Betoonposti raketis

[vuuk]

Tahetakse monoliitsest betoonist valatuna poste ristlõikega 625 x 310 mm, kõrgusega 1,6m.
Selgitav joonis raketisest (saalungist).

Betooniraketis.jpg (62.28 KiB) Vaadatud 1334 korda

Paluks, kas oskab keegi hinnata, peab sellisena raketis betooni survele vastu või vajaks tugevdamist.
Kunagi 15 aastat tagasi sai midagi analoogset tehtud. Oli natuke madalam. Tõmbas nuiaga fibramisel ühel raketisel alumised kruvid puruks. Õnneks päris laiali ei läinud kuna pinnas jäi hoidma ja sain viimasel hetkel jaole. Tookord olid mäletamist mööda kasutusel veel kipsikruvid.
Enda kõhutunne ütleb, et vajab tugevdamist. Kruvid oleksin ise valinud vähemalt 5 mm läbimõõduga, aga hetkel pandud need, kuna kliendil olid niisugused üheks teiseks otstarbeks toodud ja üle jäänud.

[ping]

Rõhk vormile tuleneb vedeliku samba rõhu arvutamise kohaselt.
10m veesammast avaldab rõhku 1kg/cm2.
1,6m veesammast avaldab rõhku 0,16kg/cm2

Kui võtta vedela betooni erikaaluks 2400, siis selle 1,6m kõrguse saalungi lühema külje alumise otsa 10 sentimeetrile avaldub jõud umbes 120kg.
Kui kasutada vibrat, siis suureneb veelgi.

[vuuk]

@ping

Tänan!
Aga ma ei tea, kas sain õigesti aru.
2. selgitav joonis:

saalung_1.jpg (51.19 KiB) Vaadatud 1332 korda

Kas pidasite silmas seda 310 x 100 mm ala? Ehk, et kas sellele alale mõjuv jõud ilma fibramisest tuleva dünaamilise koormuseta oleks 120 kg?

[vuuk]

Proovisin ära arvata, kuidas "ping tulemuse sai.
1. arvutasin postile kuluva betooni mahu ja vastavalt massi. Excelist betooni massi arvutus:

Betooni mass.jpg (27.79 KiB) Vaadatud 1313 korda

2. arvutasin proportsioonid, kui suure osa protsentides iga külg sajast (100) protsendist moodustab.
310 mm külg ehk külg b moodustab 16,7%.
3. 16,7% 738-st on 123 kg.
Kas minu arvutusloogika on õige?
Koolis õpitud, aga hästi tookord asjast aru ei saanud ja näe meelest läinud.

[ping]

Vedela betooni kohta kehtib sama seadus nagu muude vedelike kohta ja rõhk arvutatakse vedeliku samba kõrguse valemi järgi.
https://et.wikipedia.org/wiki/Vedelikusamba_r%C3%B5hk

Kui 10m kõrguse veesamba rõhk on 1kg/cm2 (ehk 1 tonn 10cm laiuse saalungilaua 1m kohta), siis teades, et betoon on 2,4 korda raskem saab tuletada betoonirõhu vajalikul saalungi kõrgusel.

8 klassi füüsika:
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... v%C3%A4lja.

Kokkuvõttes võime öelda, et vedelikusamba rõhk on võrdne vedelikusamba kõrguse, vedeliku tiheduse ja raskuskiirenduse g korrutisega. Tulemusest näeme ka, et rõhk anuma põhjale ei sõltu vedelikusamba mõõtmetest (anuma põhja pindalast) – ehkki me ülesande lahendamist alustades arvestasime põhja pindalaga, siis lahenduse käigus see taandus valemitest välja.

Teades rõhku pinnaühikule ja korrutades selle saalungi pindala, saab teada kogu saalungile mõjuva jõu.
Kui 1,6m kõrgune saalung teha 10cm laiustest horisontaalsetest laudadest, siis ülevalt alla lugedes 16. laua igale meetrile avalduks vedel betoon rõhku ca 400kg.

Kui esimene kõrge saalung läks laiali, siis arvutasin tookord iga saalungi horisontaalse laua kohta omale tabeli, sellele mõjuvate jõudude kohta ja rõhu numbrid hakkasid suurenema märgatavalt alates neljandast horisontaalsest lauast.
Suure avalduva rõhu pärast täidetaksegi kõrgeid saalungeid kihtide kaupa.

[ping]

@ping

Tänan!
Aga ma ei tea, kas sain õigesti aru.
2. selgitav joonis:
saalung_1.jpg
Kas pidasite silmas seda 310 x 100 mm ala? Ehk, et kas sellele alale mõjuv jõud ilma fibramisest tuleva dünaamilise koormuseta oleks 120 kg?

