Arutlus (kilt)kivi katusest põhjamaade lumises kliimas

[rok]

Tere.

Nagu pealkiri ütleb - on eesmärk arutlus. Oodatud on ideed, poolt ja vastu argumendid, kuid ka nende lühikesed põhjendused.

Sissejuhatuseks palun vaadata kahte, (tegelikult piisab ka ainult parempoolsest 3D mudelvideost) paari minutilisi videoid siin, lehe allosas:
https://www.cupapizarras.com/usa/readyslate/

Nüüd asetage kõik see tegevus meie kliima konteksti. Küsimus oleks - kas te usaldaksite sellist lahendust, meie talvede kliimas, just sellise ilmaga nagu parasjagu õues on? 20 cm lund katusel, külmub, sulab, niriseb, imbub, paakub jne,
Teine küsimus kui jah, siis kui madala katusekaldeni?

Üldiselt on teada, et kivikatustega ei tasu minna alla 22,5-20 kraadise kalde, ilma et füüsikat väga eirama hakataks.
Naturaalse kiltkivi miinuseks on see, et kivid on ilma igasuguste veelukustus soonteta, mis vee tungimist läbi pragude takistaks.

Kui soojemas kliimas, erilahendustega nagu spetsiaalsed kummitihendid jne kivide vahel (näiteks siin toodu: https://www.jrcslate.co.uk/wp-content/u ... ables2.pdf)
minnakse teoorias kuni 12,5 kraadise kaldeni, siis mina isiklikult ei usu, et mingi mistahes kummitihend sarnaselt nagu inglaste lahendus asetatuna toimiks madalatel 12-15 kraadi kaldenurkadel - seda eriti meie talvistes lume sulamis-külmumistsüklites. Võibolla eksin, kuid ma ei usu ka eriti innukalt sellesse, et mistahes kumm/plastik/mastiks vms läbi aastate tegelikult säilitaks oma omadusedka isegi UV eest kaitstuna ja oleks arvestatav 15-20-30 aastat hiljem katuse veepidavuse tagajana.

Lumel on omadus sulada ka majast erituva soojuse mõjul, ja liikudes veidi alla poole taas külmuda, seetõttu on küsitavad ka igasugu hingavad ja mitte hingavad aluskattekiled tegeliku veepidavuse tagajana. ( Lisaks on võimalik lagunemine külmudes, närilised, linnud, putukad jne - jah nende vastu on tõrjevõrgud ja vahendid, kuid ei takista ikka rotti miski, kui tema tahab väga end kohale närida ja pesitseda.

Põhimõtteliselt, võib ju mõtelda ka seda pidi, et selle readyslate EPDM bituumeni võib asendada mistahes bituumenipõhise lahendusega OSB-l . Näiteks maja seest välja kihid: kips, aurutõke, villakihid, hingav aluskate, distants, OSB, Edasi näiteks Icopal Flexisteel või midagi sarnast ja nüüd on kaks võimalust - A) kas kivi kihid otse sellele, nagu videos või B) mingi korralikum tuulutusvahe, näiteks vertikaal distantsliist ca 5 cm, roov ca 4-5 cm (need ilmselt tahavad põhjalikku immutust) ja nüüd kivikihid.

Variandi B miinuseks võiks olla see, et kui nüüd näiteks lume ajal tegelikult kivist vesi läbi imbub, siis mis koguses ja kuhu see jookseb, sest see vesi valgub ca 10 cm madalamal tegelikust räästaservast. (Probleemiks muutub räästa ja vihmavee renni terviklahendus) kui tegemist pole lihtsalt kerege niiskusega, mis lihtsalt välja tuulduks.

Variandil A on ehk mõneti rohkem jumet?

Fakt on see, et kõigil juhtudel, ükskõik kas kasutada kivide kinnituseks konkse või naelu, taotakse ka aluskihi bituumen igal juhul auklikuks. (Samas ka igasugu niisama sindlid ja SBS sindlid naelutatakse). Naelte suhtes veel eraldi - vanasti eterniit katused kippusid naelte kohalt purunema (topiti kummiseibe, tsinkplekiruute ja pudelikorke vahele) Kas keegi oskab ütelda, kuidas käitub naelaaukude piirkonnas erinev kivi, keraamika või siis kiltkivi (pean silmas ettepuurtud aukude vastupidamist või mõrasid, murdumisi ( eks ikka jäätumisest-sulamisest, ja muidu tuule tormi tagajärjel)




Mida arvate?

