Maaküte vs ÕhkVesi 85m2 majale

[Hiid]

Tere
Plaan elada veel siin ilmas 30a. Teen väikse ühekordse maja 85m2
Põrandakütet ja vett tegema on kumb mõistlikum? Kui paigaldusmaksumus ja igaaastane prognoositav elektrikulu arvesse võtta.
Majja tuleb ka ahi, kuna maja asub metsas ja meeldib puude praksumine.
Vanainimesed, sooja vett väga ei tarbita. Vanni ei tule.
Ja veel.
Kui Õhk-Vesi, siis kas omab suurt tähtsust, kuspool ilmakaares on väliseade? Kas päikesekiirgus aitab kõvasti Copi tõsta? Veebruarist juba soojendab ju, rääkimata märtsist.
Kui pikk võib olla max sise-välisosa vaheline toru?
Arutlegem

[nexus4]

Pane investeeringu maksumused ka juurde ja arutame. Aga siin lõhnab õhk vesi järgi.

[nexus4]

Minu real-life näidud, maaküte. Huvitav oleks näha kellegi õhk-vesi omi sama täpsusega. Saaks võrrelda ja tuletada.

[Hiid]

kui suur elamine sul on?

[ping]

Tere
Plaan elada veel siin ilmas 30a. Teen väikse ühekordse maja 85m2
Põrandakütet ja vett tegema on kumb mõistlikum? Kui paigaldusmaksumus ja igaaastane prognoositav elektrikulu arvesse võtta.
....
Arutlegem

Alustuseks arvuta kokku läbi piirete lahkuv energiakulu ja sooja vee tegemise energiakulu.
Ainult põrandapinna arvestamine soojuskadudeks on petlik.

Abiks võib olla Vuuk kalkulaator.
https://vuuk.ee/soojakulude_kalkulaator.php
https://vuuk.ee/soojakulud.php
Soe vesi: https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html

Sisesta erinevaid soojustuse paksusi ja suure tõenäosusega näed, et piisavalt väikse soojuskulu juures ja arvestades veepõhise soojuspumba elueaks 10 aastat, siis pole majanduslikult kasulik vesisoojuspumba ja (betoon)põrandakütte soetamine väiksesse maija, kui kütteseadmete soetuskulud ületavad 2000eur.

Sest 6000eur maksva soojuspumba eluiga saab ennem läbi, kui see suudab ennast väikse energiakulu juures tasa teenida.

Mõne inimese tagasihoidliku nädalase pesuveekoguse soojandemiseks on kulupõhine tavaline 80L elektriboiler.

(Mul õhk/vesi pump sellel talvel ainult seisis ja nüüd demonteerisin selle, kui mittevajaliku.)

[trebla]

Peamine ...milline saab olema elektri hind...?

Äkki tasuks maandada selle muutuse riski...?

[Hiid]

Sisesta erinevaid soojustuse paksusi ja suure tõenäosusega näed, et piisavalt väikse soojuskulu juures ja arvestades veepõhise soojuspumba elueaks 10 aastat, siis pole majanduslikult kasulik vesisoojuspumba ja (betoon)põrandakütte soetamine väiksesse maija, kui kütteseadmete soetuskulud ületavad 2000eur.

Sest 6000eur maksva soojuspumba eluiga saab ennem läbi, kui see suudab ennast väikse energiakulu juures tasa teenida.

Mõne inimese tagasihoidliku nädalase pesuveekoguse soojandemiseks on kulupõhine tavaline 80L elektriboiler.

(Mul õhk/vesi pump sellel talvel ainult seisis ja nüüd demonteerisin selle, kui mittevajaliku.)

Aga kuidas siis põrand soojaks saada?
Tõenäoliselt tulevadki kulud väikesed, kuna eelmises elamises, mis 2k ja 150m2, ei ületa need ka talvel 100eur/kuus

[Kalvis]

Tere
Põrandakütet ja vett tegema on kumb mõistlikum? Kui paigaldusmaksumus ja igaaastane prognoositav elektrikulu arvesse võtta.
Majja tuleb ka ahi, kuna maja asub metsas ja meeldib puude praksumine.
Ja veel.
Kui Õhk-Vesi, siis kas omab suurt tähtsust, kuspool ilmakaares on väliseade? Kas päikesekiirgus aitab kõvasti Copi tõsta? Veebruarist juba soojendab ju, rääkimata märtsist.
Kui pikk võib olla max sise-välisosa vaheline toru?
Arutlegem