Jah.

[xxx111]

Suure avalduva rõhu pärast täidetaksegi kõrgeid saalungeid kihtide kaupa.

Mitte ainult
Üks tegur on tihendamine

[vuuk]

Kihtide kaupa valamine on teada nipp, aga sel on üks miinuspool - kihtide vahekohtade näha jäämise risk. Paraku raketis ei ole klaasist ja läbi ei näe. Samas, kui betoon tänapäeval tuuakse mikseriga, siis kipub mõnikord tempo kiireks minema ja võib näiteks mingite ebasoodsate asjaolude kokkusattumiste tõttu jänni jääda või tihendamise täpne järg meelest minema. Kui taotluslik on betooni puhas pind, siis iga väike defekt pinnal häirib.
Hiljuti sai ehitatud või õigemini renoveeritud üks väike betoontrepp. Betoon sai segatud ise kohapeal kuivsegust, kuna tegemist oli liialt väikese mahuga. Kuna renoveerimisel on suhteliselt keeruline mahtu arvutada, tuli kuivbetooni puudu ja sai käidud kauplusest juurde toomas, paari tunnine vahe tuli valamisele sisse. Oli palav päev. Küll püüdsin tihendamisega olla hoolikas aga ikka jäi jätkukoht paarist kohast veidi näha.
Nii et igasugused sellised jamad kipuvad kvaliteedile oma rolli etendama - ole kuitahes püüdlik.

Siiani on lahendatud raketise vastupidavuse ülesande esimene pool.
Edasi vaja lahendada teine pool, kas kruvid vastu peavad ja kas raketis võib punni minna. Betoneerimisel pole oluline üksnes raketise vastu pidamine vaid ka kujupüsivus.

[xxx111]

Ühe valuga (so isegi siis kui tihendamine on kihtide kaupa) valatava betooni kõrgus on reguleeritud
Sõltub mitmetest asjaoludest sh gabariitidest

Teemaagatajale
Valad postid "külili" (objektil) - paned sisse tarilapid - monteerid alusele / keevitad kinni
Võib teha ka poltidega (annab võimaluse loodida)
PS
Tehases valatavad postid valatakse kõik "külili"
Sellel on mitmed eelised

[vuuk]

Tänud kihtide kaupa tihendamis osa meelde tuletamast Seal oli veel ka see nõue, et nui peab minema allapoole kihtide vahelisest piirist ja ülearu ka ei tohi tihendada, et vältida betooni kihistumist.

...
Valad postid "külili" (objektil) - paned sisse tarilapid - monteerid alusele / keevitad kinni
Võib teha ka poltidega (annab võimaluse loodida)
PS
Tehases valatavad postid valatakse kõik "külili"
Sellel on mitmed eelised

Jah olen seda praktiseerinud, aga antud juhul ei saa seda meetodit kasutada.

Olen varemalt teinud isegi nii, et enne silluste või vundamentide valu olen valmistanud igaks juhuks samal meetodil mingi tulevikus vaja oleva ehitusdetaili (näiteks posti taldmik või tala) raketise juhuks kui betooni peaks üle jääma.
Nii on saanud kliendi vara säästlikumalt kasutada.

[xxx111]

aga antud juhul ei saa seda meetodit kasutada

Lihtsalt huvist - miks?

[ping]

...
Edasi vaja lahendada teine pool, kas kruvid vastu peavad ja kas raketis võib punni minna. Betoneerimisel pole oluline üksnes raketise vastu pidamine vaid ka kujupüsivus.

Kõik kruviliited puidus "venivad" ja selle joonise järgi kokkukruvitud raketise alumine ots ei ole kindlasti kujupüsiv, sest ühte serva vibrades läheb ristkülik rombiks.

Kasutades risttõmbe ja raketiselukke paraneb kujupüsivus.
https://rentland.ee/raketise-luku-pinguti/
https://rentland.ee/raketise-lukk-2/


Aga täisnurksuse tagamiseks tuleks kasutada vibramise ajaks kas diagonaaltõmbe raketises või metallist ristküliku kujulist "nurkadefiksaatorit", mille lööd kiiludega ümber raketise.
(Kahest karprauast, (nelikanttorust, jne.) keevitad nurgikute paarid, mis pingutad vibramise ajaks ümber rakise, et need fikseeriks täisnurksust.)

