Ecoterm 500

[Sheridan]

Tervist! Teemaks on uue elumaja välisseinamüür. Arhitekt arvab energiamärgise pärast, et bauroc ecotherm 500 oleks hea küll. Positiivne on, et ei vaja lisasoojustist, aga endile tundub jõle paks sein sellega olema. Kallim on ka.
Kellel kogemusi sellise kiviga? On sisekliima osas tuntav vahe ka ntx et hoiab paremini tempi?
Või pigem ei soovita üldse sellist lahendust ja midagi muud (kivi)?
Eesmärk on soojahoidev maja ja vähemalt B märgis, arvestades nüüdseid nõudeid.

[xxx111]

Eesmärk on soojahoidev maja ja vähemalt B märgis, arvestades nüüdseid nõudeid.

Selle eelduseks pole kindlasti Ecotherm 500

Aga kui lisad siia plaanid / vaated siis ütlen oma arvamuse nimetatud ploki kasutamise kohta
Põhimõtteliselt - kui on suured avad / väiksed avade vahelised seinaosad jms so suuremad lokaalste koormuste kohad siis jätaks kohe kõrvale

PS
Ainult minu arvamus...

[ping]

... bauroc ecotherm 500 oleks hea küll. Positiivne on, et ei vaja lisasoojustist, aga endile tundub jõle paks sein sellega olema. Kallim on ka. ...

Sipelgad, hiired ja rotid ei roni sellise seina sisse, kui korralik vundament ja mõrasid pole.

[xxx111]

Maitse asi...
Mulle ei meeldi "2 ühes" lahendused
Ecotherm müüritise normsurvetugevus ainult 1,32 MPa so arvutuslik 0,66 MPa
Igati lihtsam lahendada kandekonstruktsioon / soojustus eraldi
Sama U-ga seina saab nt 200mm EPS soojustusega
Lihtsam silluste lahendamine
Lihtsam jäikuse tagamine
Lihtsam lagede toetusõlm
Lihtsam lahendada suuri avasid
Bauroc vundamenti ei kõlba (so seal nagunii muu plokk + soojustus)
JNE

[kaimagk]

Maitse asi...


Igati lihtsam lahendada kandekonstruktsioon / soojustus eraldi

.... tõesti see millest sein teha on maitse ja rahakoti asi. Ecotherm 500 ei vaja lisasoojustus, seega pole vajdust tegeleda soojustusega.
Enda kuut on tehtud 200 aeroc classik, 250mm eps, ja laudis, seinpaksus kokku 550mm. Seda ei tasu põdeda et kuidagi paks tundub see sein tulevat. Isiklikult ka sellest aerocist enam ei teeks, on selline siga/kägu. Nüüd teeks columbia/betoon ja vastavalt maitsele soojustus. Nagu "põrsakeste" majadest selgus milline kaitses hundi eest Aga eks lõpuks taandub kõik ikkagi selle rahakoti suurusele.
Ps. temperatuuri hoiavad ikka kütteseadmed, noojaa mingi selline protsent ka seinad aga ega sina sellest vist eriti aru ei saaks. Kui normidele vastav õhuvahetus siis ok.

[xxx111]

Ps. temperatuuri hoiavad ikka kütteseadmed, noojaa mingi selline protsent ka seinad aga ega sina sellest vist eriti aru ei saaks. Kui normidele vastav õhuvahetus siis ok.

Ma ise arvan, et õige pisut saan aru nii soojakadudest / küttevajadusest / sh nii nende arvutamisest kui optimeerimisest...

[kaimagk]

..... minu tekst ongi mõeldud teemaalgatajale, mite xx111'ile

[Sheridan]

Kui seinad hoiavad hästi tempi, siis järelikult poleks ka justkui vaja kütteseadmega ülepingutada? Sellest ju ikka arusaab, kui palju on vaja kütet järgi hoida. Ma arvan

[kaimagk]

……ruumi tempi hoiavad kõik seinatüübid(kivi,puit,õled) mille U arv on sama ühtemoodi. Ma esiti sain aru et küsisid, kas kivi sein on mikrokliimale kuidagi parem.

