Ehitusfoorum

Tere,
Vaagin kas keldripõrandat soojustada või mitte. Hea, kui keegi oskaks soovitada.
Maja oleks talviti pikalt kütmata.
Soojustuse mõtet näen selles, et kas talvel võib külm keldri kaudu vundamendi alla pugeda ja seda kergitada. Samas kui sellist ohtu ei ole, siis soojustamata põrand pigem aitaks keldris soojemat temperatuuri hoida.
maapind ise on üpris tihke kivirähk, moreeniks vist kutsutakse. Kaevasin proovisüvendi vundamendi talla teoreetilise põhjani, labidas peale ei hakanud, ainult kangi abiga sai. Vesi põhja pidama ei jää, siis ilmselt piisavalt dreeniv pinnas ka.
Hetkel käsil projekti lähteülesande koostamine
Lõige umbes selline:

Kui on "moreenikas" so "savikas" (ja oleneb siis savi "osakaalust") siis KUIVALT "väga kõva"
Leondudes hoopis teine asi
Samuti oleneb "savi osakaalust" dreenivus
Kui tõepoolest nii, et vesi ühelgi ajal ei tõuse keldri põrandast ülespoole siis suht lihtne variant
Soojustus - see ei maksa sulle sisuliselt midagi (% koguhinnast) so pane...

Teoreetiliselt võib olla niipidi, et keldri põranda alune 5 kraadine maa soojus aitab keldrit kütta. Kui keldripõrand soojustusmaterjaliga isoleerida, siis see maasisene soojus keldrisse sedavõrd hästi ei pääse. Suhteliselt soojusjuhtivast materjalist keldriseinad ise võivad juhtida külmasillana miinustemperatuuri vundamendi talla alla. Keldri põranda alt tulev maasoojus aitab kütta. Oleneb muidugi ka keldri põranda pinnasuurusest.
Seega keldripõrandat on mõtet soojustada eelkõige siis, kui on plaanis köetavad keldriruumid.
Minu viimase aja kogemus on, et liialt soojade talvede tõttu on olnud vajalik juurviljade parema säilivuse huvides keldriruume akna kaudu jahutada kuigi keldriseinad on soojustamata.
Ühtlasi aitab hoida maa sisemusest tulev niiskus juurviljade säilitamiseks vajalikku parasniisket sisekliimat, mida vajadusel saab reguleerida ventilatsiooni abil.

Loomulikult oleneb keldri kasutusotstarbest...

Joonisel on näidatud justkui plaanitakse poolkeldri ruume mitte panipaigana vaid pidevkasutuses kasutada. Siis on mõistlik teha soojustus ja ruumi küte nii nagu tavaruumidelgi. Samuti soojustada vundament keldri põhjani.
Sõltumata kas o n vesi põhjast allpool või mitte, tuleks teha hüdrotõke (põrandale ja ka seintele) vähendamaks keldri niiskumist

Hüdrotõke on vajalik igal juhul
Erinevus on hüdrotõkke "veepidavuses" / liidetes / sõlmedes sh põranda konstruktsioonis kui vesi peaks ületama keldripõranda taseme...
Seepärast oligi märge "suht lihtne"...

Jah, sõltub kasutusotstarbest.
Viimasel ajal on näha olnud, et keldreid majade alla ei ehitata.
Samas, kui juba kelder, siis minule tuli esimesena pähe, et kelder inimesel olnud eelkõige juurviljade säilitamiseks. ja võibolla seoses viimase aja sündmustega inimesed ei välista ka seesugust keldri otstarvet.
Tegelikult kelder võib olla mõistlik mitmes mõttes. Näiteks saab keldrisse paigutada enamuse vajalikest kanalisatsiooni- ja veetorudest ning muust kommunikatsioonist, mis muidu paikneksid põranda all peidus. Samuti võib all paikneda tehnoruum, mille võrra saab põhikorrusel ruumi säästa.

