Ehitusfoorum

Kes elektrist veidi rohkem teab, seletage, mis vahet on neil kahel:

https://www.brennenstuhl.com/en-DE/prod ... -2-30-ip54

https://prcd-s.info/?lang=en

PCE oma on umbes 10 korda kallim, mida ma selle raha eest rohkem saan? Kui kilbis on rikkevoolukaitse olemas, kas üldse on täiendavat vaja?

Mind huvitab hoopis see, kust idee võtsid neid vaadata?

Thomas.S kirjutas: ↑01 Apr 2023, 21:59Kui kilbis on rikkevoolukaitse olemas, kas üldse on täiendavat vaja?

Imelik ju kui oleks vaja, milleks neid siis sinna kilpi üldse vaja oleks. Ongi kasutamiseks sel juhul kui kilbis ei ole olemas või sa ei tea kas on olemas (näiteks kusagil suvalises urkas mingit tööd tehes on vaja midagi pistikupessa ühendada) või võibolla oleks mõistlik ka generaatoriga töötades kasutada kui generaatoril seda ei ole.

Idee tuli siis, kui sain segumasinalt korraliku litaka.

Aga mis nende kahe seadme erinevus on, kui oletada, et kilbis rikkevoolukaitset pole?

Lase siis selgeks teha, miks said litaka. Ise sa läbi ei hammusta, kui ebakohast lahendust otsid. See kaitse ei päästa, kui keegi ajab juhtmed segi või ei saa aru, et kaitsejuht (kollaroheline) peab olema ühendatud. Kui see ühendus olnuks ja korras, pole rikkevoolukaitset üldse vajagi.

Ilmselgelt ei saa ma teist korda sama tööriistaga samas kohas voolu. Aga kõiki võõraid elektrivõrke ja tööriistu pole võimalik kontrollida.
Olen nagu kuulnud, et rikkevoolukaitsmed on erinevad. Sellest ka küsimus, et milline parem on ja kas mõni võib teist täiendada.
Minu meelest on vähemalt PCE andmetes kirjas, et kaitseb nende asjade eest, mille kohta sa kirjutad, et ei kaitse.

Wiring errors (L and PE conductor reversed)
PE conductor interrupted

RVK pole mõeldud vigase võrgu puhul ja voolu laskmiseks läbi inimese.
Probleem on selles, et kuskil on viga, mis tuleb lahendada. Võimalik, et tööriist ise, millel on 2x isolatsioon pekkis.
Alustada tuleb sellest, kas tööriistal on üldse nn maandusklemmiga pesa. Kui ei, siis peab tal olema 2 isolatsioon ja kui sellisest litaka said, siis ilmselgelt viska riist ise minema või vii kontrolli.
Kui on kaitsejuhiga pesa ja litaka said, siis võib olla, et riista kaabel või pistik on vigased ja ka tuleb teha korda.
Vigase riista otsa RVK-d pistes saad tulemuseks ikkagi litaka ja väljalülituva RVK. Tööd sa sellise jamaga teha ei saa.

Ja kui ikkagi paaniliselt otsid RVK-d ja tahad ise ka vooluahelas olla, siis vali loomade jaoks mõeldud 10 mA. Loomadest hoolitakse enam, kui inimestest.
Näiteks https://pood.esvika.ee/kilbidkapidkompo ... f202a16001

Ära solgi teemat rohkem oma heietustega segumasina parandamisest. Eri tüüpi rikkevoolukaitsete võrdlusest on jutt. Rakendusvoolu oskan ise ka võrrelda.

Pärast sellist kiljatust on selge, et sul tehnikast ja foorumiarutelust normaalne arusaam puudub. Ilmselgelt on su segumasinal või toitevõrgul mingi probleem, arvatavalt kaitsejuhi katkestus, mis tuleb läbi mõõta ja korda teha, mida ei lahenda otseselt RVK-ga. Meie elektrivõrgu põhiline ohutuse tagamine on KAITSEJUHT. Edasi tulevad juba abivahendid.
Kui oled elektris asjatundmatu ja asud tasuta nõuandjatega võitlema, siis ei saa aidata (ja pärast sellist vingumist ka ei viitsi). Aga jõudu, võrdle siis isuga.

Thomas.S kirjutas: ↑02 Apr 2023, 18:39 Idee tuli siis, kui sain segumasinalt korraliku litaka. ...

Vanasti inimesed ikka kartsid tõsiselt elektrit aga tänapäeval on tänu igasugu vidinatele lootmisele kasutajad julgeks muututud.

Enne keegi segumasinat ei puutunud, kui sobiva lauajupi abil ei olnud lüliti väljalülitatud ja pistik pesast eemaldatud.
Vett visati masinasse plastämbriga ja masinat töötamise ajal ei puudutatud.

Kui mõni mees järjekordselt tööpõllul langes, siis meenutati teda hea sõnaga järgmiste poolikute juures ning need olid algajale vägagi meeldejäävad ohutustehnikaloengud.

Nii hull see asi ei olnud, oli kohustus ühendada nn nulljuhe seadme korpusega ja seda vahel ikka kontrolliti ka. Langemist ei saanud lubada, siis hakkasid pead lendama. Elektriseadmetega otseselt kokkupuutuvad isikud käisid ohutustehnika eksamil. Mulgi on kuskil veel tunnistus alles. 1 küsimus olnud, et palju maksab lambipirn? Kui vastati õigesti, siis oli selge, et see isik töö juurest tõenäoliselt lampe ei virutanud.

kunn24 kirjutas: ↑07 Apr 2023, 23:29 Nii hull see asi ei olnud, oli kohustus ühendada nn nulljuhe seadme korpusega ja seda vahel ikka kontrolliti ka. Langemist ei saanud lubada, siis hakkasid pead lendama. Elektriseadmetega otseselt kokkupuutuvad isikud käisid ohutustehnika eksamil. Mulgi on kuskil veel tunnistus alles. 1 küsimus olnud, et palju maksab lambipirn? Kui vastati õigesti, siis oli selge, et see isik töö juurest tõenäoliselt lampe ei virutanud.

Hind oli pirni peale kirjutatud?

Äärenurk kirjutas: ↑08 Apr 2023, 00:19 Hind oli pirni peale kirjutatud?

NSVL ajal oli igal võimalikul asjal (enamikel asjadel) hind peale kirjutatud.

Nojah, aga kui ei teadnud ette, et küsitakse?

Kui kilbis on RVK olemas siis teoreetiliselt ei ole rohkem vaja, praktikas aga pole kindel, kas see RVK on ühendatud ka. Neid juhuseid on sattunud kus mingi vidin on katki ja nagu hea tava ette näeb siis alati on kaitse süüdi ja mitte iialgi ei tule pähe mõtet, et äkki ikka see kuradima vidin ise on katki läinud ja kaitse teeb seda tööd mille jaoks ta sinna on pandud. Ja siis tuleb mingi tuttav ning ühendab kilbis kaitsme lahti. Tolle kahe erinevus on vast paigutus. Ühe saab enamvähem suvalise juhtme vahele toppida ja teise puhul on pistikupesa. Kas see ka nii suurt hinnavahet põhjustama peaks on ilmselt aga äriteema. Et kui sellise hinnaga ikkagi ostetakse siis miks odavamalt müüa. Mina jätaks tolle PRCD vidina kasutamata. Skeemi põhjal ühendab see ka potentsiaaliühtlustuse lahti aga seda pole vaja.