Ehitusfoorum

Tere!

Maja asub hajaasustus piirkonnas ja tuleohutusnõudest tuleb:
"Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus. Tulekustutussüsteemina ehitatakse välja hoonesse kodusprinkleri süsteem. Süsteem peab vastama EVS-EN 16925:2018/AC:2020. Kinnistule võib paigaldada ka tulekustutusvee mahuti 30m3.
Veevõtukoht peab vastama EVS 812 osa 6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017. Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul."

On keegi endale lasknud paigaldada kodusprinklerit? Kes paigaldas ja palju maksis?
Netis uurides tuleb välja Budgetin kes seda ainsana pakub.

Päästeamet on selle kohta mingi dokumendi üllitanud:
https://www.rescue.ee/files/2022-04/lih ... d24.03.pdf
Nemad kindlasti projekteerivad/ ehitavad:
https://www.firetek.ee/sprinkler-susteemid

Veevõtukoht peab vastama EVS 812 osa 6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017. Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul."

Eramaja?
Vajalik veehulk 108 m3.

Maaks kirjutas: ↑09 Mai 2023, 16:14 Päästeamet on selle kohta mingi dokumendi üllitanud:
https://www.rescue.ee/files/2022-04/lih ... d24.03.pdf
Nemad kindlasti projekteerivad/ ehitavad:
https://www.firetek.ee/sprinkler-susteemid

Seda päästeameti üllitist olen näinud. Seal vist osa teksti võetud ameerikamaalt sest hinna näited $.
"1 m² – 10 eur (ise paigaldada)" Kuna tegemist tuleohutuspaigaldisega, siis kas ikka ise tohib paigaldada.

Ühest sprinkleri paigaldus firmast uurisin projekti, saatsin arh.alused. Projekti hinnaks pakuti 1000-1500 +KM.

Mille poolest peab eramaja hajaasustuses eriline olema et sinna sprinklersüsteemi nõutakse?

Walter2 kirjutas: ↑10 Mai 2023, 11:01 Mille poolest peab eramaja hajaasustuses eriline olema et sinna sprinklersüsteemi nõutakse?

Asi selles et tuletõrje hüdranti ei ole läheduses. Siis variant kas 30m3 mahuti või sprinkler.

Parketi asemel kasuta siis põrandal plaate või linoleumi.
Arvestus andis mahutiks siiski 108 m3- eeldusel, et sa algselt jama ei postitanud.

Marek_R kirjutas: ↑10 Mai 2023, 11:26

Walter2 kirjutas: ↑10 Mai 2023, 11:01 Mille poolest peab eramaja hajaasustuses eriline olema et sinna sprinklersüsteemi nõutakse?

Asi selles et tuletõrje hüdranti ei ole läheduses. Siis variant kas 30m3 mahuti või sprinkler.

99% hajamajadest pole läheduses mingit hüdranti.
Huvitav mul hajas maaelamise remont käsil ja ei tahtnud keegi sinna sprinklerit, mahutit, tiiki ega hüdranti. Meri küll 2 km kaugusel, vahest sellest piisas?
Pealegi mis see PA asi on kui su hajali elamine kuskil karumustikas maha põleb? Kui keset küla siis jah - et küla põlema ei pane. Oma valik kas teed hoonekindlustuse või mitte.
Või loevad ka juba maksuraha laekumist?

Tegemist uue majaga, millele poleks saanud muidu ehitusluba, kui poleks seda jama seal kirjas olnud.

kunn24 kirjutas: ↑10 Mai 2023, 14:55 Parketi asemel kasuta siis põrandal plaate või linoleumi.
Arvestus andis mahutiks siiski 108 m3- eeldusel, et sa algselt jama ei postitanud.

Standardi järgi peab jah tagama 3tunni jooksul veehulga.
Sellest aastast on määrusesse https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021020?leiaKehtiv jõudnud märge: § 7. Nõuded veevooluhulgale veevõtukohas: (6) I kasutusviisiga hoonel, välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.

