vundament savipinnasel, väga kõrge põhjavesi

[kunn24]

Püstitan küsimuse teistmoodi...
Kui ehitaja tahab mugavat lahendust, kuid insener näeb, et see pole tehniliselt õige siis seda ei tehta

Sellega nõus ja vabandan risustamast.

[xxx111]

mitte nii, nagu eelprojektide puhul kipub olema, (iga suvaline) ehitaja peaks tugevusarvutustega infot üle kontrollima, kas, mida ja millal plaat kannatab. Kui ehitusettevõtja ei ole vastava spetsialiteediga insener, siis temalt ei saa selliseid insenertehnilisi arvutusi eeldada.

Vahet ei ole, asjalik või suvaline ehitaja, ei ole tema asi teha omaniku järelvalvet ega pea tegema tellija või järelvalve poolt tegemata tööd.

vuuk - igasuguste tehniliste lahenduste rida pole ehitaja rida - absoluutselt nõus
Ehitajal (antud juhul vuuk) on võimalik valida mis töö võtta ja mis mitte - jah, ilmselt kaotad kliente ja raha - aga hoopiski olulisem - võidad respekti
Samamoodi projekteerija puhul - antud juhul minu puhul - ma ei võta igat tööd olenemata sellest mis võiks olla sissetulek - kui tellija ajab jama siis saadetakse ta ukse taha

[Urmas]

Insenerieetika haakub väga tugevalt sellga, et tooted peavad olema ka ehitajale/ remontijale käideldavad.

Miks peab kasvõi selle siin viimastes postititustes mainitud plaatvundamenti projekteerima laoplatsina kui laoplatsina see ei ei ole esialgse mõtte järgi projekteeritud ega leia kasutust peale eramu valmimis kasutust laoplatsina.

[xxx111]

Insenerieetika haakub väga tugevalt sellga, et tooted peavad olema ka ehitajale/ remontijale käideldavad.

Miks peab kasvõi selle siin viimastes postititustes mainitud plaatvundamenti projekteerima laoplatsina kui laoplatsina see ei ei ole esialgse mõtte järgi projekteeritud ega leia kasutust peale eramu valmimis kasutust laoplatsina.

Millest selline arvamus?
Tegid mingid arvutused?
Oled läbinud geotehnilise arvutuse baaskursuse?
Oled läbinud kandekonstruktsioonide arvutuse baasalused elastsetel alustel?
No ei tasu inseneeria osas loopida õhku ARVAMUSI...

Teeme nii - eespool oleva plaadi projekteerija näitab oma NUMBREID
Ja Sina oma

[Urmas]

Millest selline arvamus?

Nende kommentaaride põhjal, kus arvati, et projekteerija peab arvestama, et ehitaja kasutab müüride ladumisel plaatvundamenti plokkide laoplatsina. Minu arvates sa räägid pidevalt, et tellijale on vaja projekteerida ja välja arvutada optimaalsem. Kas punktkoormustena olevad fibo või õõnesplokkide aluste ladustamine plaatvundamendile ehitamise ajal vs ei ole müüride ladumise ajal ladustatud plaatvundamendile ei lähegi eramu projekteerimisel arvutamisele? Ei olegi erinevust? Ei mingit lisakulu tellijal armatuuri või betoonikihi paksuse osas plaatvundamendile ladustamisel vs mitteladustamisel? Mõte lihtsalt kasutaja vuuk poolt mainitud lausest materjalide ladustamise kohta.

Tegid mingid arvutused?
Oled läbinud geotehnilise arvutuse baaskursuse?
Oled läbinud kandekonstruktsioonide arvutuse baasalused elastsetel alustel?

Kõigile küsimustele on vastus ei.

No ei tasu inseneeria osas loopida õhku ARVAMUSI...

Piirame arvamusvabadust? Siiani olen sinu kommentaaridest arvamuse avaldamise vabaduse kohta lugenud nagu vastupidist.