[Sheridan]

Räägivad jsh, et see 500 sein peaks tempi ühtlasemalt hoidma ja ka sisekliima pidi mõnusam olema.

Kaimagk, miks muidu omal enam aerociga rahul ei ole? Miskid probleemid hakanud avalduma selle seinaga?

[kaimagk]

….sisekliima eest hoolitsevad kütesede, õhuniisuti, ventaparaat, kliimaseade, sein kui selline osaleb selles kombos väga vähe.
Ei aeroc on norm, aga betoonkivi ikka on ‘ päris’. Kõige suuremad eelised oleksid minu arvates helikindlus ja igasugune montaaz seinale. Aga jah kui lasta ehitada 500 mm aeroc siis peab hea ehitusjärelvalve olema et see sein saaks tehtud nii nagu peab!

[ping]

…. Aga jah kui lasta ehitada 500 mm aeroc siis peab hea ehitusjärelvalve olema et see sein saaks tehtud nii nagu peab!

Kõigepealt on vaja leida mehed, kes üldse oskavad korralikult nendest plokkidest seina kokkuliimida.
See ei ole suvaline seguga ladumine ja ise käisin päris mitmete meeste tööd ennem vaatamas, enne kui leidsin vajalikku kitsast vuuki korrektselt teha oskavad mehed.

[xxx111]

Siis kommentaariks niipalju, et minu poolt eelnevalt viidatud müüritise tugevused kehtivad vaid liimvuugil max 3mm, loomulikult vastav liim ja konstruktiivne armatuur
Kui vuuki nii ei tehta, siis tuleb kohe (ja % kõvasti) müüritise tugevust alla korrigeerida...

Sama kehtib muide ka seina sooja- / tuulepidavuse jms kohta
Korrektne vuuk väga oluline
Kui aga soojustus eraldi kihina siis sisemise müüritise vead "andestavad" mõndagi selles suhtes

[Prill]

.. Kallim on ka.
Eesmärk on soojahoidev maja ja vähemalt B märgis, arvestades nüüdseid nõudeid.

Kas on kuskil võrreldavaid seinalahenduse hinnad saada. Tihti tootjad slikerdavad materjali hindadega, kus tööjõukulu jäetakse sujuvalt välja, või näiteks katuste puhul klienti ahvatleb pleki ruutmeetri odav hind, mis kasvab oluliselt kui lisad (kruvid, harja-servaplekid jm juurde panna) ning kordistub kui paigalduskulu ka juurde tuleb.

Seina puhul kehtib sama, kuipalju tööjõud seinaruutmeetri hinda mõjutab, ecotermi puhul ladumine + väliskrohv-värv + sisekrohv-värv, mõne muu tehnoloogiaga lisanduks veel soojustuskihi paigalduskulu.
Tööjõukulu vaatest, mitu korda erinevad meistrid ühe seinaruutmeetrit puudutama peavad, koos kaasneva riskiga töökvaliteedile, kas on vaja asjalikku müürimeistrit/soojustajat/krohvijat&viimistelejat, või riski kahandaks, kui ahelat saaks vähendada. Kusjuures töökvaliteedi risk tundub olevat ehitussektoris üks suuremaid riske, mida on kulukas maandada - palka järelvalveid ja vaatamata kõigele võid lõpuks ikkagi kahjusid kanda, sest kõik alates tellijast-projekteerijast kuni järelvalveni on sisult tööjõu risk - ja tööjõudu vasutama panna olla keerulisem, kui näiteks materjalitootja praaki.
Julgeks pakkuda, mida vähem inimest protsessis vaja, seda vähem riski..

Praktikas muidugi ei tarvitse seina ruutmeetri kulu erinevate seinte puhul väga erinev tulla, sest hinda ei määra mitte valitud materjal + tööjõukulu, vaid hinda kujundab turg. Näiteks piltlikult ecoterm võiks oma seinaplokki-tehnoloogiat müüa oluliselt odavamalt, aga nende eesmärk ei ole toota turu odavaimat seina, vaid teenida maksimaalselt raha ehk miks müüa poole odavamalt kui võib küsida rohkem ja sein on endiselt konkurentsivõimeline teiste seinalahendustega.
Tehnoloogia areng kipub üldse suhteliselt vähe hinda mõjutama, uued tehnoloogilised protsessid kipuvad enam mõjutama ajalist faktorit - saab ehitada kiiremini ehk uue tehnoloogiaga saab ehitada rohkem. Imelikul põhjusel laieneb see ka inimtööjõule protsessis, näiteks tänapäeva projekteerija võib tänu arvutite abile projekteerida kordades kiiremini, kui tema ametivend aastakümnete tagusest ajast ent vaatamata efektiivsuse kasvule, sissetulek ei ole kordades suurem.

