Kompanii 10 põleng Tartus

[pikk88]

Eile õhtul põles Tartu kesklinnas kunagine miilitsamaja. Kuulsin uudistest poole kõrvaga, et hiljuti olevat vist hoones lõppenud ka remont, kuid nüüd juba terve katus põles ja jutu järgi oli tuli levinud väga kiiresti. Päästeteenistus oli väljakutse saanud veidikene peale kella kaheksat ja kaks tundi hiljem oli tule levikule piir pandud aga kustutustööd katusel veel käisid. Ei viitsinud ennast linna ajada, et üritust kohale vaatama minna, kuid huvitav kuidas on võimalik, et kortermajas levib tänapäeval tuli kiiresti? Postimehe piltidelt ei saa aru mis soojustusmaterjali katuse all kasutati aga no kivivill ju ei põle? Lisaks olid hoones restoraniruumid ning ka linnaraamatukogu omas seal mingisugust ilmselt laopinda.
Postimehes kirjutas: "Põlengukolle asus katusekorrusel ning tuli haaras enda alla kogu katusealuse. Kustutustöödeks aga majja pääseda ei olnud esimesel tunnil võimalik. Päästjad kustutasid tuld algul päästeautode redelitel ja tõstukitel seistes."
Laske nüüd spekulatsioonidel tulla.

[ping]

... kuid huvitav kuidas on võimalik, et kortermajas levib tänapäeval tuli kiiresti? Postimehe piltidelt ei saa aru mis soojustusmaterjali katuse all kasutati aga no kivivill ju ei põle? ...

See ju nii vana maja, et eks seal oli poolemeetrine tuvisõnniku kiht soojustuseks.

Kui 80'ndatel selles majas vool kadus, siis selgus et miilitsamaja toideti läbi eelmise sajandi alul paigaldatud 2x4mm kaabli kaudu, mis koormuse kasvades muidugi põles ära.
Pahandus oli suur, sest kuidas ei märgatud varemate remontide käigus, et hoonel puudub korralik toitekaabel.
Suure tõenäosusega on kesklinna vanades majades ja maa sees veel veel tänapäevalgi säilinud sajandivanuseid kaableid.

(Olen ise neid sajandi vanuseid kaableid remontinud ja kuna kaablid olid tookord väga kallid, siis oli ka töö korralik.
Õlimaakaabli sees jooksis paberist mõõdulint, millega sai kaabli pikkust sentimeetri täpsusega määrata ja igal kaablimuhvil ning otsal oli metallist silt kaablimontööri nimega.)

[Urmas]

Postimehe piltidelt ei saa aru mis soojustusmaterjali katuse all kasutati aga no kivivill ju ei põle? ...
Laske nüüd spekulatsioonidel tulla.

Minu poolt üks spekulatsioon. Miks sa arvad, et kasutati kivivilla? Kas tselluvill ei kõlbagi pööningu poolt soojustuseks? Mõne edasimüüja jutu järgi tselluvill põleb, aga mitte eriti hästi, kuid kui kuumust rohkem, siis ehk põleb ka paremini.

Tselluvill koosneb ajalehepaberist ja muudest paberi ülejääkidest. Põlemise ja hallituse vastu lisatakse sekka umbes 12% boorhapet ja umbes 7% booraksit.
Tselluvill ei juhi tuld vaid aeglustab selle levikut.

https://puistevill.eu/tselluvill/

[Ac457765]

Miks soojustus pidi põlema, katuse konstruktsioonides ilmselt põlevat materjali (puitu) piisavalt.

[ping]

Miks soojustus pidi põlema, katuse konstruktsioonides ilmselt põlevat materjali (puitu) piisavalt.

"Targad" ka ei tea, et miks soojustused katustes juba aastaid põlevad või ei julgeta avalikult välja öelda probleemide kartuses, kui hakatakse soojustusmaterjalide müüjatelt ja sertifitseerijatelt massiliselt kahjusid sissenõudma.

Ei ole see esimene ega jää viimaseks suvel toimunud katuslae soojustuse põlenguks, mida ei saa mõrase korstna kaela veeretada.