Nojah, aga mida te siristate siin siis sellist juttu, mis 1.-s postituses? Ilmselegelt 3,6 korda suurema mahuti jutt on jama või te ei süvene üldse arvudesse? Kui jutt käib, et 30 m3 tagaks veehulga 3 tunni jooksul, siis voolukiirus on vaid 2,78 l/s.
Tsitaat:
Veevõtukoht peab vastama EVS 812 osa 6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017. Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul."

See lõik on võetud ehitusprojekti seletuskirjast ja sama nõue on ka määruses kirjas millele eelnevalt viitasin.
Minu algne küsimus oli sprinkleri kohta, aga nüüd käib jutt mahuti suuruse ümber

Sprinkleri kohta oli päris palju infot hr Maaksi poolt viidatud materjalis. Kui sellesse süveneda, midagi keerulist ju ei ole. Seal on ka ilusti öeldud: võta toru, vea laiali ja keera sprinklerid külge. Isegi näidiseelarve tehtud. Isegi PVC toru võib kasutada või lausa soovitav, kui kuumus suur, hakkab vesi toru sulamise järel otse koldesse jooksma.
https://www.rescue.ee/files/2022-04/lih ... d24.03.pdf

Lisan juurde PA teise allika, vt sealt lk 22 https://www.rescue.ee/files/2018-09/tul ... 338ad32d96

Mind pigem huvitaks splinkersüsteemi nõudjate ajutegevus. Minu ajutegevus ütleb, et reeglina hajaasustuses puudub ühisveevärk ja enamasti on oma puurkaevud, milles olev pump töötab elektri pealt. Kui nüüd tekib tulekahju, hakkab splinker tööle, aga kas tuli või vesi ei aja elektrisüsteemi lühisesse ja lükkab kilbis kaitsmed välja? Kuidas saab splinker siis vett pritsida?
Ahjaa, veel, kuidas saab Päästeamet viidata ja nõuda midagi, mis on kirjas salajases(tasulises) EVS-s. Kas teema algataja teab mõnda kodanikele täitmiseks mõeldud kohustuslikku seadust või muud seadusandlikku akti, mis ei ole avaldatud Riigi Teatajas? Mina ei tea. Võib ju küsida ka päästeametniku käest, et kas tema teab. Kui ta ei tea, siis las teeb sulle selgeks, miks ta nõuab seadustamata standardite järgimist.

Pista suurem hüdrofoor, siis jätkub vett ilma elektrita kauemaks. Sprinkler aitab päris palju, kui on diivani kohal, kus võimalik konikaarel magab.
Seltsimees, kes seda jura projekteerib, võiks määrusest lugeda ka kohta, et mahutist saab hajas ära hiilida, kui on võimalik vedada kuni 400 m sirget voolikuliini (§ 6 lg 5).

Urmas kirjutas: ↑11 Mai 2023, 13:27 Mind pigem huvitaks splinkersüsteemi nõudjate ajutegevus. Minu ajutegevus ütleb, et reeglina hajaasustuses puudub ühisveevärk ja enamasti on oma puurkaevud, milles olev pump töötab elektri pealt. Kui nüüd tekib tulekahju, hakkab splinker tööle, aga kas tuli või vesi ei aja elektrisüsteemi lühisesse ja lükkab kilbis kaitsmed välja? Kuidas saab splinker siis vett pritsida?

Küllap sellele on ka mõeldud. Kriitilistele süsteemidele saab teha eraldi, lollikindlamad toiteahelad jne. Kogu kilp sobiva IP-ga kesta sisse või eraldada osa sellest pritsmekindlalt.

aero kirjutas: ↑11 Mai 2023, 15:51

Urmas kirjutas: ↑11 Mai 2023, 13:27 Mind pigem huvitaks splinkersüsteemi nõudjate ajutegevus. Minu ajutegevus ütleb, et reeglina hajaasustuses puudub ühisveevärk ja enamasti on oma puurkaevud, milles olev pump töötab elektri pealt. Kui nüüd tekib tulekahju, hakkab splinker tööle, aga kas tuli või vesi ei aja elektrisüsteemi lühisesse ja lükkab kilbis kaitsmed välja? Kuidas saab splinker siis vett pritsida?