Seinalahenduse valikut võib vaadelda ka muudest kriteeriumitest, näiteks keskkonnamõju, kus betoonlahendustel põhinevad ehitused olla ühed suuremad saastajad, vist tsemendi tootmise energiakulukus tegevat betoontoodete jalajälje saastavaks, võrreldes muude materjalidega.

Valikut võib vaadelda ka mingis filosoofilises kategoorias, a'la kui mingi materjal peab tegema kõike (kandma, sooja pidama, müra tõkestama, olema lihtne ehitada ja olla odav), kas selline materjal teeb kõike ikka parimal moel või pigem on tegemist kompromissiga kus ükski omadus ei ole eeskujulik ega hea, vaid parimal juhul keskpärane, rahuldav.
Filosoofilises plaanis võib olla selgem, ja ka parem, kui kandekonstruktsioon tegeleb kandmisega, soojustus oma eesmärgiga jne. Tulevikus näiteks kui vaja soojustusega tegeleda, ei puuduta see kandekonstruktsiooni. Ja paljude renoveerimiste puhul nii tehaksegi, kus vanalt hoonelt eemaldatakse kõik peale kandekonstruktsioonide ja on võimalik hoone renoveerida tänapäevastele nõuetele. Aga kui hoone filosoofia on teine, kus näiteks on kasutusel kandvad soojustatud (sandwich) betoonpaneelid, või antud ecoterm seinad, võib uuendamine olla juba keerulisem&komplitseeritud.
Näiteks paneelikate puhul esimesed pioneerid, kes oma otsaseinu ja katuseid soojustaid on täna juba teisel ringil, sest toona oli ka 5-10cm soojustust suur hüpe küttekulude kokkuhoius, aga täna all 15-20cm soojustust ei peeta üldse mõistlikuks teemat surkima hakata. Seega me tegelikult ei tea kui tulevikukindlad meie tänased valikud on 5-10-20-50 aasta vaatest. Ka tänase parima teadmise järgi võime 20-30 aasta pärast olla sunnitud tunnistama, et sai puusse pandud, sest ei osanud ette näha.

[Urmas]

Tööjõukulu vaatest, mitu korda erinevad meistrid ühe seinaruutmeetrit puudutama peavad, koos kaasneva riskiga töökvaliteedile, kas on vaja asjalikku müürimeistrit/soojustajat/krohvijat&viimistelejat, või riski kahandaks, kui ahelat saaks vähendada. Kusjuures töökvaliteedi risk tundub olevat ehitussektoris üks suuremaid riske, mida on kulukas maandada - palka järelvalveid ja vaatamata kõigele võid lõpuks ikkagi kahjusid kanda, sest kõik alates tellijast-projekteerijast kuni järelvalveni on sisult tööjõu risk - ja tööjõudu vasutama panna olla keerulisem, kui näiteks materjalitootja praaki.
Julgeks pakkuda, mida vähem inimest protsessis vaja, seda vähem riski ..

Tihtipeale ei leia eramut ehitada soovid tellija firmat, kellel oleks ühe eramu ehituseks vajalikud spetsialistid firma palgal. Ja "Hunt- Kriimsilmade" kvaliteet on tihtipeale nii ja naa.
Mis puutub omaaegsetesse soovitustesse soojustada kasvõi maja otsasein, kasutasin tookord(ca 10-15 aastat yagasi) oma 10%-st hääleõigust ühistu korteriomandite koguarvust ja olin kategooriliselt vastu ainult otsaseinte soojustamise vastu, kuigi ise oleks saanud sellest hetkeliselt rohkem efekti, sest kaks omandit olid otsaseintega.