[xxx111]

@ ping - liiga keeruliseks läheb (minu arvates)

Alustaks sellest, et miks peab selline ristlõige olema - so nii suur?
Oletan, et see on mingil arhitektuursel / dekoratiivsel põhjusel - muu ei saa olla - selle kandevõime on "üüratu"
Aga see ei tähenda, et post ise peaks olema sellise ristlõikega
Kas pole võimalik see betoon asendada hoopis terasest nelikanttoruga
Ja hiljem "dekoratsioon" ümber ehitada

[ping]

@ ping - liiga keeruliseks läheb (minu arvates)
.....
Kas pole võimalik see betoon asendada hoopis terasest nelikanttoruga? ...

Pole mitte kuski öeldud, et elu peab lihtne olema, eriti kui klient on nõus selle kõik kinni maksma.

Sellised nelikant sambad saab metallitöökojas 5mm lehtmetallist kokkukeevitada ja saavad väga kenasti ühes mõõdus ning vinklisse.

[xxx111]

Tõepoolest - kuskil pole öeldud, et elu peab lihtne olema
Aga see ei tähenda, et selle peaks ise keeruliseks ajama

[vuuk]

Nagu näha teemasse on tulnud üksjagu teoreetilist infot vedelikusamba poolt tekitatud rõhu osas, aga põhiküsimus jääbki ilmselt vastuseta.
Infoks veel, et tegemist osaliselt renoveeritava olemas oleva aia kahe betoonpostiga ja aiavundamendiga.
Ühe posti juures olukord midagi niisugust:

Posti alumine ots hakkab ulatuma maa sisse maapinnast ca 1m. Kaevatud käsitsi labidaga enamvähem täpne auk ja maa sisse ulatub raketis minimaalselt. Tegelikult juba algselt on mul plaanitud teha prussidest raketisele ümber pildil näha olev tugevdus (kammitsad), kusjuures prusside ristumiskohad ühendada 6 x 90 mm puidukruvidega. Sel juhul ilmselt peab vastu ka vibramisel tektatud jõu mõju.
Tuhnisin arvutis, leidsin kruvide kohta niisugust alusinfot:

kruvide tugevused.jpg (52.29 KiB) Vaadatud 1098 korda

Info usaldusväärsuse ja pärinevuse osas kahjuks midagi ei tea ja pole ühene aga parema puudumisel midagi saab oletada ja tuletada.
@ping
Tänud, niisugused ja analoogsed Teie poolt soovitatud raketise lukud ei ole minule uudis. Kasutasin esimest korda aastal 2012:

IMG_8915.JPG (158.3 KiB) Vaadatud 1095 korda

Viimati kasutasin aastal 2018 veidi tõsisema betoonitöö juures, kus olid renditud valmisraketised.

[xxx111]

...Tuhnisin arvutis, leidsin kruvide kohta niisugust alusinfot...

"Katkemispiir" (tehn infos tegelikult selliste terminitega ei räägita) pole päris õige, et võtta arvutuse aluseks
Lisaks ei saa kasutada poltide andmeid (materjalid on erinevad)
Ning lisaks tuleneb liite kandevõime mitte ainult kruvist / poldist vaid ka antud juhul puidust sh puidu tugevusklassist ja kasutusklassist
Ja täidetud peavad olema kõik vahekaugused / kaugused otsast / kaugused äärest jms
Ja määravaks saab väikseim leitud kandevõime
Nt poltide puhul on valemid sellised:

[vuuk]

@xxx111
Tänud, härra insener!
Saan aru, kuhu Te sihite. Ülesande lahendus on tegelikult lihtne - tuleb kergendada kukrut.
Aga siin on väike probleemkoht.
Klient ilmselt ei taha niisuguse "asja" eest lisaraha välja käia.
Minul, töö teostajal pole huvi kahjumiga kaubelda. Arvan, et inseneriteenus ei mahu sellise väikesemahulise töö puhul minu teenuse hinna raamesse.
Või ehk avalikustaksite siin foorumis, mis oleks sellise ülesande lahendamisel Teie teenuse ametlik hind?
Ametlik selleks, et siis oleks tõenäolisem garantii olemasolu.
Samas olen ma kogemuslikult ja talupojatarkust kasutades 100% kindel, et minu poolt eelpool näidatud pildil olev lahendus on täiesti usaldusväärne.

[xxx111]

@ vuuk

Ülesande lahendus on tegelikult lihtne - tuleb kergendada kukrut.

Põhimõtteliselt jah...

Samas olen ma kogemuslikult ja talupojatarkust kasutades 100% kindel, et minu poolt eelpool näidatud pildil olev lahendus on täiesti usaldusväärne.

Ilma arvutamata ei väida vastupidist...

Hinda ei hakka pakkuma kuna nagunii teha ei võtaks...