1997 aasta suvel põles varahommikul Tartus Paptistide kiriku katus Sõpruse silla otsas, katuse soojustuse seest poolt.
Objektil polnud elektrit ja ehitajad olid usklikud mehed, kes ei suitsetanud.
https://www.postimees.ee/2514417/tartus ... atav-kirik

Juhtivpäästekorraldaja Vello Lehtsaar ütles, et kui tuletõrje pärale jõudis, põles hoonel katusealune, suuri leeke algul näha ei olnud. Tuli leviski katuse vahel. (Mitte katuse all.)

Katusealune põleng keerutas pealtnägijate sõnul alguses üles paksu suitsu, leegid tõusid nähtavale hiljem.

2019 süttis (paneelidega) ridaelamu katuse soojustus suvel, soojustuse seest, mitte siseruumidest.
https://tartu.postimees.ee/6699334/foto ... itsusammas
https://www.ohtuleht.ee/966277/paikesep ... GIfKsoDb6I

Netiportaal power-technology tõi tänavu märtsis välja 80 Suurbritannias toimunud päikesepaneelipõlengu statistika. Selle järgi oli 58 tulekahju põhjuseks päikesepaneel ise, sealjuures paneelis sees tekkiv elektrikaar.
Artiklis tuuakse muu hulgas välja, et vähemalt seitse katust on põlema läinud seetõttu, et paneelide moodulid on paigaldatud mittesüttivast materjalist puhvrita.

Viimane:

Lõuna päästekeskuse välijuht Guido Kokk kirjeldas "Aktuaalses kaameras", et päästetööd on kulgenud üsna ärevalt, kuna tegemist on suure L-kujulise hoonega vanalinnas, mille kivikatuse alt tulid leegid.

Kokk ei osanud esialgu hinnata, millest tuli alguse sai. Küll aga levis tuli tema sõnul soojustusmaterjali tõttu kiiresti edasi.

"Siin on pikad ruumid, mis on hiljaaegu ehitatud, kasutatud kipsplaatseinu, igasugust soojustusmaterjale ja tuli tänu sellele soojustusmaterjalile väga kiiresti levis edasi," rääkis Kokk, kelle sõnul alustasid päästjad katuse- ja seinakonstruktsioonide lahtivõtmist.

Koka kinnitusel kannatanuid hoonest ei leitud. "Kohe alguses läksid kolm suitsusukeldumislüli sisse ja püüdsid tulele piiri panna ja kannatanuid leida," ütles Kokk.

https://www.err.ee/1608954586/tartu-sud ... oranihoone

https://www.google.com/search?q=+p%C3%B ... -serp#ip=1

[pikk88]

