Ehitusfoorum

Oskab keegi summa nimetada palju elektriprojekt 60 ruudusele kuurile maksta võiks? Tahaks saada ühe pistiku seinale ja lambi lakke!

Kellele seda projekti vaja on?

karukusti kirjutas: ↑05 Juul 2023, 17:51 Oskab keegi summa nimetada palju elektriprojekt 60 ruudusele kuurile maksta võiks? Tahaks saada ühe pistiku seinale ja lambi lakke!

Mine ja osta pikendusjuhe.

Kui projekti enda tarbeks vaja on siis selle vormistaja otsimine on paras peavalu. Kui valla ehitusinsener nõuab siis saada ta kuu peale.

Milleks vajad? Paberite täitmise jaoks?
Kui elekter sees ja KOV ametnik nõuab siis võid otse kuu peale saata. Sul on kõik paberid korras.
Pole keelatud kui omanik vastutab siis vead juhtme ära ja ise tead kas ohtlikult või ohutult. Paberit vormistada pole vaja. Omanik vastutab kui juhtub midagi.
Kui tahad kuuri müügiks igaks juhuks täiselektri projekti siis võid privas ühendust võtta.
Reeglina siililegi selgete asjadele pole elektriprojekti vaja.

karukusti kirjutas: ↑05 Juul 2023, 17:51 Oskab keegi summa nimetada palju elektriprojekt 60 ruudusele kuurile maksta võiks? Tahaks saada ühe pistiku seinale ja lambi lakke!

Keegi ei saa nõuda sellist "projekti", piisab teostusjoonisest.... sama tegelikult ka eramuga aga eramu puhul on pigem mõistlik.

Minul luges auditi tegija teostusjooniseks seda manuaali mis on joonistatud elektrikilbi siseuksele ja mis näitab milline kaitselüliti milllisele pistikule mõeldud on.

pikk88 kirjutas: ↑10 Juul 2023, 09:06 Minul luges auditi tegija teostusjooniseks seda manuaali mis on joonistatud elektrikilbi siseuksele ja mis näitab milline kaitselüliti milllisele pistikule mõeldud on.

Ei nõustu ja suhtuks sellisesse auditisse suure kahtlusega. Miks? Jaotuskeskuse elektriskeem-teostusjoonis ei anna aimu järgnevustest, hargnemistest ja gruppide tegelikust suurusest.

Imelik kirjutas: ↑10 Juul 2023, 18:28

pikk88 kirjutas: ↑10 Juul 2023, 09:06 Minul luges auditi tegija teostusjooniseks seda manuaali mis on joonistatud elektrikilbi siseuksele ja mis näitab milline kaitselüliti milllisele pistikule mõeldud on.

Ei nõustu ja suhtuks sellisesse auditisse suure kahtlusega. Miks? Jaotuskeskuse elektriskeem-teostusjoonis ei anna aimu järgnevustest, hargnemistest ja gruppide tegelikust suurusest.

Kui igale pistikupesale ja tarvitile läheb jaotuskilbist oma, eraldi liin, siis mis hargnemisi sealt veel on otsida?

Kui "vana maja" kilbis on ainult kolm korki, siis küll on skeem keerulisem.

ping kirjutas: ↑10 Juul 2023, 19:22Kui igale pistikupesale ja tarvitile läheb jaotuskilbist oma, eraldi liin

Mis mõte sellisel paigaldisel (projektil) oleks eramajas või korteris?

ping kirjutas: ↑10 Juul 2023, 19:22 Kui igale pistikupesale ja tarvitile läheb jaotuskilbist oma, eraldi liin, siis mis hargnemisi sealt veel on otsida?

Jaotuskeskuses on kiri- "köögiakna vasaku nurga pistikupesa", või on kõik paigaldis nähtavalt markeeritud?
Kaabli mahtu arvestades ..... vajaks juba pilte.... arvan ma.

