Ehitusfoorum

Tere
Olen hetkel valimas õhkvesi soojuspumpa. Pakkumisi olen saanud mitmelt pakkujalt, kuid kuidas ma nüüd siis valin. Igaüks kiidab seda toodet, mis on nende kogemuste, harjumuste või kasumi mõistes parim toode. Ei sooviks brändi eest ka peale maksta (ei pea olema naabrist parem).
Kas on olemas veel kuskil usaldusväärset ja mitte mõjutatud foorumit eesti või inglise keeles?
Äkki leidub nn. soojuspumpade parandajaid, kellel on reaalne ülevaade, mis kestab ja mis on parim?
Kas Midea on tegija? Hetkel on pinnale jäänud Midea M-Thermal Arctic A160/CGN8-B-
V14W/D2RN8-B 14,5 kW.
Võibolla on keegi hiljuti selle valiku juba teinud ja oskab tähtsamaid kiteeriumeid välja tuua, mis on tähtis.
Tänud kaasa mõtlemast.

Lisan ka tingimused milledele soojuspump peaks vastama:
Sooviks õhk-vesi soojuspumpa, mida saaks kasutada katlaga Viadrus U 22, 6 sektoriga 30 KW (kivisüsi) ehk saaks vajadusel kütta ka vana katlaga.

Pump peab võimaldama kütmist malmradiaatoritega ehk kõrgemat temperatuuri.

Vett on keskküttesüsteemis umbes 300-350 liitrit. Kaks maja külgepidi koos, pinnaga umbes 230 ruutmeetrit.

Hetkel on meil loomulik tsirkulatsioon, ei ole akupaake. Akumulatsiooni paagi mõistes on ruumi vähe ja keldrisse saaks viia paagi standard ukse kaudu. Arvan, et üle 300l suuruse mõistes ei mahu.

Pumba juhtimine võiks toimuda ka interneti kaudu.

Boileri vajaduse mõistes võiks välja tuua eraldi sobiliku boileri maksumuse. Nimelt keldri kõrgus on madal, 170 cm, arvan, et koos boileriga seade ei mahu keldrisse.
Hetkel kulub aastas umbes 4 tonni kivisütt + 10 ruumi lepapuid.

Esimesed 3 küsimust ei sõltu õhkvesi pumba ostust. No võid kontrolliks vaadata kas pump annab 45 C välja. Üle selle reeglina Soojuspumbal nagunii ei minda kuna COP kukub juba liiga palju ja Viadrusiga kütmine on soodsam.
Üks aga on - söekatlal on radikad arvestatud 75 C pealetuleva veega, tänapäeva küttesüsteemid aga 45 C pealetuleva veega. See tähendab - vajadusel lisatakse radikaid juurde mitte ei üritata SP vett kruttida kõrgemaks.

Soojuspump ei vaja akupaaki. see on müügimeeste nõks sulle veel üks kallis toode pähe määrida. SP sees on tsirkulatsioonipump, töötab ka loomuliku ringlusega.

Osadel SP-del (vist peaaegu kõigil müüdavatel) on tarbevee tootmiseks eraldi väljund. Seega osta SP tarbevee väljundiga. Vot sinna tarbevee väljundisse võid puhverpaagi juurde osta kui on plaanis suuri saunakäike harrastada. Seda lisapaaki saab iga kell juurde osta, et praktika paneb asjad paika selle vajalikkuse. Boileriks sobib tavaline elektriboiler või kahesüsteemne elektriboiler. Erinevus on selles, et paljud tahavad elektriga juurde kütta tarbevee temperatuuri. SP standardväljund on seal 45-50 C, legionella ohtu arvestades paned elektriboiler kord öösel soodsaimal tunnil +55C tegema ja ongi sul boilerijagu kuumemat vett olemas. Kui aga tarbevee väljund rahuldab nii järjest tarbitava kogusega siis pole midagi vaja.

