Ehitusfoorum

Kas geoalusel märgitud punktid tähistavad maapinna kõrgust merepinnast? Et kui punkti väärtus on nt 4.58, siis on see ca 4 ja pool meetrit merepinnast kõrgemal?

Kui nt krundi ühes servas on punkt väärtusega 4.58 ja teises servas on punkt 3.31, siis maapind langeb? Kas see tähendab, et maapinna kõrguste vahe nende punktide suhet on ca 1,2 meetrit?

Uurin seetõttu, et ehitatav maja asub üsna kinnistu keskel, nende kahe "punkti" vahel ning tekkinud on küsimus, kas peaks rajama drenaaži? Kui maja asub sellisel kaldel, siis võiks eeldada, et vesi voolab ise looduslikult maja juurest kinnistu alumise serva poole.

Kinnistu alumises osas, kus geoaluse järgi on punkt väärtusega 3.07, on tekkinud ca 3x3 meetrine veeloik.

Või olen ma veidi üle mõelnud?

kavandaja kirjutas: 27 Mär 2023, 17:03 Kas geoalusel märgitud punktid tähistavad maapinna kõrgust merepinnast? ...
... ja teises servas on punkt 3.31, siis maapind langeb? ...

... kas peaks rajama drenaaži? Kui maja asub sellisel kaldel, siis võiks eeldada, et vesi voolab ise looduslikult maja juurest kinnistu alumise serva poole. ...

Kuna kliima pidevalt soojeneb ja merepind tõuseb, siis äkki peaks mõtlema lisaks ka lainemurdja peale, et tormilained ja rüsijää hoonet ei ohustaks?

......midagi on nende numbrite teisendemisega sassis, 1,2 meetrist kallakust peaks juba aru saama (jalgpall vist veereks ka sellise kallaku peal. Muidudi, oleneb kui suur maa-lapp on
...pidasin silmas sellist klassikalist *pöllu krunti nii 1500 m2)

Geodeetiline alus ei anna mingit aimu geoloogiast
Need on täiesti erinevad asjad
Kas vaja / kuidas vaja / kuhu / ka üldse võimalik drenaažida jms sellele annab vastuse geoloogiline uuring ja uuringute põhjal tehtav geoloogiline aruanne
Sama käib nt vundamendilahenduse kohta

Tegemist 1 ha suuruse maalapiga. Huvitaski pigem see, et mis mõõtühik nende numbrite taha käib. Kallak on krundil hoomatav. Vähemalt sain niipalju targemaks, et geoalusel olevad numbritest ei ole otsustamisel abi.
Geoloogilist uuringut pole teinud.

kavandaja kirjutas: 27 Mär 2023, 20:57mis mõõtühik nende numbrite taha käib

Nende numbrite taha käib meeter ja maapinna kõrgust nad näitavad.

Mis oleks drenaaži eesmärk?
Kas majale tuleb kelder?
Kas on kusagile vett juhtida?

Majast nö allapoole jääv maaalal on üsna niiske. Keldrit ei tule. Vee saaks juhtida majast eemale, rajades kinnistu madalamasse osasse kraavi või imbväljaku. Oja, jõge ega tiiki läheduses ei ole, seega pigem saaks vähendada veetaset nt imbäljakuga.

Lugesin siin ühte teemat seoses drenaažiga ning lõpuks päädis arutelu sellega, et kas vundamet tohib olla vees või mitte. Ühest vastust sellele ei saanudki, kuid mujalt lugesin välja, et parem oleks, kui vundamet ei "liguneks" vees.

Kuna maja on ehitusjärgus, siis oleks viimane aeg otsustada - kas drenaaži on vaja või mitte. Ehitaja ütleb, et oleks vaja. Põhimõtteliselt ei ole mul ühtegi alust ehitaja jutus kahtlemises. Meie kandis on vaat et igal õuel oma tiigike rajatud, kuna maapind üsna niiske (minu kinnistult mereni on ca 150 m).

Kusagilt jäi silma, et drenaaži rajamise jm maksab ca 51 €. Kuid see vist paari aasta tagune hind, mis tänaseks võib tiba suurem juba olla. Milline see hind praegu on, seda pole veel välja uurinud.

Kinnistu madalamas osas olevast kraavist või tiigist ei ole kasu, kui vesi sealt edasi ei lähe. Kokkuvõttes jääb veetase pinnases ikka samaks. Sel juhul on ka drenaažitorustiku maja ümber rajamine tühi töö ja mõttetu kulu. Pigem tuleb asjaoludega leppida ja rajada vundament, mille kavandamisel on arvestatud reaalse veetasemega ning ehituse ajal tagada vee eemaldamine kaevikust. Vundamente on enne vette “ligunema” tehtud ja tehakse ka edaspidi. Oluline on, et selle juures oleks kõik läbi mõeldud. Kui soovite, siis projekt.

Äärenurk, tänan Teid tagasiside eest. Paraku on vundament juba rajatud ning maja peagi valmis saamas. Kuna mullakiht on väga õhuke, siis sai plaatvundament üsna kõrgele ehitatud. Hiljem tuleb maja ümber maapinda tõsta, mistõttu jääb ta lõpuks justkui künka otsa. (vabandan oma naljakat sõnastust)

Vett edasi pole tõepoolest kuhugi suunata. Nõus, kui nüüd hästi järele mõelda, siis missugune iganes kraav/tiik täituks nii ehk naa ümberkaudse pinnaveega. Ainus argument oleks, et kraavist/tiigist väljakaevatud pinnasega saaks mujal maapinda tõsta. Kuid sellest oleks väga vähe tolku.

Kas ma saan õigesti aru, et kui vett ei ole võimalik kuhugi ojja, jõkke, järve suunata, siis pole mõtet drenaaži ehitada?

kavandaja kirjutas: 28 Mär 2023, 10:31plaatvundament üsna kõrgele ehitatud

Mida see -üsna kõrgele- tähendab? Projektis on ju olemas millisele maapinna kõrgusmärgile vastab selle plaadi ±0,00? Kui vundamendi ühes nurgas on olemasolev maapind 4,50 ja plaat on näiteks 5,30 siis on ehiatud 80 cm kõrgemale ja et sokkel jääks 40 cm uuest maapinnast tuleb täita 40 cm. Sellise mõttega vaata oma jooniseid.

Lisa eelnevale kommentaarile
Projektis pole mitte ainult 0-le vastav absoluutne KM vaid lisaks ka (projekteeritud) vertikaalplaneering
Õigemini peaks olema...

PS
Väga huvitaks see plaatvundamendi lahendus 40cm sokliga
Võib olla ka 30 cm sokliga - see peaks olema min...