PS
Minu seletuskirjas on 1-s punktis (Projekteerimistööde piiritlus) selline lause:
Projekti EK osa ei hõlma:
• Ehitusaegseid tugi- ja kandekonstruktsioone nt raketised / tellingud / ajutised toed jms
Ja neid asju mida EK OSA ei hõlma on veel...

[ping]

...
Posti alumine ots hakkab ulatuma maa sisse maapinnast ca 1m. Kaevatud käsitsi labidaga enamvähem täpne auk ja maa sisse ulatub raketis minimaalselt. ...

Väravaaugus erinevalt külmuv pinnas tõukab suure tõenäosusega ükskord postid viltu, kui need ei asu samal vundamendil.
Isegi kui maapind on lumega kaetud jahutab külmunud post maapinda.
Arvan, et mõistlik oleks kasutada soojusisolatsiooni maa all, püstpostidel teatud sügavuseni ja horisontaalse tala all?

[xxx111]

Arvan, et mõistlik oleks kasutada soojusisolatsiooni maa all, püstpostidel teatud sügavuseni ja horisontaalse tala all?

Kui posti ei just soojusta ümber perimeetri so kõigist külgedest / alt / pealt siis pole asjal mõtet...
Aiapostidel soojustamist ette ei näeks...

[T25]

Kas nii ei või arvutada:

Lihtsuse mõttes alguses eeldame, et raketis oleks 1mx1mx1,6m. Siis saame, et maapinnale( 1m2) avaldaks betoon rõhku 1,6x2400kg= 3840 kg. Raketise üleval otsas on rõhk null. Keskmiseks rõhuks raketise külgseinale võtaks nende aritmeetilise keskmise ehk siis (3840+0)/2=1920 kg/m2. Kuna seina kõrgus on 1,6m, siis mõjuks seinale 1920x1,6= 3072kg suurune koormus.

Kuna tegelikult sein on ühte pidi 0,625m, siis mõjub seinale 3072X0,625=1920 kg

Kuidas vitsadele koormus täpselt jaotub, ei oska arvutada, aga kõhutunde järgi ilmselgelt alumine vits saab palju rohkem koormust. Pakume, et alumisele vitsale langeb 1500 kg. Kinnitatud on 2-st kohast. Ühele kohale langeb seega 750 kg. Jagatuna 3 kruvi vahel, saab iga kruvi 250 kg. Kas peab vastu, ei oska öelda. Ma kasutaks kindluse mõttes polte.

[ping]

Arvan, et mõistlik oleks kasutada soojusisolatsiooni maa all, püstpostidel teatud sügavuseni ja horisontaalse tala all?

Kui posti ei just soojusta ümber perimeetri so kõigist külgedest / alt / pealt siis pole asjal mõtet...
Aiapostidel soojustamist ette ei näeks...

Soojustus mitte selle pärast, et "postil oleks külm" vaid et märg maapind ei külmuks posti külge kinni ja kuna veest küllastunud maapind võib jäätudes paisuda (jää paisub kuni 10% mahult) ja hakata postide vahet laiali suruma, siis elastne vahekiht kompenseeriks survet.
Tavaliselt on väravapostide vahelt lumi koristatud ning lumi loobitud kahele poole väravat ning see soodustab maapinna sügavamat külmumist just kahe posti vahel, sest paksem lumekiht värava kõrval hoiab maapinda soojemana.
(90'ndatel, kui oli Tartus pikalt ca -25C külma, siis oli minu sissesõidu tee all maapind külmunud üle 2m sügavuselt.)

Maapinna külmakerge võib olenevalt asukohast olla vägagi erinev.
Aiamehed rääkisid, et isegi 2cm valuserv betoneeritud postil maa all, võib maapinna külmudes talvel väravaposti viltu suruda.

[xxx111]

@ T25

Koormuse epüür on kolmnurk
Üleval 0 all vastavalt arvutusele
Resultant 1/3 kolmnurgast altpoolt

@ ping

Minu hinnangus soojustamine mõttetu
Ainult minu arvamus

PS
See, et maapinnal so nähtav osa peab olema 625x310 ei tähenda, et pinnases peab sama olema...
Pinnases on raketiseks "mingit laadi toru" - nt kanalitoru
Kui vaja paned 2 tk

[vuuk]

@t-25
0,31 x 0,62 x 1,6 = 0,288 m3 - vähem kui 0,3 m3. Selle kaal kokku: 0,288 x 2400= 738 kg.
Kas tahate väita, et ühele raketise küljele saab rõhk olla sellest suurem?
Kuidagi nagu ebaloogiline.