Mina jääksin pisut eriarvamusele
"Eluruume" ma "maa-alla" ei viiks vaid vajadusel suurendaks maapealset pinadala
Kui selleks on mingid objektiivsed piirangud siis teine asi

Tänud vihjete eest!

Kisub siis pigem soojustamise poole...

Keldri mõte pigem mitte juurviljade hoidmiseks ("päris" kelder olemas), vaid hoiaks seal üht-teist träni ja tööriistu, oleks omaette nokitsemise koht ja võib-olla ka A/V ruum, juhuks, kui keegi tahab täie heliga mingit filmi vms. vaadata, siis ei häiriks sellega põhikorrusel olijaid. Katla jaoks reserveeriks samuti koha, torud paneks ka keldri lae alla, talveks tühjaks laskmise võimalus vajalik.

Keldriseinte väljastpoolt hüdrotõkkeks + soojustuseks mõtlesin Finnfoami 100 mm plaate. Kas põrandale on õigem kile peno alla või peale?

Hetkel om maja "istumissügavus" piiratud drenaaži max sügavusega, aga võib-olla ei olegi drenaaži vaja. Siis saaks maja allapoole "istutada" ja poleks vaja maapinda tõsta. Kaevan prooviaugu sügavamaks ja vaatan, kuidas vesi seal käitub.

Objektiivseid piiranguid ei ole, et tingimata peaks kelder olema. Ütleme nii, et on lihtsalt selline soov. Kui detailsemate hinnakalkulatsioonideni jõuan, siis võib ka juhtuda, et keldrit ei tule, aga praeguses etapis on plaanis küll.

A23 kirjutas: ↑22 Mär 2023, 20:43 ... Kaevan prooviaugu sügavamaks ja vaatan, kuidas vesi seal käitub. ...

Taldmiku äärest, taldmiku alla ära kaeva, kukkub kaela.
Olen üleelanud.

Mulle täiesti arusaamatu - miks ei tehta geoloogilist uuringut, et saada optimaalne lahendus nii keldri kui vundamentide kohta...
Hoiame kokku?
See pole kokkuhoid...

Geoleoogilise uuringu teemaga väga kursis ei ole. Kuidas see protseduur käib? Kas puurivad mõned augud ja hindavad tulemust? Kui uuring tehtud kuiva pinnasega, kas tulemus võimaldab ka hinnata max võimalikku pinnavee taset erijuhtudel, nt tugeva vihma ja lume kiire sulamise korrral?

Huvitab jätkuvalt ka kas põranda hüdrotõke tuleks teha betooni ja soojustuse vahele või soojustusest allapoole.

Geoloogilise uuringu tulemuseks on geoloogiline aruanne milles sisaldub kõik vajalik projekteerimiseks
Uuringu teostajale tuleb esitada lähteülesanne
Lihtsustades võiks Sinu lähteülesanne olla: vajalik uuring vundamentide ja keldri projekteerimiseks...
Vastus Sinu teisele küsimusele tuleb uuringu tulemustest - sh milline see hüdrotõke peaks olema
Ja selle lahendab nii vundamentide kui keldriseinte projekteerija
Sh määrab kõik materjalid, armeeringud, aluse, täited, jne...

A23 kirjutas: ↑24 Mär 2023, 14:02 Geoleoogilise uuringu teemaga väga kursis ei ole. Kuidas see protseduur käib? Kas puurivad mõned augud ja hindavad tulemust? Kui uuring tehtud kuiva pinnasega, kas tulemus võimaldab ka hinnata max võimalikku pinnavee taset erijuhtudel, nt tugeva vihma ja lume kiire sulamise korrral?

Huvitab jätkuvalt ka kas põranda hüdrotõke tuleks teha betooni ja soojustuse vahele või soojustusest allapoole.

Geoloogilist uuringut on vaja erijuhtudel - kui plaanitakse sohu või kuhugu Tartu kandis jõeluhtadele ehitamist. normaalsel ehitamisel kõrgel pinnasel on eramaja kandevõimeks pinnas ok. Teine teema põhjavee tase ja selle ärajuhtimise võimalikkusest saab aimu ümbruskonna uurides, vajadusel teed prooviaugu ja vaatad kas vesi on sees või mitte.