[xxx111]

@ Urmas

Tõepoolest - enamasti oleme olnus nö ühel lainel

Aga antud juhul jääme eriarvamusele (inseneeria osas pole ARVAMUSI on NUMBRID)
Enamgi veel...
Eespool väitsin, et enamus reklaamitavaid plaatvundamente pole mitte vundamendid vaid ujuvad põrandad (ribidega)
Nüüd väidan veel, et enamustel plaatvundamentide reklaamijatel puudub igasugune arusaam konstruktsiooni töötamisest elastsel alusel...
Isegi arusaam kuidas aluse parameetrid mõjutavad sisejõude konstruktsioonis

PS
Tore oleks kui siinkohal võtaks sõna foorumi lemmik Alar Piirfeld....

[Urmas]

Aga antud juhul jääme eriarvamusele (inseneeria osas pole ARVAMUSI on NUMBRID)
Enamgi veel...

Ma olen nõus, et inseneeria osas on ainult numbrid. Püüa mitte unustada, et inseneeria on välja mõeldud inimeste poolt ja ka eksimine on inimlik. Kasutaja kunn24 tõi teemasse insenerieetika, millega sa olid nõus(ju siis tundidest ei teinud poppi), aga mille seostest ei saanud ma ei saanud aru projekteeritava elamu ja ehitaja kasvõi müüri ehitamiseks vajalike plokkide ladustamiseks plaatvundamendile. Sellele nüansile juhtis tähelepanu kasutaja vuuk, et kui plaatvundament on projekteeritud ühtede kasutustingimuste jaoks ja ehitaja oma tegevuse lihtsustamiseks tõstab selle plaatvundamendile x-kordse punktkoormust ületava koguse müüriplokke ja plaati tekivad praod, siis kes on süüdi? Tellija, projekteerija või ehitaja? Kas tõesti on sellist nüanssi insener kohustatud arvestama projekteerimisel? Tellija peab maksma näiteks liigse armeeringi eest? Kui paljudel tellijatel on projekteerimisjärgus olemas juba ehitaja, kes teaks arvestada, et müüride ladumiseks peab ehitama tellingud välisseina ja sealtkaudu tassima plokke? Või kelle kohustus on hoiatada tellijat ehitaja kasutusmugavuse pärast? Kas ehitaja kasutusmugavuse mainimine kuulub projekteerija kohustuste hulka? Nagu eelnevalt mainisin, siis minu arvates tellija vist ei pea oma avatud köök-elutoa plaatvundamendi projekteerimisel arvestama ehitaja kasutusmugavust, mis objekti valmimisel ei oma mittemingisugust tähtsust ehk ülepunnitatud. SOlen aru saanud, et see ei lähe kokku vist ka sinu projekteerimisalaste põhimõtetega.
Kui soovid, siis homme õhtul(täna ei viitsi) otsin välja täpsemad tsitaadid, millest meievaheline see dispuut.
OT. Mu näide ei ole küll inseneeriaeetikast, vaid maalrieetikast oma tööobjekti koristamisest peale tööpäeva lõppu. Ma küll põrand alt ikka suurema prahi koristan tööpäeva lõpus ära, kuid tolmu ei pühi meelega, kuid olen seda tahtmist tellijaga kokkulepet tehes unustanud seda mainida. Põhjus mittekoristamiseks on selles, et töö käigus tahes-tahtmata pahtli või krohvilabidalt maha kokkuvad lörakad kokuksid pigem tolmu sisse, mitte puhtale põrandale, vaid tolmukihile ja siis on nende eemaldamine lihtsam. Proovige puhtalt OSB põrandalt pahtlipätsikesi kätte saada. Tellija OSB katmise eest lisaraha ei olnud nõus maksma. Põhjaliku koristuse enne kruntimistöid, sest peale kruntimist enam tolmu ei teki kui mõned parandused välja arvata.
Nii, nüüd sellest juhtumist ühe tellijaga. Hoiatasin teda ette, et soovin saada 5 päeva pärast vahearve tasumist ja mulle jäeti paberile teada, et ei maksta enne kui hakkan peale igat tööpäeva lõppu objekti koristama nagu seda tegi üldehitaja. Vaat siis mul kihvatas. Ma soovitasin tellijale, et ta oleks võinud üldehitajaks võinud võtta mitte koristuskursuse läinud töömehe, vaid sellise, kes oleks käinud kasvõi Töötukassa poolt suunatud tasuta kursustel, sest üldehitaja poolt oli tehtud sellist jama, mille ma tegin esialgu korda ilma tellijat informeerimata, aga mida ma ei jätnud enda teada peale koristamise märkust. Seal oli üks lihtne näide sellest, et üldehitaja kõigepealt kruvis seina OSB, siis kipsplaadi ja seejärel tegi akende ja uste paled samamoodi(OSB+kipsplaat) ehk tekitas võimaluse pragude tekkeks, selmet kõigepealt teha ära kõik OSB-ga ja alles siis kipsplaat(OSB oleks täielikult varjatud ega mingeid lisateipimisi minu poolt kahe erineva materjali vahel). Mille kuradi pärast peab maaler tegema liigseid liigutusi, kulutama lisamaterjali(lisateip) + pragude tekke risk. Kusjuures see objekt oli minu jaoks ideaalne, sest seal olid projektis kõik paika pandud kasutavate materjalide toodete nimetusteni.
OT2. Kuna sa oled maininud mõnedes teemades soomlaste RYL nõudeid, mida saab Lepingutesse kirjutada, siis huvi üldhuvi mõttes- kas sa oskad projektis siseviimistlejale jaoks välja kirjutada Maalritööde RYL-st absoluutselt kõik vajalikud x-kohtade arvuga numbrikoodid, et siseviimistleja teaks täpselt mida soovid?