Üldiselt on SP valikul kõige tähtsam asi COP - ja soovitavalt eesti karmimat talve arvestades võrreldes kesk-euroopaga siis tasub +7C asemel vaadata ka COP -15 või -7 juures. Siin on erinevatel firmadel käärid ja saad mõned kohe välistada.
Järgmine asi mida vaataksin on support. Sul läheb midagi rikki - kust varuosa saad? Kui on mingi haruldane mudel - pead uue SP ostma... Selle varuosa jutu juurde ka mudelite töökindlus. Müüjad neid andmeid ei avalikusta aga osalt kui saad mõne SP remontija kommentaari siis tead mis mudeleid tasuks vältida. Aga need mehed on väga kidakeelsed, sahtel näppudega ootab...

Soojuspump on sul mugavusküte. Su praegune suur küttekulu on kindlasti soojustamatta majast, ma tormaks maja soojustust parandama.

Eestikeelset foorumit peale Ehitusfoorumi ei tea.
Selline Soome foorum on https://lampopumput.info/foorumi/whats-new/
Kuid hoiatan et seal on ka selliseid inimesi kelle soojuspump 10..15 a tagasi ostetud ja need teadmised ei lähe kokku uute soojuspumba mudelite võimalustega.

Kui kingsepa käest kingi tellida siis vaevalt ta saadab sind konkurendi juurde. Kui ostjalt küsida siis ilmselt kiidab igaüks enda ostu.

Soojuspump ei ole mugavusküte kui pead 4 tonni sütt viskama.
Selline küttelahendus õhk-vesi soojuspumbaga on teostatav kuid pole just kergete vallast.
Paaki on vahele vaja et siduda katelt ja soojuspumpa. Pikemalt ei hakkaks sellel peatuma kuna lisaks on igal targal veel oma skeem kuidas kütteseadmeid omavahel siduda.
Soojuspumba külmaaine R32 või R290. Kuid R290 on propaan. R32 võimaldab vabalt töötada 50C väljuva veega, R290 ilmselt 60 C veega (paberites max 75 C väljuv vesi)
4 tonni sütt ja 10 rm puid siis peaks soojuspump olema üle 14 kW kuid kuna hinnavahed väikesed siis nt 17...19 kW.
Maja küttevee ringlus tuleb üle vaadata ja tõenäoliselt uus kütte ringluspump paigaldada.

heivokas kirjutas: ↑10 Mär 2023, 17:22 ... Äkki leidub nn. soojuspumpade parandajaid, kellel on reaalne ülevaade, mis kestab ja mis on parim?
Kas Midea on tegija? Hetkel on pinnale jäänud Midea M-Thermal Arctic A160/CGN8-B-
V14W/D2RN8-B 14,5 kW. ...

Millise piirkonnas soovid paigaldada ja kui palju on alla -15C temperatuuriga ilmu?
Nagu näha, siis Midea enda poolt avaldatud tehniliste andmete tabelis lõppevad numbrid -15C real ära.
Ja pole selge, et kuidas selline seade näiteks Jõgevamaa või Tartumaa külmal talvel töötaks.

Radikatega on erinevalt põrandaküttest see hea asi, et neid saab juurde lisada. Põhimõtteliselt on radikates võimalik kasutada põrandaküttest madalamat temperatuuri, kui kogu seina perimeetri ulatuses radikad paigaldada.

Kui näiteks -15C ja madalamat välistemperatuuri on 2% kütteperioodi kogutundidest, siis tasub läbi arvutada, kas on mõistlik osta kallis soojuspump, mis -15C ja madalamatel temperatuuridel maja ära kütab, või on soodsam 2% tundidest lisakütteks otseelektrit kasutada.

xil kirjutas: ↑12 Mär 2023, 10:32 Radikatega on erinevalt põrandaküttest see hea asi, et neid saab juurde lisada. Põhimõtteliselt on radikates võimalik kasutada põrandaküttest madalamat temperatuuri, kui kogu seina perimeetri ulatuses radikad paigaldada.

Radikate hulk tuleb ikkagi läbiarvutada ja vastavalt sellele valida nende hulk.
Minul näiteks on teise korruse tubades (nende, kus uks on enamuses suletud) olevate radikate pealevoolutemperatuur +28C.