Imelik kirjutas: ↑10 Juul 2023, 21:19

ping kirjutas: ↑10 Juul 2023, 19:22 Kui igale pistikupesale ja tarvitile läheb jaotuskilbist oma, eraldi liin, siis mis hargnemisi sealt veel on otsida?

Jaotuskeskuses on kiri- "köögiakna vasaku nurga pistikupesa", või on kõik paigaldis nähtavalt markeeritud?
Kaabli mahtu arvestades ..... vajaks juba pilte.... arvan ma.

Nii pikad märgised ei pruugi äramahtuda ja mõistlik on numbreid kasutada.
Minul näiteks on ühel pool köögiakent pistikupesal number 4 ja teisepool 5 ning samad numbrid on kaabliotstel ja automaatidel.

Antud kuuri tuleks 5 mooduli kohaga kilp, kus oleks pealüliti, RVK ja 2 automaati, millest üks läheks valguseks ja teine pistikupessa.

Küülaline kirjutas: ↑10 Juul 2023, 19:37

ping kirjutas: ↑10 Juul 2023, 19:22Kui igale pistikupesale ja tarvitile läheb jaotuskilbist oma, eraldi liin

Mis mõte sellisel paigaldisel (projektil) oleks eramajas või korteris?

Kas tekitab küsimusi, et miks peaksid kilbist kaablid minema tarbijatele?

Kasutaja Ping on juba kõik ära öelnud. Mul pole enam midagi lisada. Kõik kaablid jooksevad seina pealt, mitte peidetuna. Lisaks numbrile on lisatud selgituseks kas tegemist on treipingi või kompressori kaitselülitiga. Samas on see selgitus tüütu, kui otsustad mingil põhjusel asju ümber tõsta, sest siis pead ka kõik märkused üle kontrollima. Lihtsam on asju ajada numbritega.
P.S. Hetkel suhtun konkreetsesse audititegijasse suure kahtluse asemel jätkuvalt suure austusega kuna teistsuguseks suhtumiseks pole lihtsalt põhjust.

ping kirjutas: ↑11 Juul 2023, 00:41pealüliti, RVK ja 2 automaati

Kui elamu kilbis on kuuri liinil kombineeritud RVK+liigvoolukaitse, piisab kuuris täiesti harukarbist pistikupesale ja valgustile.

pikk88 kirjutas: ↑11 Juul 2023, 09:18 Kasutaja Ping on juba kõik ära öelnud. Mul pole enam midagi lisada. Kõik kaablid jooksevad seina pealt, mitte peidetuna. Lisaks numbrile on lisatud selgituseks kas tegemist on treipingi või kompressori kaitselülitiga.

Keskmises majapidamises on umbes 50-100 tarbimispunkti (olenevalt vajadusest ja majapidamise suurusest).
Teie väidate, et teil jooksevad igale punktile eraldi toitekaablid jaotuskeskusest, mis on mõlemas otsas nõuetekohaselt markeeritud (ka varjatud paigaldusel, ka valgustuspaigaldis jne.) ning seda veel pindpaigaldusel...? Maitse üle ei vaielda aga ma isiklikult eelistaksin pigem teostusjoonist.
PS. Kui te mõtlesite eraldi ainult garaazi/kuuri/ majapidamisruumi jaotuskeskust, siis on jutt teine...

Küülaline kirjutas: ↑11 Juul 2023, 09:20

ping kirjutas: ↑11 Juul 2023, 00:41pealüliti, RVK ja 2 automaati

Kui elamu kilbis on kuuri liinil kombineeritud RVK+liigvoolukaitse, piisab kuuris täiesti harukarbist pistikupesale ja valgustile.