See ju muinsuskaitsealune maja. Ma oma lolli peaga mõtlesin, et kui värskelt lõppes ülakorrusel korterite ehitus/remont siis ehk pöörati ka natuke rohkem tähelepanu tuleohutusele. Muidu oleks kohe spekuleerinud, et soojustuseks kasutati üldse penoplasti. Seal sees levib ju tuli päris kiiresti. Aga katsusin asjale ikka mõistusega läheneda. Tselluvilla kohalt ei oska sõna võtta. Mingisuguse ajalehes avaldatud pildi peal vedeles tänava peal mingisugune villatükk maas, seega soojustuseks ilmselt penot ei kasutatud. Kui, siis ainult osaliselt aga põlema läks praktiliselt terve katus. Kas see pildil nähtud villatükk oli tselluvill või klaasvill seda mina välimäärata ei suutnud, sest olen teadlikult nende materjalidega kokkupuudet siiani vältinud. Pildi leidsin isegi uuesti üles, kuid korralikku linki siia postitada ei suuda. https://tartu.postimees.ee/7758766/uue- ... e=15270452
Kuid tegelikult pole ju otsest vahet millega soojustada ja samuti pole oluline kui kiiresti seal sees tuli levib ning kui raske seda kustutada on. Kõige tähtsam on minu meelest üleüldse, et kontsruktsioon põlema ei läheks. Nagu näha siis sedapuhku süttimist vältida ei suudetud.
Ac457765 kui katust oleks soojustatud kivivillaga siis minu mõistust mööda ei tohiks tuli seal sees kiiresti levida. Aga võimalik, et kujutan endale seda valesti ette ning läheb nagu säraküünal kui kusagilt sädet näeb.
See Guido Koka sõnavõtt mulle ilmselt kõrvu kummitama jäigi ja tekitas ka uudishimu, et kuidas säärane asi juhtuda sai. Alumistele korrustele tuli levida ei suutnud, seal olid raamatukogule kuuluvad kontoriruumid mis said vaid veekahjustusi ja keldrikorrusel asuv restoran ootab praegu päästeametilt heakskiitu, et uuesti uksi avada. Järelikult on põhjus vastselt remonditud/ehitatud korterites. Nendes ei tohiks ju enam vanu elektrijuhtmeid olla, sest nii loll ei saa ju tänapäeval enam ometigi mitte keegi olla, et rajab korteri kesklinna muinsuskaitse all olevasse majja ja investeerib sinna hea hulga raha, kuid siis hakkab mõne juhtmejupi väljavahetamise kohalt koonerdama. Samuti ei seletaks vanade juhtmete süttimine tule kiiret levikut praktiliselt terve katuse ulatuses. Sest kui kusagilt ruuminurgast juhtmejupp tuld võtaks siis poleks ju kuigi raske seda nurka laiali lammutada ja kollet ära kustutada. Praegu oli aga asi nii tõsine, et veel järgmisel hommikul käidi järelkustutamist tegemas.

[ping]

... Mingisuguse ajalehes avaldatud pildi peal vedeles tänava peal mingisugune villatükk maas, seega soojustuseks ilmselt penot ei kasutatud. Kui, siis ainult osaliselt aga põlema läks praktiliselt terve katus. Kas see pildil nähtud villatükk oli tselluvill või klaasvill seda mina välimäärata ei suutnud, sest olen teadlikult nende materjalidega kokkupuudet siiani vältinud. Pildi leidsin isegi uuesti üles, kuid korralikku linki siia postitada ei suuda. https://tartu.postimees.ee/7758766/uue- ... e=15270452
Kuid tegelikult pole ju otsest vahet millega soojustada ja samuti pole oluline kui kiiresti seal sees tuli levib ning kui raske seda kustutada on. Kõige tähtsam on minu meelest üleüldse, et kontsruktsioon põlema ei läheks. Nagu näha siis sedapuhku süttimist vältida ei suudetud. ...

Kui soojustusmaterjal on süttinud, küll siis puitkonstruktsioon ka võtab tuld.

Kui soojustusmaterjali kiudude kokkuliimimiseks kasutatakse vesilahustuvat, orgaanilist, loodussõbralikku ja "rohelist" liimainet (süsivesik), mis põleb, siis on ju ikkagi vahe et millist soojustusmaterjali kasutada.

(Kas teie pole lapsena suhkrutükki (süsivesik) põletanud?
Kas tänapäeval villajääke lõkkes ei ole põletanud?
Seda enamus ei tea, et esimesed sisepõlemismootorid kasutasid kütuseks kivisöe või jahu tolmu plahvatamist silindris.)

Siin pildil on näha et sarikateni ulatuv tulemüür hoones, mis pole takistanud tule levikut katuslae soojustuses.
Kustutusveega allauhatud kipslagi ja ruumides olevad valged esemed (tahmumata) lasevad arvata, et tuli oli lae peal.

Järgmisel hommikul võetud vaade Lõunast näitab, et suurem häving on toimunud päikselise Ida ja Lõunapoolse katuse all, mis on päeva jooksul päikse poolt soojaks köetud.

Mina panustan soojustuse süttimise põhjuseks villa orgaanilise sideaine ja soojustusse kondenseerunud niiskuse isesüttimist päiksekiirguse poolt tekitatud temperatuuritõusu mõjul.
Ja ennustan, et analoogseid isesüttimisi saame jätkuvalt näha, kui ei selgitata välja ja ei teadvustata selliste põlengute tekkepõhjusi.