Kui majja tuleb ahi siis majanduslikult kaldub õhk-vesi SP kasuks kuna väga suurte külmadega saab ahjuga kütmist toetada ja seega investeering SP väheneb oluliselt. Julgeks pakkuda vaat et 4 kW õhk-vesi pumpa.
Maasoojuspump versus õhk-vesi on investeering ja raha tagasitulek tugevalt õhk-vesi kasuks. Maasoojuspumba ehituskulud on üsna kallid - just maakontuur. Selle raha tagasi saamiseks peaks olema elekter kallis või tarbid suurt võimsust. Maja on aga pisike, seal elavad säästlikud inimesed siis ei teeni MSP kunagi oma pappi tagasi. See muidugi ei välista MSP ehitamist - mitmed ehitavad maakontuuri ise hoides pappi kokku 2-3 korda võrreldes ehitusfirmadega. Minikopa laenatus koos kaevajaga võib üsnagi odav olla.
Kuna õhk-vesi imeb sooja õhust aga temperatuur ei sõltu ilmakaarest siis peetakse selle asukohta vähem oluliseks. Väike efekt on lõuna suunal - päike soojendab maapinda ja selle kohal olev õhk soojeneb kiiremini. Aga oletan umbes 1 kraad on õhk soojem.
õhk-vesi COP sõltub õhu temperatuurist. kevad-sügis on see päris tihti 0..7 C kandis päeval - versus maakontuuri nulli või lausa kerge miinus kraadiga. Keset Talve on muidugi MSP eelis COP osas.
üldiselt väga üle 15 m ei tasu minna siis hakkad võimsuses kaotama. MA ei viitsi otsida aga netis oli see toru pikkus versus võimsuse langus kenasti välja toodud.
ÕSP ja MSP on ju ideaalne põrandaküte. Põrandakütet saab iga põrandaga realiseerida aga parim on betoonvalu küttetorude ja plaatidega

[Hiid]

Ma mõtlesin, et päikesekiirgus vastu õhkosa annab märgatava efekti.
Kui seda ei ole, siis läheks välisosa põhjakülge ja seal oleks ka ''kütteruum'' lähedal, seega pikkade torude vedamine poleks vajalik.
Mõtlesin, et kui annaks suurt efekti välisosa sulatamine päikese kaasabil vms, siis oleks olnud vaja 10m vedada....

[Prill]

Kuna nagunii ahi tuleb majja, tunduks õhk-vesi täiesti piisavat, sest väga külmad ilmad või kalli elektrihinnaga ajad saab katta ahjuga. Ahi + maakütte rajamine tunduks pigem raiskamisena, sest stabiilsema COP-iga maakütte ainuke eelis õhk-vesi ees oleks ahju puudumine..
Või kui ikkagi raha üle on ja sügeleb, panna see maaküttest üle jääv raha hoone paremasse soojustamisse.

Ma mõtlesin, et päikesekiirgus vastu õhkosa annab märgatava efekti.

Uurisin mida internett kostab, uus jumal tehisintellekt arvab, et päikese käes peaks olema efektiivsem, ülejäänud üle ilma arvamused peavad seda erinevust marginaalsemaks, seadme koha valikul on pigem muud prioriteedid, nt müra, et ei oleks magamistoa lähedal jm.

Ise pakuks, kuna soojuspumba välisosa ei ole mõeldud otsese päikese soojuse püüdmiseks, vaid kasutab soojust õhust ehk see, et kevadel päikesepoolne sein/katus/materjalid päiksesest tuntavalt soojaks köetud aga põhjapoolsed osad mitte, ei puuduta õhutemperatuuri. Piltlikult tuleks mõõta (mõõta korrektselt, et otsene päikesekiirgus ei mõjutaks mõõteseadet) ära õhutemperatuur lõuna pool maja ja õhutemperatuur varjus pool maja - see peaks andma vastuse, kas õhutemperatuuris on erinevust.
Isegi kui on erinevus päikselise poole kasuks, tuleks arvestada nüansiga, et õhk õues ei taha paigal püsida - tuul liigutab õhku ringi ehk kannab jahedamat õhku päikselisse kohta ja samamoodi soojenenud õhku varjulisse ossa.
Tunde järgi pakuks, et seadme paigalduskoha vahe selles vaates jääb pigem sümboolseks ja kaob rohkem mõõtevigadesse ära ning mõõdetavat kokkuhoidu sealt pigem välja ei pigista.
Suurem erinevus võiks tulla isegi sellest kas soojuspumba välisosa on paigutatud kinnisesse hoone sopi välisossa või hea õhuliikuvusega kohta. Näiteks osad on tahtnud välisosa peita kuskile varjualla, kuuri vm ja see pidavat mõjutama seadme efektiivsust, sest õhuvahetus on takistatud.
Nii, et pigem valida võimalikult tuuline koht