Kui näiteks -15C ja madalamat välistemperatuuri on 2% kütteperioodi kogutundidest, siis tasub läbi arvutada, kas on mõistlik osta kallis soojuspump, mis -15C ja madalamatel temperatuuridel maja ära kütab, või on soodsam 2% tundidest lisakütteks otseelektrit kasutada.

Seadet tuleb valida ikka selle tehniliste näitajate järgi, sest ka odava seadme eest saab kõrget hinda küsida, kui ostja ise ei oska valikuid teha.

Radikatega pole kiiret. JAH, kui lisada pump kohe nüüd siis mõni tuba on soojem ja teine mittesoojem. reeglina on vaja kuhugi juurde lisada ja see tehakse jahedamates tubades - seal lõigatakse torule kolmik vahele ja pannakse radiaator paraleeli. Nii saab kõige kergema vaevaga õhk-vesi süsteemis radikatega asja toimima.

ping kirjutas: ↑12 Mär 2023, 16:52 ..
Radikate hulk tuleb ikkagi läbiarvutada ja vastavalt sellele valida nende hulk.
..

Radikate hulka võib läbiarvutada, kui on igav ja mingit põnevamat tegevust välja mõelda ei oska. Otsest vajadust selle järgi pole, kuna rohkem on alati parem, eriti soojuspumba puhul.

xil kirjutas: ↑12 Mär 2023, 10:32kui kogu seina perimeetri ulatuses radikad paigaldada ... lisakütteks otseelektrit kasutada

Huvitav mismoodi need toad välja nägema hakkavad ja kuidas mööbel sel juhul paigutada kui kõik seinad on veeradikaid täis ja veel elektriradikad ka lisaks?

Pigem ikka neid samu veeradiaatoreid köetakse vajadusel elektriga lisaks (elektrikatel näiteks).

xil kirjutas: ↑13 Mär 2023, 19:39

ping kirjutas: ↑12 Mär 2023, 16:52 ..
Radikate hulk tuleb ikkagi läbiarvutada ja vastavalt sellele valida nende hulk.
..

Radikate hulka võib läbiarvutada, kui on igav ja mingit põnevamat tegevust välja mõelda ei oska. Otsest vajadust selle järgi pole, kuna rohkem on alati parem, eriti soojuspumba puhul.

Näed, minul on nii igav, et arvutasin ja praegu teen kontrolliks jooksvalt ühe, teise korruse ca 13m2 toa energiatarbe katselisi energiatarbe mõõtmisi.
Esimesel korrusel kütab Õ/Õ soojapump ja ruumitemperatuur on +24C.

Varustasin mõõtmiseks tavalise õliradiaatori elektroonilise termostaadiga ja voolumõõtjaga ning sulgesin selles toas oleva veeradika kraani.

Toa uks on mõõteperioodil pidevalt suletud ja hoian selles ruumis +21C temperatuuri.

Viimase 24h keskmine välistemperatuur oli ca -2C ja 24h jooksul oli elektriradika mõõdetud energiakulu 0,9kWh!

Sellise soojusenergiahulga ülekandmiseks ööpäevas ei pea olema "kõik seinad radikaid täis".

Iga maja on erinev.
Kui jutuks mingi aastakümneid tagasi ehitatud maja ja malmradiaatorid.Radikad jäävad nii nagu nad on siis vaja võimsamat soojuspumpa mis töötab paremini kõrgematel küttevee temperatuuridel. Kuid tihti ei mõtestata lahti et mitte kõrge veetemperatuur ei küta maja soojaks vaid radiaatorit läbiv soojushulk (soojusenergia). Kui varem köeti katelt nt 2 korda päevas siis pärast rügab soojuspump 24/7. Ja saab sama soojushulga tuppa ka madalamate veetemperatuuridega.
Pool probleemist kui mitte enam on selles et maja ei pea sooja.
Seega kui maja soojustada siis vaja osta ka väiksem soojuspump.
'

Kui mõte nt suvila soojustada ja radiaatorid puuduvad siis ilmselt ikka nad arvutatakse nt 45/40 kütteveele.
Sama ka juhul kui kogu maja radiaatorid vahetatakse.

Tänud Härrad kaasamõtlemast
Kui oleksite sama küsimuse ees, siis milline SP oleks parim?
Millisel SP-l on parim COP ja hinna suhe?
Mille ise valiksite?