Siin pildil on näha reas olevad ja laeroovituse metallkarkassile langenud katusekivid, mis näitab et "mittepõlev"soojustus on kadunud vahelt ära.
Asetage katusekivi villakihile ja vaadake, et kas katusekivi oma raskusega suudaks villakihi paksuse olematuks vajutada?

Kui oleks kasutatud mittepõlevat soojustusmaterjali, ei oleks saanud katusekivid sellisesse asendisse langeda.

[pikk88]

Vot villatükke teadlikult küll põletanud pole. Ja päris kindlasti mitte pole märkanud nende süttimist lõkkes. Samuti ei oska suhkru sulamist/põlemist villaga seostada. Aga laias laastus jäid silma täpselt samad asjad, mida siin piltidega selgitad. Ja tekkiski uudishimu Mis villatüüpidel seda "rohelist" sideainet kasutatakse? Tõsi, see väide, et pole vahet millega soojustada oli natuke liiga umbmäärane. Lihtsalt võtsin võrdluseks omas peas kivivilla ning ise kujutan ette, et kui konstruktsioon oleks olnud kivivillaga soojustatud siis poleks tulekahju selliseid mõõtmeid võtta saanud?

[kaimagk]

....läbi kivikatuse läks päikese soojusest põlema kivivill(klaasvill) .....naljapildid ja teema uks teine foorumikaust
....ise pakuks seda kiiret tulelevikut sellega et kaldlagi oli tehtud ehk puitlaudisega, see oleks nati arusaadvam miks nii kiiresti tuli levis

[Prill]

Isegi betoonehitised suudavad suure leegiga põleda ja keegi ei veereta jutukest, et võimatu ja midagi pidi seal väga valesti olema. Enamus inimese kasutada hooneid on ka viimistletud-sisustatud ja sisustamisel väga ei ohita, kui tulekindel riiul, mööbel, uks, parkett või telekas on. Internetis on leitavad katseid, kuidas suvalistes toas võib tuli areneda minutitega nii, et hakkavad sulama ja põlema ka materjalid, mis tavaliselt tuld ei taha võtta.
Enamus tuleklassi materjale on tingimuslikud, kaua tuld tõkestab ehk enamus meetmeid on aja võitmine, võita aega kahjude minimeerimiseks, nii inimelude kui materiaalses mõttes.
Antud tulekahju vaadates, kogu hoone hävimise kahju hoiti ära, vist isegi üks ettevõte alumisel korrusel tahaks tegevust jätkata, sest kahju temani ei ulatunud.
Arvestades asjaolu, kus hoone ise on vana ja arvatavalt ei ole seal kõige moodsama aja tuletõkke meetmeid kasutatud vaid on erinevate ajastute kompott - on suhteliselt õnnelik õnnetus, keegi elu ei kaotanud, fotodelt hoone põhikonstruktsioonid maht tundub olevat säilinud ehk hoone tules ei hävinud ja arvatavalt on taastatav.

Küllap uurimine näitab, millest tulekahju alguse sai kuidas arenes.

[Ac457765]

Kivivill sulab tulekahjus ära, aga konkreetselt just ei põle. Põlemine levib üleval (antud juhul katuse all), isegi kui põlevmaterjal ise asub allpool. Kui näiteks kuhjata toa ühte nurka pooled toas olevad põlevad asjad ning toa teise otsa, mitmed meetrid kaugemale jätta teised ning need esimesed asjad põlema süüdata, siis tuli levib sinna teiste asjade juurde lae kaudu. Põhimõtteliselt mõne minuti pärast seal nurgas põlevad asjad eraldavad nii palju gaasi, mis koguneb üles lae kohale ning süttides "terve lagi" põleb (lagi ise ei põle kui on kivist, aga terve lae all on leegid) ja kõik toas kaugemal olevad asjad lähevad ka põlema. Loomulikult tuli peab ka piisavalt hapnikku saama, aga ilmselt kuuma tõttu aknad on juba katki.