[xxx111]

@ Urmas

Kasutaja vuuk poolt viidatud ladustamiskoormused jms kuuluvad ehitusaegsete koormuste juurde
Olemas täiesti eraldi standard
Ja igas korralikus projektis on antud lubatavad ehitusaegsed koormused
Sel lihtsal põhjusel, et ehitusaegsed koormused või koormuskombinatsioonid võivad ületada ekspluatatsioonikoormusi või kombinatsioone
Näide - suurte kaubanduskeskuste või hallide katuslaed reeglina profiilplekist
Ja kannab kenasti ühtlaselt jaotatud lumekoormust
Kuid olukord muutub kui sinna profiilpleki peale hakatakse tõstma soojustusmaterjalide "hunnikuid"
Korralikus projektis on viidatud kui palju ja KUHU tohib ladustada
Sama nt vahelagedega - sinna tõstetakse järgmise korruse müürimaterjal

Kuna sa oled maininud mõnedes teemades soomlaste RYL nõudeid, mida saab Lepingutesse kirjutada, siis huvi üldhuvi mõttes- kas sa oskad projektis siseviimistlejale jaoks välja kirjutada Maalritööde RYL-st absoluutselt kõik vajalikud x-kohtade arvuga numbrikoodid, et siseviimistleja teaks täpselt mida soovid?

Ei, ei oska (ilma uurimata) - pole minu eriala
Küll oskan nimetada nt kõik numbrid mis puudutavad nt teraskonstruktsioonide töid

Mille kuradi pärast peab maaler tegema liigseid liigutusi, kulutama lisamaterjali(lisateip) + pragude tekke risk. Kusjuures see objekt oli minu jaoks ideaalne, sest seal olid projektis kõik paika pandud kasutavate materjalide toodete nimetusteni.