Parimat ei ole olemas.
Võibolla mitte lihtsalt COP/hinna suhe, vaid COP/hinna/kvaliteedi ja võibolla ka lisaks veel /järelteeninduse?
Ma läheks omale sobivas piirkonnas asuvasse firmasse, kelle kohta võin eeldada, et ka järelteenindus normaalne on ning vaataks mida neil seal pakkuda on ja millistele pumpadele varuosi kas kohapeal või lühikese tarneajaga saada on. Ei ole ju mõtet Võrusse tellida Narva firmat pumpa paigaladama ja hiljem lootma, et nad ka probleemide korral kohale tulla viitsivad. Ja ei ole ka sellest kasu kui tullakse kiirelt kohale, aga varuosa ootad 2 kuud.

heivokas kirjutas: ↑14 Mär 2023, 14:42 ...?
Mille ise valiksite?

valiks sellise, mis oskab ise börsil käia..
ja neti kaudu juhitav...

Kui majal ka mõned päikesepaneelid, siis kas on pointi suvel sooja tarbevett pumbaga teha või hoopis boileriga otse päikeseelektrist ?

Täna on mitmeid lahendusi põrandaküttele üle minekuks. Madalam tõstab ainult 16mm leia õige ja viska radiaatorid välja.

onusnooker kirjutas: ↑14 Mär 2023, 23:58 Täna on mitmeid lahendusi põrandaküttele üle minekuks. Madalam tõstab ainult 16mm leia õige ja viska radiaatorid välja.

Vesipõradaküttest räägime siin ikka, eksju?

võhik kirjutas: ↑14 Mär 2023, 19:00

heivokas kirjutas: ↑14 Mär 2023, 14:42 ...?
Mille ise valiksite?

valiks sellise, mis oskab ise börsil käia..
ja neti kaudu juhitav...

Jagan kogemust.
Mul Panasonic 12kW õhk-vesi, mis on üledimensioneeritud.
Pump ise ei oska börsil käia, aga celeon.ee ja relee teeb selle töö ära.
10cm paksuse betoonplaadi kütmisel on nii, et kui õues on -5 siis 5 kõige soodsamat tundi kütab, ehk üledimensioneeritud pump ei pea kogu aeg töötama ja lubab odavad tunnid välja noppida.
Radikatega sellist salvestust ei ole, aga hoone ise ka nutuke salvestab ja sul ju akupaak ju ka.
Mul soojamõõtja ka vahel ja viimasel talvel olen kulutanud pumbale elektrit 2022kWh ja saanud soojust 5874 kWh, ehk tegelik talve keskmine COP 2,9 mida pean super heaks. Selle kogemuse baasilt julgen Panasonicut soovitada, see muidugi vist üks kallimaid ka aga seda pead ise arvutama Huvitav on see, et Panasonicu COP väga palju ei langenud kui väljas -15 oli. Panasonicul see netijuhtimine ja monitoorimine ka super tasemel, 50 erineva parameetri graafikut saad jooksma panna kui selle ala inimene oled. Anna siis foorumisse ka teada mille kasuks otsustasid.

rye kirjutas: ↑17 Mär 2023, 13:08celeon.ee ja relee teeb selle töö ära

Kas see võtab seadmelt täiesti pinge maha ja lülitab tagasi või lülitab mingit juhtimisahelat?

Põrandakütte puhul juhul kui SP pole piisavalt juhitav, saab alati ka lihtsalt ajamid ja/või tsirk pumba välja lülitada.
Eelduseks on muidugi et mingit eriti säästulahendust pole aretatud kus kontuuride kaupa temp. reguleerimist ei toimugi.

Küülaline kirjutas: ↑17 Mär 2023, 14:42

rye kirjutas: ↑17 Mär 2023, 13:08celeon.ee ja relee teeb selle töö ära

Kas see võtab seadmelt täiesti pinge maha ja lülitab tagasi või lülitab mingit juhtimisahelat?

Ikka juhtimisahelat. Panasonicul on neid juhtimisahelaid mitmeid erinevaid.