Nüanss millele ise olen mõelnud, et õhk-vesi tuleks kasuks kui hoone ventilatsiooni väljapuhke õhku saaks läbi pumba ventilaatori lasta. Reeglina majast väljuv "must õhk" on kütteperioodil soojem kui välisõhk ehk sealt saaks soojuspump veel energiat välja korjata. Iseküsimus, kui palju see just juurde annab.

[ping]

Sisesta erinevaid soojustuse paksusi ja suure tõenäosusega näed, et piisavalt väikse soojuskulu juures ja arvestades veepõhise soojuspumba elueaks 10 aastat, siis pole majanduslikult kasulik vesisoojuspumba ja (betoon)põrandakütte soetamine väiksesse maija, kui kütteseadmete soetuskulud ületavad 2000eur.

Sest 6000eur maksva soojuspumba eluiga saab ennem läbi, kui see suudab ennast väikse energiakulu juures tasa teenida.

Paari inimese tagasihoidliku nädalase pesuveekoguse soojandemiseks on kulupõhine tavaline 80L elektriboiler.

(Mul õhk/vesi pump sellel talvel ainult seisis ja nüüd demonteerisin selle, kui mittevajaliku.)

Aga kuidas siis põrand soojaks saada?
Tõenäoliselt tulevadki kulud väikesed, kuna eelmises elamises, mis 2k ja 150m2, ei ületa need ka talvel 100eur/kuus

"Väikse, ökonoomse maja" kasutusideoloogia erineb oluliselt "suurpereelamu" kasutusviisist.

Mõistlik on arvutuste jaoks see "vajalik põranda soojuse temperatuur" numbritesse panna. Mitu kraadi?
Kuidas ahiküttega elamise põrand soojaks saadakse?
Mitu kraadi peaks põranda temperatuur ja ruumi siseõhu temperatuur olema?

Kui põranda soojustus on piisav, siis ei saa põranda pinna temperatuur olla madalam toatemperatuurist, isegi ilma põranda lisakütteta!
Millises temparatuuris on toas olev laud ja tool, kas nendele on ka eraldi kütet vaja?

Arvesta, et põranda all on temperatuur aasta läbi ca +4C aga välisseina taga võib talvel isegi -25C olla!

Kui kütteta põranda all (temp vahe 16C) on 20cm soojustust ja välisseinas (temp vahe 40C) 25cm soojustust, siis soojakadu põrandast on talvekülmas väiksem kui välisseinast.

Aga kui küttegapõrand on ruumi ainus soojaallikas (kõrgema temperatuuriga kui toaõhk), siis peaks põranda all olema soojustus vähemalt 30-40cm, arvestades küttega betoonplaadi alumise ja ülemise pinna temperatuuri erinevust.

Sooja, küttega põranda osatähtsus elamise mõnusa sisekliima tagamisel on oluline sellisel juhul, kui toa seinad on külmad ja põrand on ainuke soe asi, mis ruumi soojusenergiat kiirgab.

Kui teha alla 100m2 maja põrand 20cm soojustusega ja seinad soojustuse paksusega vähemalt 25cm ja lae peale 40cm villa, siis ei ole majanduslikku mõtet veepõhist kütet üldse välja ehitada vaid piisab kütmiseks konstrueeritud Õ/Õ soojuspumbast.

Pensionäril ei maksa jätta tähelepanuta ka seadme hilisemat ekspluatatsioonikulu 20, 30 aasta pärast.
Kui 10 aasta vanuse maasoojapumba kohta öeldakse kohe, et "see vana romu on vaja väljavahetada ja remontimisele ei kuulu", siis õhksoojapumba asendamine on kordades odavam ja kiirem kui veepõhise seadme väljavahetamine.

[ping]

... Julgeks pakkuda vaat et 4 kW õhk-vesi pumpa. ...

Millise kohaliku firma laovalikus on saadaval nii väikse võimsusega (4kW) Õ/V pump, mis töötaks ka -25C juures?
Kui suur on sellise Õ/V agregaadi soetusmaksumus?
Ja kütteseadme kogumaksumus näiteks 10 aasta peale?