Küllap sellele on ka mõeldud. Kriitilistele süsteemidele saab teha eraldi, lollikindlamad toiteahelad jne. Kogu kilp sobiva IP-ga kesta sisse või eraldada osa sellest pritsmekindlalt.

Spinklersüsteemi elektrijuhtmeteks tuleb kasutada tulekindlamaid (punaseid) kaableid, lisaks pumba- ja tehnikaruumile kehtivad ka lisanõuded.

Täpsutame, kui on erinevad tuletõkkesektsioonid.
Eramajas ei ole.
Veetrassist tuleval süsteemil ei pruugi olla mitte ühtegi juhet.
Mingi loogika võiks olla oma kirjapandus.

kunn24 kirjutas: ↑11 Mai 2023, 13:40 Sprinkler aitab päris palju, kui on diivani kohal, kus võimalik konikaarel magab.

Ja-jaa, konikaarlil on kindlasti raha ehitada splinkersüsteem. Konikaarlid müüvad päästeametnike poolt tasuta paigaldatud suitsuandurid ka maha.

ping kirjutas: ↑11 Mai 2023, 18:54 Spinklersüsteemi elektrijuhtmeteks tuleb kasutada tulekindlamaid (punaseid) kaableid, lisaks pumba- ja tehnikaruumile kehtivad ka lisanõuded.

Tahaks küsida, et kui palju see splinkersüsteem ka tegelikult aitab või hoiab midagi ära? on selle kohta mingit statistikat? Olen aru saanud, et splinker hakkab tööle siis kui see ampullike sulab kuumusega ja päästab vee valla. Tahtsin teada, et milliste kraadide juures ampullike rakendab splinkeri tööle ja kirjutasin guuglisse märksõnaks "splinkeri rakendumise temperatuur", aga välja ei tulnud midagi. Kui toas on ikka selline kuumus, mis paneb splinkeri tööle, siis kas hilja ei ole ikkagi. Eriti kui lugeda/vaadata Päästeameti promomaterjali tule leviku kiiruse kohta. Kaubanduskeskustes tulekahju korral on tuletõrje vist enne kohal kui splinkerid tööle hakkavad kui öine aeg välja arvata.

Kunagi Norras kortermaja ehitusel jäi üks spinkler näppu ja sellele oli pressitud kirjas 68 kraadi Celsiuse järgi. Ampull oli klaasist ja see ilmselt ei sula selle temperatuuriga vaid pigem lõhkeb tänu sisemise surve tõusule.

No ja natuke otsimist siis ka leiab infot -
Sprinkler rakendub vaid juhul kui laealune temperatuur tõuseb ohtlikult kõrgeks. Standartsete sprinklerite rakendumise temperatuurid on erinevad, õigemini sprinkleris asetseva kuumustundliku ampulli temperatuurikoefitsendid, mis sprinkleri avavad on erinevad, kõige tavalisem on nt 68°C, saunades näiteks on paigaldatud kõrgema koefitsiendiga sprinkler.
Link ka kuskohast selle tsitaadi kopeerisin: https://www.budgetin.ee/kodusprinkler/

RaJy kirjutas: ↑11 Mai 2023, 20:52ei sula selle temperatuuriga vaid pigem lõhkeb

Põhimõttelist vahet ju ei ole, kas sulab või lõhkeb, ütleme - rakendub.

ping kirjutas: ↑11 Mai 2023, 18:54tulekindlamaid (punaseid) kaableid

Need ei ole mitte "tulekindlamad" vaid tulepüsivad ja jagatakse veel klassidesse E30 E60 E90.