[kaimagk]

…..eks jah tehnoloogia areneb ja materjalid ka aga mina küll väga ei usuks et puidu ja kivi vastu keegi hakkab vahetama mingit prügist pressitud tooteid, ma mõtlen just massiliselt. Ja see et 15 a tagasi pandi 5-10 cm soojustust nüüd 20-30 cm ja 20 aasta pärast 50-80 cm , jah hästi ei kujuta ette seda seina. Hetkel on optimaale soojustuse paksus teada, kas tulevikus muutub see, nati kahtlen, muutuvad muud tegurid kui seina soojapidavus arvan ma:)
Aga jah , mõtteid võib ikka väljendada.

[xxx111]

Ma täpsustaks, et optimaalne soojustuse paksus teada pole...
Teada on optimaalne U väärtus

[rein113]

Ecoterm 500 eelised on: ühekihiline + viimistluskihid (väike tööjõukulu; puudub võimalus, et mingi seinakiht vananeb teisest erinevalt, võimaldab ehitada sooja tulemüüri), tuule-, tule- ja rotikindel, mingil määral vist ka helikindel.

Mina isiklikult kasutaksin keramsiitplokki + PIR-soojustust, sein on õhem ja soojem. Linnatingimustes piiratud suurim ehitisealune pind pole raiskamiseks.

[xxx111]

Isiklik arvamus: Ecothermi miinuseid on rohkem kui plusse...

[kaimagk]

…. esimese otsingu peale areoc500 heli pidavuse andmeid ei leidnud, aga siin vist kehtib selline loogika et mida kergem ja õhjlisem materjal seda kehvemalt heli takistab. See on ka minu puhul 1 põujus miks rohkem ei kasutaks ( muidugi minul on 200 classic).
…..1 pluss on, laduda ja mõõtu lõigata on hea;)

[Sheridan]

Isiklik arvamus: Ecothermi miinuseid on rohkem kui plusse...

Mis nendeks miinusteks täpsemalt on?

[xxx111]

Isiklik arvamus: Ecothermi miinuseid on rohkem kui plusse...

Mis nendeks miinusteks täpsemalt on?

Aga vt natuke eelmisi postitusi...

[RaJy]

Kõigepealt on vaja leida mehed, kes üldse oskavad korralikult nendest plokkidest seina kokkuliimida.
See ei ole suvaline seguga ladumine ja ise käisin päris mitmete meeste tööd ennem vaatamas, enne kui leidsin vajalikku kitsast vuuki korrektselt teha oskavad mehed.

Kõigepealt võtab töö saanud mees kätte ja teeb omale seögeks millega tegeleb. Mul mõned aastatd tagasi oli samuti esimene kord Bauroc 500 laduda. - teadsin, et see tuleb, tutvusin paigaldusjuhendiga ja mingi osa (nurgalahendused) printisin välja. Ütleme nii. et midagi keerulist seal ei ole - mõistusega inimene saab hakkama

[ping]

Kõigepealt on vaja leida mehed, kes üldse oskavad korralikult nendest plokkidest seina kokkuliimida.
See ei ole suvaline seguga ladumine ja ise käisin päris mitmete meeste tööd ennem vaatamas, enne kui leidsin vajalikku kitsast vuuki korrektselt teha oskavad mehed.

Kõigepealt võtab töö saanud mees kätte ja teeb omale seögeks millega tegeleb. Mul mõned aastatd tagasi oli samuti esimene kord Bauroc 500 laduda. - teadsin, et see tuleb, tutvusin paigaldusjuhendiga ja mingi osa (nurgalahendused) printisin välja. Ütleme nii. et midagi keerulist seal ei ole - mõistusega inimene saab hakkama

Kõige omapärasem Aeroc 385 ladumistöö oli ühel objektil, kus töö hinda arvestati müüris olevate kivi(kild)ude tükiarvestuse järgi.
Seina olid laotud isegi 2cm paksused viilud, sest iga seina pandud kivi oli sama tööhinnaga ja laoti muidugi müüriseguga, mitte ettenähtud liimiga.

[kaimagk]

…..,lihtsalt täpsustuseks aerocil pole 385mm blokke vaid 375mm.