Bosch on lükanud oma seni vertikaalse kasti külili ja väidab sellega tegevat kuni 75 °C vett...
https://www.pv-magazine.com/2023/03/20/ ... lications/

Kui -10 °C juures lubab ainult 65 °C vett teha, kas see tähendab siis et ka legionella tapmine käib soojuspumba pealt ? Lisaküttekehadega ei tohiks ju keeruline olla ka +90 °C tegemine kasvõi -30-se välistemperatuuri puhul ...

Kardan et härra Maurus kaotaks une kui pidevalt ukse taga kolistatakse .

On ka selliseid paake kus 250 l küttevett ning tarbevesi spiraaltorus ehk seisvat vett vaid mõni liiter.
Lisaküttekehaga võib paaki kuumutada aga mõistuse piires.
"Kui -10 °C juures lubab ainult 65 °C vett teha...." Pole öeldud mitu liitrit vett ja kui kiiresti 65 °C soojendatakse.
See on nagu hüüdlause. Aga kui külma -11 °C ?

rye kirjutas: ↑17 Mär 2023, 13:08/../ Huvitav on see, et Panasonicu COP väga palju ei langenud kui väljas -15 oli. /../

See pole võimalik, et COP ei lange sellise temperatuuri juures.
Sõltumata väga tootjast, suudetakse kompressoriga tõsta temperatuuri ~27..~28 kraadi. Sellest ka see kasuteguri tüüpiline number: A7W35 (ambient 7 kraadi, water 35 kraadi). See on see kasutegur, mida saadakse puhtalt kompressoriga. Kõik sellest allapoole tuleb elektri otsekütte abil (sest soojuspump ole mingi igiliikur).
Vaata oma pumba tehnilisi andmeid, seal on kõik ilusti näha, kui palju võimsust hakkab otse sisse rohkem minema, kui temperatuur 7 kraadist allapoole kukub (ja COP käib sellega sünkroonis).

Fjfj kirjutas: ↑10 Apr 2023, 12:01

rye kirjutas: ↑17 Mär 2023, 13:08/../ Huvitav on see, et Panasonicu COP väga palju ei langenud kui väljas -15 oli. /../

See pole võimalik, et COP ei lange sellise temperatuuri juures.
Sõltumata väga tootjast, suudetakse kompressoriga tõsta temperatuuri ~27..~28 kraadi. Sellest ka see kasuteguri tüüpiline number: A7W35 (ambient 7 kraadi, water 35 kraadi). See on see kasutegur, mida saadakse puhtalt kompressoriga. Kõik sellest allapoole tuleb elektri otsekütte abil (sest soojuspump ole mingi igiliikur).
Vaata oma pumba tehnilisi andmeid, seal on kõik ilusti näha, kui palju võimsust hakkab otse sisse rohkem minema, kui temperatuur 7 kraadist allapoole kukub (ja COP käib sellega sünkroonis).

See on õige et madalamal välisõhu temperatuuril COP langeb kuna külmemast õhust on raskem soojust ära võtta.
Ülejäänu on aga puhas pseudoteadus.
Kompressor lööb külmaaine gaasi rõhu alla. Kondensaatoris ehk plaatsoojusvahetis jahutab vesi külmaainet ning veeldunud külmaaine pihustatakse paisventiilist (elektrooniline ventiil tänapäeval) aurustisse ( õues asetsev soojusvaheti).
No, võtab siis surve all vee näiteks ja pritsib pihustist mööda hoovi laiali. Kui pihusti on pea kinni siis laseb kõrge kaarega üle õue. Kui pihusti on avatud rohkem siis vesi nii kaugele ei lenda. Samas väljub vett avatud düüsiga
rohkem.
Soojuspump võib töötada erinevate seadetega, nii nagu programm ehk protsessor lubab.
See et oli mingi kapillaartoru millest külmaainet läbi suruti ning toimus kogu aeg ühesugune pihustamine oli 15 a tagasi kõige odavamatel soojuspumpadel.

Kui väga huvitab https://www.youtube.com/watch?v=TBEEt8x4nSo See on tööpõhimõte. Olenevalt sellest milliseid komponente kasutada võib konkreetne seade töötada oma parameetritega.