Küülaline kirjutas: ↑11 Mai 2023, 21:50

RaJy kirjutas: ↑11 Mai 2023, 20:52ei sula selle temperatuuriga vaid pigem lõhkeb

Põhimõttelist vahet ju ei ole, kas sulab või lõhkeb, ütleme - rakendub.

Põhimõtteliselt jah, aga üldhariduslikul eesmärgil selgitasin enamlevinud spinklerite tööpõhimõtet. Minu jutu mõte oli ennekõike selles, et on võimalik infot leida ja rakendumise temperatuur on samuti leitav - kui otsida oskad
Millegipärast arvan, et lõhkemise temperatuuri on natuke lihtsam täpselt paika panna kui sulamise - sulamine on natuke laiem mõiste - materjal muutub temperatuuri kasvades järjest pehmemaks. Samas lõhkemise hetke paneb paika rõhk ampullis mis on kontrollitav ampulli materjali paksuse ja ampulli sisuga (õhk, mingi inertgaas vms)

kunn24 kirjutas: ↑11 Mai 2023, 18:58 Täpsutame, kui on erinevad tuletõkkesektsioonid.
Eramajas ei ole.

Kuid miks sel juhul nõutakse eramute tehnoruumide vaheukseks tuletõkkeks kõrgendtud vastupidvusega ust? Kas jälle kellegi päästeametnike ajutegevuse omaloomingu ideest, kellele on koolis mainitud EVS olemasolust, kuid unustatud mainimata EVS seaduslikkust?

kunn24 kirjutas: ↑11 Mai 2023, 18:58 Veetrassist tuleval süsteemil ei pruugi olla mitte ühtegi juhet.
Mingi loogika võiks olla oma kirjapandus.

Teema algataja probleem käib hajaasustuse kohta ja seal on vist ainult lokaalne veetrass, mis sõltub puur- või salvkaevus asuvast pumbast ja kuidas on kaevus asuv pump ühendatud elektrisüsteemiga.

aero kirjutas: ↑11 Mai 2023, 15:51 Küllap sellele on ka mõeldud. Kriitilistele süsteemidele saab teha eraldi, lollikindlamad toiteahelad jne. Kogu kilp sobiva IP-ga kesta sisse või eraldada osa sellest pritsmekindlalt.

Paluks viidata sellele SAAB kohustuslikkusele.

ping kirjutas: ↑11 Mai 2023, 18:54 Spinklersüsteemi elektrijuhtmeteks tuleb kasutada tulekindlamaid (punaseid) kaableid, lisaks pumba- ja tehnikaruumile kehtivad ka lisanõuded.

Jälle, paluks viidata sellele nõude seaduslikkusele, et TULEB kasutada tulekindlamaid kaableid. EVS ei ole kohustuslik! EhS konkreetne paragrahv või vastava valdkonna ministri määrus, mis on avaldatud RT-s. Muidu on jutt BS. Riik peaks oma nõudmistest olema sama konkreetne nagu ta nõuab oma kodanikelt seaduste järgimist. Kui riigi ametnikud nõuavad ametlikult ühe MTÜ soovituslike standardite täitmist, siis EV peaks olema korruptsioonitasemelt isegi Somaaliast tagapool.

kunn24 kirjutas: ↑11 Mai 2023, 18:58 ....
Veetrassist tuleval süsteemil ei pruugi olla mitte ühtegi juhet.
Mingi loogika võiks olla oma kirjapandus.

Sprinklerüsteemi tööks on vajalikud juhtmed.
Tavalise hajaasustuse veevärgi rõhk (öösel max 4bar) ei pruugi olla piisav pihustite piisavaks tööks (ühe pihusti veekulu 70l/min, min rõhk 0,5bar) ja võrgu rõhuga lihtsalt hoitakse süsteemi kontrolliks rõhuall.

Kui rõhuandur registreerib sprinkleri torustikus rõhulanguse, siis käivitub rõhutõste pump, mis tõstab süsteemi rõhu 10bar'ni.
Spinklerite max töörõhk on 12bar.