Tavaliselt PP-le veetakse 2,5 ja valgustile 1,5 mm2 juhtmed. Sellega seoses võiksid olla erinevad liinikaitsed. Samas võib muidugi mõlemale vedada 1,5 ja pista ühiseks kaitseks paigaldusviisi teadmata 13 A. Kui pinnapealsed (C paigaldusviis, 2 koormatud juhet), võib 16 ka pista (eeldusel, et pole pikad liinid ja ei pea hakkama kaitse automaatset rakendumist kontrollima). NB! Kuuris võiks PP kaitselülti olla C karakteristikuga, muidu ei saa rellakat või survepesurit lülitada. Ja kuna PP ülekoormamisega seoses ainukese valgustuse kustumine imeb täiega, võiks olla selle tõttu ahelad eraldi kaitstud.

Kokkuvõttes, valgustuse ees näiteks kombikaitse C6, kaabel 1,5 ja PP ees C16 (kaabel 1,5 või 2,5 pinnapealne või 2,5 soojustuses) või C13 (kaabel 1,5 mm2 soojustuses).

Mina olen esimesest postitusest peale kirjutanud oma 60 ruudusest garaaz/kuur/abihoonest, sest teema autor küsis nõu oma 60 ruuduse kuuri kohta. Aga nagu ikka on siin teema arenedes jõudnud jutt juba sujuvalt kuurist elamusse. Katsuge ikka teemas püsida

pikk88 kirjutas: ↑06 Juul 2023, 09:08 Kui projekti enda tarbeks vaja on siis selle vormistaja otsimine on paras peavalu. Kui valla ehitusinsener nõuab siis saada ta kuu peale.

Küsimus pigem selles, et sooviks hoonele kindlustust ka peale teha ja kui registris on ilma elektrita kuur ja salaja on elekter ikkagi sisse pandud kas siis mitte jama ei tule? Oletame näiteks äike lööb sisse, kindlustus tuleb kohale ja avastab et elekter on veetud mida ei peaks olema.

Selle koha pealt siin kindlasti targemaid vastajaid, kuid ma oletan, et sellisel juhul vaja sul läbi viia andmete muutus registris ning sinna teada anda, et elekter on sisse veetud. Elektri projekti minu teada selle jaoks ikkagi vaja pole. Selle kohta peaksid saama kõige kiirema ja selgema vastuse valla ehitusnõunikult. Selle eest need mehed seal palka saavad, et säärastele küsimustele vastata.

Andmete muutuseks tuleb tõenäoliselt esitada projekt, kui see kooskõlastatud, siis esitada kasutusteatisega koos ehitaja deklar või isegi paigaldise audit jne. Ehk selle pikendusjuhtme legaliseerimiseks on ette nähtud müriaad peenhäälestud protseduure, kus iga lüli teeb ülimalt tähtsat nägu ja koorib korralikult pappi.

Keda peaks huvitama, et mingisse kuuri on elekter sisse veetud?
Kas järgmiseks lähed pesunööre deklareerima jne?
Eestlane on oma seaduskuulekuses loll mis loll, muud pole öelda.

karukusti kirjutas: ↑14 Juul 2023, 08:04 Küsimus pigem selles, et sooviks hoonele kindlustust ka peale teha ja kui registris on ilma elektrita kuur ja salaja on elekter ikkagi sisse pandud kas siis mitte jama ei tule? Oletame näiteks äike lööb sisse, kindlustus tuleb kohale ja avastab et elekter on veetud mida ei peaks olema.

On vaja- 1. joonis muudatusega (ei ole vaja projekti) 2. muudatuse tegija deklaratsiooni
Kui keegi väidab, et esimesel juhul aitab pildist jaotuskeskuse uksest(skeemiga), siis selle peale ei julgeks "mürki võtta".

karukusti kirjutas: ↑14 Juul 2023, 08:04 Küsimus pigem selles, et sooviks hoonele kindlustust ka peale teha ja kui registris on ilma elektrita kuur ja salaja on elekter ikkagi sisse pandud kas siis mitte jama ei tule? Oletame näiteks äike lööb sisse, kindlustus tuleb kohale ja avastab et elekter on veetud mida ei peaks olema.