Nagu viitasin kasutajale vuuk - Sul on ju võimalik valida tööd...
Seda tööd mis ei lähe kokku Sinu arvamuse (eetikaga) ei võta
Enda puhul toon näiteks - ca 30% (ja hästi tasustavat) tööd ma ei võta sel lihtsal põhjusel, et tellija peab ennast nö "kuningaks" ja ütleb sisuliselt - teed nii, mina maksan
Minu arust nii asi ei käi ja minu nö lepingus on alati kirjas - tehn lahendused valib projekteerija (tellijal sõnaõigus sisuliselt puudub) - meeldib või ei

PS
Urmas, meie vahel pole põhimõttelist vastuolu
Nagu mainitud - "vaatame ühte suunda"
On nüansid kus me arvame pisut erinevalt - kui see nii poleks siis oleks me "lambad"

[Urmas]

Urmas, meie vahel pole põhimõttelist vastuolu
Nagu mainitud - "vaatame ühte suunda"
On nüansid kus me arvame pisut erinevalt - kui see nii poleks siis oleks me "lambad"

Olgu.

[vuuk]

Eespool kirjutasin oma ehitajapoolsest vaatenurgast plaatvundamendi eelisest võrrelduna lintvundamendiga.
Tasakaalu mõttes kirjutan nüüd lintvundamendi eelisest või teisisõnu plaatvundamendi miinuspoolest.
Niipalju, kui olen kellegi minule tundmatu ehitaja ehitatud plaatvundamente näinud, siis kõikide puhul on olnud nende ülaserv ehk sokli joon väga ebatäpne võrrelduna minu poolt ehitatud lintvundamentidega. Kohati hälbed, kõverused on olnud mitmed sentimeetrid või isegi kuni 10 cm.
Selle põhjal võiks koguni asja tõlgendada selliselt, et plaatvundamentide ülaserva ülemaara suured kõverused on olnud nagu plaatvundamentide silmaga nähtav tüüpviga. Kui aga juba silmale on nähtavad suured hälbed, siis mis vead, puusse panekud sisemuses olla võivad? Peidus vead (kaetud tööde osas) võivad ilmsiks tulla kunagi aja jooksul.
Nüüd kindlasti ütlete, et aga see ju sel juhul ehitaja praaktöö. Nõus, aga osaliselt. Saatan peitub detailides.

[ping]

...
Niipalju, kui olen kellegi minule tundmatu ehitaja ehitatud plaatvundamente näinud, siis kõikide puhul on olnud nende ülaserv ehk sokli joon väga ebatäpne võrrelduna minu poolt ehitatud lintvundamentidega. Kohati hälbed, kõverused on olnud mitmed sentimeetrid või isegi kuni 10 cm.
Selle põhjal võiks koguni asja tõlgendada selliselt, et plaatvundamentide ülaserva ülemaara suured kõverused on olnud nagu plaatvundamentide silmaga nähtav tüüpviga. ...

Tehasemajade paigaldajad rääkisid ka, et +-5cm kõverad põrandaplaadid on nende töös täitsa tavaline ja siis nemad siis püüavad alusklotside abil seinu sirgelt paigaldada.
(Plaatvunda mehed vabandavad, et "Nagunii valatakse hiljem sisse sirge põrand" ja see oligi nende arvates normaalne.)

Kui silmaga nähtavad kõverused ei ole projektijärgsed, siis on need kõverused praaktöö ja tuleks ringi teha.
Vundamendivalu kõverus ei ole mingi "kiirtöö", mida saaks kiiresti kattes järelvalvates mittemärgata, sest betoon vajab kivistumiseks aega.

Ise olen näinud 0,5m kõrvale nihkes tehtud nurgaga lintvundamenti, kus müürimees astmeliselt seina õige koha peale kasvatas.
Kui suhtumine on nihkes, siis saab kõiki asju vildakalt teha.

[vuuk]

...Kui suhtumine on nihkes, siis saab kõiki asju vildakalt teha. ...