Kuigi tavapõrandal pannakse hüdrotõke vahtplasti peale siis antud juhtumil teeksin vahtplasti alla. Hüdrotõkke eesmärk on ju pinnasest kapillaarniiskuse eemale hoidmine ja kui ta on ehituskihist väljapool siis see on parem.

Mida tähendab praktikas geoloogilise uuringu puudumine
St, et projekteerija oletab aluse kandevõime sh veetaseme (jah teatud andmete järgi kuid siiski oletab)
Ja projekti tellija kinnitab oma allkirjaga, et need on lähteandmed
Ja projekteerija poolt lisandub projekti selline märkus: vundamendilahendus / keldrilahendus kehtib vaid esitatud lähteandmete korral
So - kõik riskid "lükkan" ma projekti tellijale

Mis metoodikaga / tehnoloogiaga praktikas geoloogiline uuring tehaks? Kas uuringu tulemusena saab 100% kindlusega väita, et mingil ajal võib olla (on olnud) max veetase teatud kõrgusel? Pinna kandevõimes ei saa kahtlust olla, see on ka märjalt piisav, küsimus on vaid max veetasemes.
Prooviaugu tegin varasemalt, põhi kuiv, aga kuna tekkis mõte vundament sügavamale teha, siis prooviauk hetkel liiga madal, pean sügavamaks tegema. Probleem aga selles, et skitsil märgitud veetase lähedal asuvas lohus esineb harva, korra aastas või harvem. (Võimalik, et maapind oli külmunud ja sulavesi ei saanud seetõttu kohe ära imbuda). Veetase püsis sellel kõrguse ca 2 nädalat, siis kadus, praegu on nagu tavaliselt lohu põhjani kuiv. Et kui nüüd prooviaugu sügavamaks kaevan, siis on see eeldatavalt kuiv. Et olukorda reaalis jälgida, peaks vast järgmise "ujutuse" korrani ootama, kui vesstase lohku jälle ilmub.
Kas geouuring on siis suuteline adekvaatset vastust ka kuivades oludes andma?
Mida tähendab praktikas riski vastutus? Kui nt geouuring kinnitab, et veetase ei tõuse kunagi üle teatud taseme ja siiski mingil hetkel tõuseb ja keldris on vesi?

Võta rendist pinnasepuur, 40-60mm puuriterad ja pikendused:
https://www.ramirent.ee/tooted/aiatoori ... siin-15kw/
Puuri keldripõrandasse piisava sügavusega auk.
Pane auku toru, et auk ei vajuks kokku:
https://www.k-rauta.ee/p/toruke-aks-zie ... fl&index=6
Ja toru seest saab mõõta reaalset survelise pinnasevee taseme kõrgust igal ajal.
Kapillaartõusuga tõuseb vesi muidugi kõrgemale, olenevalt pinnasest.

ping kirjutas: ↑26 Mär 2023, 11:27 Võta rendist pinnasepuur, 40-60mm puuriterad ja pikendused:
https://www.ramirent.ee/tooted/aiatoori ... siin-15kw/
Puuri keldripõrandasse piisava sügavusega auk.
Pane auku toru, et auk ei vajuks kokku:
https://www.k-rauta.ee/p/toruke-aks-zie ... fl&index=6
Ja toru seest saab mõõta reaalset survelise pinnasevee taseme kõrgust igal ajal.
Kapillaartõusuga tõuseb vesi muidugi kõrgemale, olenevalt pinnasest.

Seal see sama teema, mis käsitsi kaevatu auguga, et peab jälgima reaalajas. Huvitab, et kas geouuringuga suudavad nad max taseme kindlaks teha ka siis, kui uuringu tegemise ajal on veetase all.

Lihtsalt ainult mõned lõigud geoloogilisest aruandest: