhuks haamriga ka keermelatile otse pähe, et läheks paksemaks ja ei laseks keermelatti mutrite vahel välja keerata. Mõtteid , ideid, ettepanekuid?

A23 kirjutas: ↑19 Sept 2023, 13:31

T25 kirjutas: ↑19 Sept 2023, 13:12 ... kasutasin puitkarkassi alusvöö kinnitamiseks keermelatti....

Mul ka sarnane toiming vaja varsti ette võtta.
Kuidas keermelatti roostetamise eest kaitsesid või kasutasid roostavaba latti?

Kõige viimati kasutasin roostevaba latti. Aga sellel ka omad miinused, ei ole nii paindlik ja tugev, kui tavaline raud.

L kujulist ankruta aga ära enam kasuta. See on ajalugu.