Ma eelmises postituses pidasin silmas teistpidi kõverusi ja nihkeid. Eelkõige just enamus külgi väljapoole kumerad. Vaata alljärgnev pilt, millel näitlikult plaatvundament pealtvaates, kusjuures siniste joontega on tähistatud tulemuse näide:

plaatvundament1.jpg (13.88 KiB) Vaadatud 1175 korda

Asi pigem saab alguse protsessi juhtide suhtumisest, et töö peab saama tehtud eelprojekti või võimalikult õhukese projekti alusel ja töömeestel peab olema endil teadmine pealuu sees, kuidas õigesti teha. Ja siis juhtubki see, et betooni survet alahinnatakse ja betoon pressib algselt sirge, kuid halvasti toestatud küljed kõveraks.
Olen isegi kuulnud, et ka väga kogenud betoonimeestel on kogu kupatus suisa laiali läinud nii, et laiali valgunud betooni on pool metsaalust täis. Betoon nalja ei tee. Ega nüüdisajal ei käi betoonitöö enam talupojatarkusi pidi. Betooni tonnid tulevad kohale betoonitehasest ja pumbatakse korraga oma kohale. Annad vibrat ja näed, mis tegema hakkab kui toestus pole piisav ja kusagilt järele andma hakkab.
Kui ikka töömeestele surutakse kiire töötempo peale, tähtajad hingavad kuklasse, piisavalt toestusmaterjale ka objektile ei raatsita tuua ning juhised projekti näol pealispindsed (millest kõik see jamade jada tegelikult saabki alguse), siis tulemused ongi vastavad. Aga kelle suhtumisest see kõigepealt oleneb? Äkki ikkagi tööprotsessi juhtide, korraldajate suhtumisest.
Töömehe peamine viga seejuures on see, et ta hindab oma võimeid üle ja üldse on nõus seda tööd võtma, mida piisavalt ei valda..
Aga noh- eks vaestest töömeestest võib ju ka aru saada - tühi kott nurgas püsti ei seisa, pered tahavad toitmist, millestki peab ju elama. Ja nii võetaksegi teha üle jõu käiv ülesanne.

PS. Kusjuures kuuldavasti on need töömehed olnud mitte kohalikku keelt kõnelevad "spetsialistid".

[RaJy]

Eks teha saab igatmoodi. 500 mm kõrguses erinevust pole näinud´, aga 100 on nähtud. Ehitajaid ja suhtumist igasuguseid - üks tüüp tegi väga suured silmad kui nägi, et peno aluse liiva ajasin latiga sisuliselt nulli - tema arvates oleks pidanud rehaga enam-vähem siledaks ajama - loodi vaatamatta. Poogen see mõni cm betooni siia-sinna.
Mina nii ei suuda teha.

[vuuk]

Jaa, jaa..., ikka latiga ja suuremate objektide korral lisaks laseriga, et asi oleks kontrolli all.
Üks pilt ka illustratsiooniks siia juurde suhtumisest:

liivalattimine_2019.jpg (114.74 KiB) Vaadatud 1073 korda

Tegemist põrandpinnasel aluse EPS soojustusplaatide paigaldusega, aga eks plaatvundamendi alune soojustus põhimõtteliselt analoogne vastavalt konkreetsele lahendusele, mis on näidatud projektis.

[kunn24]

Ikka ja jälle, miks vettimev vahtplast on ilma geomembraanita vastu pinnast?
Kas sellise liivasügamisega on tagatud vajalik pinnasetihedus?

[vuuk]