Jep, täpselt nii see kindlustuse poolelt välja näebki ja näitab sulle eurode asemel trääsa.

pikk88 kirjutas: ↑14 Juul 2023, 08:28 Selle kohta peaksid saama kõige kiirema ja selgema vastuse valla ehitusnõunikult. Selle eest need mehed seal palka saavad, et säärastele küsimustele vastata.

Kas sa oled šovinist? Meite valla ehitusminister oli/on(?) naisterahvas.

kunn24 kirjutas: ↑14 Juul 2023, 12:32 Keda peaks huvitama, et mingisse kuuri on elekter sisse veetud?
Eestlane on oma seaduskuulekuses loll mis loll, muud pole öelda.

Kindlustust huvitab! Tuletaks su kommetaari peale uuesti meelde 35+ aastat tagasi situatsiooni enne Moskva kontrollide saabumist kabinetis A4 paberitele aasta jooksul "tehtut" kirja pannes ühe töökaaslase(vene rahvusest) öeldut- "Tšem bolše bumagi, tem tšištše šopa" ehk tõlgituna- "Mida rohkem paberit, seda puhtam perše". Arvestades seda, et tänapäeval ei ole vaja majavaltsuses/KOV isiklikult kohal käia, siis asjaajamise kulud neti teel on ikka väiksed. Isegi vastava ametniku tüütamine telefoni teel(tihtipeale kõned salvetatakse parema teeninduse pakkumise huvides, mis on) Muidugi, KOV-ga suhtlemise eelduseks peab olema seadusandluses natuke targem kui nende jurist.

kunn24 kirjutas: ↑14 Juul 2023, 12:32 Kas järgmiseks lähed pesunööre deklareerima jne?

Kas sa oled samasuguste põhimõtetega nagu meite praegused reformikad, kes omal ajal EKRE ettepanekule korraldada referendum Põhiseaduse sõnastuse muutmiseks, et mõiste "abielu" ei olene enam abiellujate soost? Ligi 1000 küsimust olid
Isegi ilma huumorisoolikata nööri mööda ja oma töökoha/pöördtooli/palga pärast muretsevale KOV ametnikule on võimalik selgitada, et milleks on paragrahvi nii kõver kui veel olla saab. Ma ei viitsi uurida, aga selle seadusele viitava sümbolile(§) pidi olema tol ajal väga tark homo sapiens.

Ma korra kuskil ütlesin, et 170 cm kõrgune pesunöör on väga ohtlik rajatis, kui sinna sisse joosta. Eriti, kui "nööriks" on traat. Kindlasti tuleb see kanda registrisse ja määrata talle ka kaitsevööndid, need punase lindiga tähistada, et keegi sel ei tilbendaks ja omal nina küljest ära ei jookseks. Kui tundub absurdikas, siis küll ametnikud oskavad midagi sellist välja mõelda. Varu popcorni.

Mis puutub kindlustusse, siis saada neile lepingupunkt, et kuuri on veetud elekter ja see asjaolu ei saa takistuseks võimaliku kahjujuhtumi lahendamisel. Kui ei aktsepteeri, siis hääleta jalagadega. Ise tead, palju nendega võimled.

Kindlustuses on reeglina hästi peenes kirjas kirjutatud, et kui objekt ei vasta kindlustuse üldtingimustele siis tegelikult kindlustuskaitset ei saa. Kas objekt vastab või ei vasta peab kindlustaja võtma kindlustuse andjalt allkirja, et vaatas objekti üle ja kinnitas selle vastamist kindlustuse tingimustele. Küll juba neid lugusi kuuldud, kus just see pisiasi on tegemata jäänud ja ullikesed on ostnud kindlustuse aga tegelikult neid lihtsalt pügati.
Kui muidu ei oska siis loetled kõik puudused kindlustusandja juures ette ja lased lepingu lisana need kirja panna (N: kuuris on elekter aga registris on ilma elektrita kuur jne...)