[ping]

Ma mõtlesin, et päikesekiirgus vastu õhkosa annab märgatava efekti.
Kui seda ei ole, siis läheks välisosa põhjakülge ja seal oleks ka ''kütteruum'' lähedal, seega pikkade torude vedamine poleks vajalik.
Mõtlesin, et kui annaks suurt efekti välisosa sulatamine päikese kaasabil vms, siis oleks olnud vaja 10m vedada....

Kui pikad torud paiknevad "köetavas siseruumis", siis kõik toodetud soojusenergia saab lekkida ainult siseruumi ja mitte midagi toodetud soojast kaotsi ei lähe.
Kadu tekkib siis, kui torusid veetakse mööda külma pööningut/keldrit või väljastpool välisseina.

Mina panin samale majale ühe välisosa põhjapoole ja teise lõunapoole.
Efekt on nullilähedastel välistemperatuuridel päeval, kus viludas olev põhjapoolne sulatab tavapärases rütmis aga lõunapoolne ei pruugi päeval üldse sulatusi teha, (sest tema andur registreerib paar kraadi kõrgema välistemperatuuri).

Teine häda põhjapoolsel seadmel on olnud korduvalt tuisuga.
Tuiskab sellise kooriku välisosa ümber, mis takistab õhu liikumist kuigi soojusvaheti enda sulatab kenasti lume all puhtaks.

[ping]

... Nüanss millele ise olen mõelnud, et õhk-vesi tuleks kasuks kui hoone ventilatsiooni väljapuhke õhku saaks läbi pumba ventilaatori lasta. Reeglina majast väljuv "must õhk" on kütteperioodil soojem kui välisõhk ehk sealt saaks soojuspump veel energiat välja korjata. Iseküsimus, kui palju see just juurde annab.

Kindlasti ei ole sa esimene ega jää viimaseks, kes seda on mõelnud või katsetanud.

Ventilatsiooni heitõhk on nii niiske, et jäätab väga ruttu välise soojusvaheti ning sulatustsükleid tuleb oluliselt tihedamalt teha mis nullib igasuguse kasu ning raiskab kompressori tööresurssi.

[nexus4]

Kui teha alla 100m2 maja põrand 20cm soojustusega ja seinad soojustuse paksusega vähemalt 25cm ja lae peale 40cm villa, siis ei ole majanduslikku mõtet veepõhist kütet üldse välja ehitada vaid piisab kütmiseks konstrueeritud Õ/Õ soojuspumbast.

Nõus, kütte osas väike uus soojustatud maja koos ahjuga ilmselt Õ/Õ kõige optimaalsem. Aga, tarbevesi tavalise boileriga on röövel... 4m3 kuus 40C vett on 2000kWh energiat aastas. See tuleks kuidagi lahendada...

Suur ja väga subjektiivne teema on siin tegelikult selles, et palju on täna pappi. Optimaalne või mitte on excelis, aga kui ikka penskarikodu ehitada, siis võiks jooksvad kulud olla nii madalad kui võimalik, sest tavainimesel on pensionieas vähem raha kui tööeas. Mis omakorda võib tähendada, seda, et ei peagi "ära tasuma", vaid kindlustad ennast tulevikuks.

//Edit: Kas küttematerjal ahjule on n.ö. tasuta käes?

[nexus4]

kui suur elamine sul on?

See oli pigem soov, et äkki saab võrrelda kellegi Õ/V'ga päris-elu SCOP'i, sest sai päris pikalt kaalutud Õ/V ja Maa vahel.

218m2; välispiirde summaarne soojuserikadu 198W/K (arvutuslik enne ehitust)

See on siin siis tegelikkus:

Kuvatõmmis 2023-04-27 120340.png (10.37 KiB) Vaadatud 1517 korda

[Hiid]

Õhk-Õhk ei meeldi kohe üldse. See tuleks kindlasti välja jätta.
Metsas on puid sitaks, need on nö, tasuta käes.
Mõtlen selle aja peale, kui enam kütta ei jõua, siis jääks põhikütteks ÕV...
Aga taga oleks ta pmst koguaeg, kasvõi tarbevee tekitajana ja varvaste soojendajana....

[ping]

... Aga, tarbevesi tavalise boileriga on röövel... 4m3 kuus 40C vett on 2000kWh energiat aastas. See tuleks kuidagi lahendada...