Oligi arvata, et hakatakse kohe eelkõige vigu otsima.
Ehitatud vastavalt projektile. Ei ole kahjuks oma silmaga näinud siiani mitte ühtegi projekti, milles oleks olnud põranda EPS ja liiva vahele näidatud geomembraan.
EPS materjalitootja tüüpjuhises samuti pole nõutud:
https://estplast.ee/pdf/06%20Pinnasel%2 ... rand=11649
Millest ehitaja peaks lähtuma, ikka projektist või/ja tootjajuhenditest.
Liiv on kõik vastavalt nõuetele eelnevalt pinnase tihendajatega üle käidud. Viimased sentimeetrid latiga. + latiga ja kelluga või liibiga patsutamine. Muide vanasti polnudki pinnasetihendajaid, tihendatigi kõik käsitsimeetodil.
Muidugi oleks veel parem kui tavalise lati asemel oleks fibrolatt. Samas see pealmine õhuke mõnevõrra kohevam liiva kiht tiheneb seal betooni raskuse all ise.
Ja kui vajubki 1 mm, kas oleks maailma lõpp?
Kas reha meetodil saab parem tulemus?
Mul tookordne klient kusjuures imestas väga, kui minu laseri ja latimeetodit nägi. Ütles, et eelmised mehed olevat teinud rehameetodil nii, et edasiste tegevuste käigus EPS plaadid jalge all kõik purunenud.

[kunn24]

Ei nori midagi, lihtsalt oli küsimus.
Vesi on ka halb soojusjuht, kuid üldiselt on veega täitunud soojustuse soojusjuhtivus siiski 1,5 kuni 2x suurem kui õhul, st sitem.
Sinu toodud joonisel on pinnaseniiskuse kapilaartõusu pidurdamiseks killustikalus, sul pildil seda pole.
Joonisel on soojustuse läbivettimist mööndud niiskutõkke äranäitamisega pealmises kihis.
Mõistlik oleks siiski nii palju kui võimalik, pidurdada niiskuse imbumist soojustusse.
Sinu pildil on näha niisket liiva.

[vuuk]

Sellega nõus, et materjalide soojajuhtivus suureneb nende niiskumisel.

Ei tasuks tähele panemata jätta, et erinevatel materjalidel on erinev veeimavus. EPS-soojustusplaadid (kinniste pooridega soojustusplaadid) imavad vett pikaajaliselt vette uputatuna vaid alla 3% mahukaalust. Kui kuiva EPS plaadi soojuserijuhtivus λ d= 0,037 W/(m·K), siis 2% niiskussisaldusega suureneb soojuserijuhtivus maksimaalselt 0,045 W/(m·K) peale.
Niiske liivaga kokkupuutes ei ole sama, mis vette uputatuna.
Käsiraamatute järgi on 100% niiskest ja +5 kraadise temperatuuriga pinnasest tulenev aururõhk maksimaalselt ligi 900 paskalit.
50% suhtelise niiskusega +20 kraadise toa õhu aururõhk seevastu 1320 Pa.
Seega sooja ruumi aururõhk on isegi 50% suhtelise niiskuse korral 442 paskalit suurem ja kastepunkt sealjuures on seesama +5 kraadi, mis on EPS all. Seega, kui EPS all asub aurutihe membraan ja aur saab liikuda aururõhkude erinevuse mõjul läbi materjalikihtide ning kohtab + 5 krraadist membraani, siis sellele tekib kondensaat ehk vesi.
https://vuuk.ee/kalkulaator_niiskus.php

Järelikult teoreetiliselt köetava ruumi põranda EPS all olev aurutihe materjal ehk geomembraan võib olukorda pigem halvendada.
Suhteliselt niiske (mitte veega küllastunud ja märg) on liiv (pildil) sellepärast, et pealmine kuiv liiv töö käigus mõnevõrra segunes niiske liivaga.
Kogemuslikult olen üsna kindel, et mõne aja möödudes see liiv vahetult EPS soojustuse all pigem kuivab. Mul on tuttav analoogset põrandat lahti võttes niisugune pilt, et täiesti kuiv liiv on peaaegu täielikult EPS alt lahkunud killustiku osade vahele. See toimub analoogselt sellega, mida näed liivakellas.
Ja veelkord, ehitaja kohustus on järgida projekti. Projekteerija määrab materjalid ja lahendused. Omanikujärelevalve kontrollib esimeses järjekorras projekti nõuetele vastavust. Seejärel, kas ehitamisel on projekti järgitud. Nii on kirjas vastavates regulatsioonides, kusjuures mina ei ole neid välja mõelnud, ega kehtestanud.