[ping]

Vot villatükke teadlikult küll põletanud pole. Ja päris kindlasti mitte pole märkanud nende süttimist lõkkes. Samuti ei oska suhkru sulamist/põlemist villaga seostada. Aga laias laastus jäid silma täpselt samad asjad, mida siin piltidega selgitad. Ja tekkiski uudishimu Mis villatüüpidel seda "rohelist" sideainet kasutatakse? Tõsi, see väide, et pole vahet millega soojustada oli natuke liiga umbmäärane. Lihtsalt võtsin võrdluseks omas peas kivivilla ning ise kujutan ette, et kui konstruktsioon oleks olnud kivivillaga soojustatud siis poleks tulekahju selliseid mõõtmeid võtta saanud?

Mina olen põletanud kuni 10 suurt prügikotitäit klaasvilla jääke ühel lõkkeasemel ja hiljem tuhka sorides ei tuvastanud mitte kuskilt klaasitilkasid.

Samuti olen põletanud suhkrutükki, selle süütamiseks tikuga on vaja suhkrutükk teha tuhaseks (katalüsaator).
Suhkrust saab ka lõhkeainet teha sobivat oksüdeerijat lisades.

Seoses üha suureneva rohepropaga on soojustusvillade tootjad hakanud villa liimainena kasutama erinevaid loodussõbralikke materjale ja üks levinum selline aine on glükoos (suhkur).
Vaadake soojustusvillade reklaame, kus üksteise võidu püütakse "konkurendist rohelisem" olla.
Kuna klaasikiudu ennast, kui materjali, rohelisemaks mitte kuidagi teha ei saa, siis "rohelisem olemine" saavutatakse sideaine valiku ja tehnoloogia arvelt.

Kes teab natuke ohutustehnikast, see peaks mäletama, et millised nõuded on märgade ja õliste kaltsude ladustamisel ja millist tuleohtu nende isesüttimine kujutab.
Kevadise päikse käes, isesüttib ka talvel lihtsalt maha visatud õline kalts.

Kui nüüd kondenseerumisega niiskunud, põlevainega immutatud villa võrrelda puhastuskaltsu hoiustamisega ja isesüttimisohuga, siis on analoogia ilmne.

[ping]

... Küllap uurimine näitab, millest tulekahju alguse sai kuidas arenes.

Kui palju oled näinud näiteks ülaltoodud juhtumite uurimiste tulemusi?

Kuna meie väikses riigis tulevad nii "uurivad insenerid" ja "uuritavad insenerid" ühest koolist ja korporatsioonist ning toituvad samast ahelast, siis tavakasutajal ei pruugi nendest tulemustest olulist kasu tõusta.

[pikk88]

Paistab, et vähemasti minu jaoks hakkab müstika vaikselt lahenema. Vedasin ennast linna, sest oma silm on kuningas. Objekti imetledes jõudis kohale, et esimesel õhtul näidatud piltide-videote põhjal tekkis millegipärast valearusaam nagu oleks terve katusealune olnud kuni harjani välja soojustatud. Tegelikult olid harja alused kolmnurgad ikkagi tühjad ja külmad. Seega polnud ka eriti raske leekidel kiiresti levida. Tuli sai tõenäoliselt alguse trepikojast, levis ilmselt trepikoja lae vahelt pööningule ning kuna tulemüür polnud korralikul vormistatud ja oma esialgse eesmärgi kaotanud siis liikusid leegid kahte lehte laiali. See millega laepealne soojustatud oli ei mänginudki ilmselt väga suurt rolli, sest harja all oli vaba ruum kus oli põlemiseks piisavalt hapnikku. Korterist seest kustutama ei pääsenud, sest laed olid kinni ehitatud. Ülevaltpoolt ei õnnestunud ka eriti hästi, sest ei pääsenud konstruktsioone avama ja kustutama ennem kui roovitus piisavalt ära põles ja katus sisse langes. Iseasi nüüd siis see, et mis tuuaske ametlikult tulekahju põhjuseks.