4m3 kuus sooja vett, see on 4 liikmelise pere, kuu aja soojavee vajadus ja kõigepealt peaks sellise veetarbe juures oma isikliku veekasutuse kriitiliselt üle vaatama.

[ping]

Õhk-Õhk ei meeldi kohe üldse. See tuleks kindlasti välja jätta.
Metsas on puid sitaks, need on nö, tasuta käes.
Mõtlen selle aja peale, kui enam kütta ei jõua, siis jääks põhikütteks ÕV...
Aga taga oleks ta pmst koguaeg, kasvõi tarbevee tekitajana ja varvaste soojendajana....

Kui arvestada 6000eur maksva Õ/V soojuspumba elueaks 10 aastat, siis igaastaseks veesoojenduseks tuleb kohe käia välja 600 eur aasta kohta ja kas penskaril on 10 aasta pärast nii palju võimu, et uus kütteseade osta?
Kui arvestada, et kasvõi igal aastal osta uus 100eur boiler, siis kui palju pesuvett saab 500 eur eest soojendada?

Kui elekter maksaks 0,3eur/kWh, siis 500eur eest saaks osta 1666kWh elektrienergiat, millega saab soojendada 35 500 liitrit pesuvett.

[nexus4]

Kus see 10 aastat tuleb? Mul ÕV'ga kokkupuude küll puudub, aga ei tahaks uskuda et iga dekaadi järel uus masin vaja osta, või igal aastal 10% masina hinnast remondile/hooldusele kulub... Teises majapidamises juba krooniajast üks MSP tuksub, vahetatud on selle ajaga peotäis temp andureid. Tagurpidi külmkapp ju...

[Hiid]

https://kliimamarket.ee/ohk-vesi-soojus ... uarea-5-kw
selline jäi silma....
3Kw ka olemas.

[ping]

... Teises majapidamises juba krooniajast üks MSP tuksub, vahetatud on selle ajaga peotäis temp andureid. Tagurpidi külmkapp ju...

Kas ise vahetasid andureid?

Mul ka üks MSP jäi krooniajast käima.
Kui nüüd veakood ette tuli, siis esimene jutt remondifirma poolt oli, et "See on nii vana masin, et tuleb kindlasti väljavahetada, sest enam pole mõtet remontida".

Kui ise läksin asja uurima, siis selgus, et 3T kraani vahetuse käigus oli hooldusmees ühe anduri pistikuga sihilikult sikku mänginud ja teadlikult teinud sellise viguri sisse, et masin kindlasti jälle remonti vajaks.

Vanu masinaid saab oskuste ja tahtmise korral veel elule aidata aga kaasaegseid 10 aasta pärast, ilma tootja tarkvarata ei pruugi enam käima saada.
Ja kui enam omal remondijaksu pole, kas siis pensionär jõuab kalli seadme remonditeenust sisseosta?

[ping]

https://kliimamarket.ee/ohk-vesi-soojus ... uarea-5-kw
selline jäi silma....
3Kw ka olemas.

Mulle on ka see jäänud silma aga sama müüja Rootsi leht ütleb, et see masin tuleb tellimise peale ja ei ole laos olemas.
(Võimsus on nii väike, et müüjal on (edaspidiste kliendiprobleemide vältimiseks) kasulikum müüa põhjamaale võimsam seade.)
https://varmepumpshopen.se/luft-vatten- ... ic-aquarea

Kuna selle pumba hinnas ei sisaldu boiler, siis see tuleks juurde osta ja milliseks siis kujuneb hind saab aimu sama müüja Soome lehelt:
https://zave.fi/ilma-vesilampopumput/pa ... uarea-5-kw
Soomes tuleks hind koos paigaldusega ALATES 8198eur, mis paneb kontrollima tasuvusarvutusi, sest hoone küttesüsteemi maksumus tuleks ka soetushinnale lisada.

[Walter2]

https://kliimamarket.ee/ohk-vesi-soojus ... uarea-5-kw
selline jäi silma....
3Kw ka olemas.

ma oleks natuke ettevaatlik firma suhtes kelle kontaktiks on ainult meiliaadress ja ostud toimuvad e-poe kaudu. Aga ma ka vanakooli inime ..

[Hiid]

no see oli näide, süvenemata Pingi küsimuse peale.
Kui googeldada, siis neid justkui saada ikka on.
Järgmine näide siis: https://www.kliimakaubamaja.ee/tooted/o ... juspumbad/