[ping]

... Mul on tuttav analoogset põrandat lahti võttes niisugune pilt, et täiesti kuiv liiv on peaaegu täielikult EPS alt lahkunud killustiku osade vahele. See toimub analoogselt sellega, mida näed liivakellas. ...

Nagu teada, siis ilma geotekstiilita killustiku- ja voolava peenliivakihi vahel ei saa teha ajas kestvat pinnasel lebavat betoonplaati ega sillutisekividest platsi.
Ehk kuiva peenliivakihi asemel tuleks kasutada vähem voolavaid materjale, näiteks saviliiva või peenkillustikku.

[kunn24]

Jutt ei käi aururõhust soojustuse all, vaid kapillaarniiskusest.
WIKI-st https://et.wikipedia.org/wiki/Kapillaar ... %C3%B5rgus :
Tsitaat: Näiteks /.../ klaastorus diameetriga 0,4 mm (raadius 0,2 mm) tõuseks veetase juba märgatavad 70 mm.

70 mm veetaset oleks 0,007 bar veesambana (10 m H2O oleks 1 bar), mis teeb konverteri https://www.unitconverters.net/pressure ... pascal.htm järgi 700 kPa.
Ehk aururõhu ja kapillaarniiskuse rõhkude suurusjärgud on täiesti erinevast klassist.

Mis puudutab materjali vabalt vees leotamisest, siis rõhu all temasse vee surumine on hoopis teine teema. Rõhk ei ole suur, samas suurusjärgus materjali paksuse poolt põhjustatud rõhuga, aga siiski ta on olemas. Mida peenemad on pilud, seda järsemalt ka kasvab. Sul on pildil küll suhteliselt jäme liiv ja suurt teemat ei tundu. Kaude näitab niiskuse bilanssi joonisel toodud nimetus kile kohta: niiskustõke (mitte aurutõke).

Pääsetee oleks killustikalus siis, kui membraan allpool ei näi õige. Liiva vahetult killu peale laotada ilma geotekstiilita ei saa.

[vuuk]

Nõus, killustiku peal liiv ilma geotekstiilita on vale lahendus - liiv kipub oma kohalt lahkuma tekitab jamasid.
Lihtsalt killustik (nagu kirjas tüüpjuhendis) vahetult EPS soojustusplaatide all samuti ei pea päris õigeks.
Kõige parem lahendus minu meelest 2 või 3 killustiku fraktsiooni ehk nagu ka kasutaja Ping tähelepanu juhtis. EPS all peaks olema peenfraktsioon, et oleks EPS alust lihtsam ühtlaseks lattida ja siluda.
Jäme (32...64 mm) või keskmine (16...32 mm) killustik ei näi ka sellepärast vahetult EPS all õige, et sellisel juhul ei ole täielikult kontrolli all EPS materjali tootjapoolne survetugevusest (näiteks 100 kPa) tulenev kandevõime, kuna suhteliselt pehmed plaadid jäävad toetuma killustiku nukkidele. Plaatide kandevõime oleks ebamäärane ja kogu kupatus võib ära vajuda (killustiku nukid surutakse peno sisse) samuti nagu halvasti tihendatud liiva korral. Liiv- või 0....10 fr killustikalusele saab plaadid toetada täielikumalt.
Killustiku miinusküljeks võib lugeda ka asjaolu, et selle hind on täiteliiva omast tunduvalt krõbedam ja paraku inimeste rahakott kipub olema hinnatundlik.
Jämedam, puhas liiv omab samuti dreenivõimet ja oleneb suuresti kui kaugel asub pinnasevesi.
Kõik see füüsika ei ole kindlasti nii lihtne. Võime lihtsustatult teoretiseerida, aga iga kingsepp jäägu ikkagi oma liistude juurde.
Mina olen olnud pigem praktik, kuigi eks teooriat ole ka "nuusutatud".