[Urmas]

Naturaalse kiltkivi miinuseks on see, et kivid on ilma igasuguste veelukustus soonteta, mis vee tungimist läbi pragude takistaks.

Minu jaoks oleks see juba suur miinus. Jah, saab alla panna igatsugu katteid/tõkkeid, et pragude vahest sattuv vesi voolaks kuhugi alla, aga ajas nende katete vastupidavus vs kiltkivi vastupidavus ei ole vist korrelatsioonis.
Mingi 20 aastat tagasi keeras üks probleemne koht renoveeritud eramaja koridori laes viimistluse pekki ehk kuskilt oli läbijooks. Kui lõpuks põhjuseni jõuti, siis selleks oli soodsast ilmakaarest vihmaga kaasnev veidi tugevam tuul, mis keeras vihma MÖÖDA VÄLISSEINA üles ja puges sissepoole.
Teine suur miinus minu jaoks oleks see, et materjal, mis sobib ideaalselt nende saareriikide ilmastiku tingimustesse, ei pruugi vastu pidada siinsetes tingimustes. Tume kiltkivi, päike särab nagu hetkelgi, lumi sulab nirisedes mööda katust alla ja ööseks virutab -24* külma. Kas kiltkivi ikka on sellistesse äärmustesse mõeldud? Vist ei. Aga noh, kui uskuda Ulli-Gretat, siis eskimod pidid oma elupõlistes elupaikades juba praegu aasta läbi šortsides ja maika väel käima. Vabalt võib see olla ka eskimote poolt omaks võetud moehullus nagu mingi aeg tagasi noored tüdrukud käisid -20*-ga "karusnahast" toppides nabad paljad ja peeprigu algus paistmas.
Veel, kui seda kiltkivi soovitakse paigaldada eramule, kus kohendatakse elamiseks ka II korrus, siis niipalju kui olen näinud ja lugenud vanadest eramutest, katusealune jäi ja nimetati pööninguks. Vahet ei olnud, oli see ühe- või kahe- või kolmekorruseline eramu. Pööning jäi pööninguks ja üldjuhul sinna endale elamist(probleemset lekete osas) ei tehtud. Aga noh, eks tänapäeval ole uued kombed.

Kokkuvõtvalt- visuaalselt on kiltkivi ilus katusekate, mulle meeldib, kuid enne kui Ulli-Greta ennustused kliimasoojenemise osas ei ole täide läinud, enda majale ei paigaldaks.

[xxx111]

Mina leidsin sealt materjalidest sellise asja...
BS tähendab British Standard

[rok]

Urmas, Hea uumor on igati abiks

Jah, eks see ILUS ongi see miks sellise aruteluga üldse tegelen.
Vanajumal andis katusekalde - läbi "linnaviletsuse" keelu ehitada abihoonet kõrgemaks kui 5 m, nii sinna see lamedam katuselaadne toode saigi. Seega katuse kalde tõstmine jääb ära.

Nüüd selle kliimakestvuse osas - väidavad, et kestab kuitahes kaua külmumist ja lume all olekut, kuna pole poorne.
mägedes ka kliima selline- sulab külmetab suure kõikumisega. Pannakse katusele ka Kanadas ja Alpides. Ainult et, no katusekalle peab vastav olema, soovitavalt enam kui 22,5 kraadi.

xxx111 -ka mina leidsin sama tabeli, ma oskan isegi peenikest kirja vahest lugeda, seda mis enamasti kõik ilusa tootejuhendites ära rikub - aga ma ei leidnud brittidelt kogemusi lumega ja kummitihendi osa juba kommenteerisin, et ei usu. Tundub ka Urmas ei usu.

Katsestendi nagu ka ei viitsi ehitada, millele lund peale laduda ja alt soojendades ja jahtuda lastes "täppisteadusega" tegeleda.

Ette rutates, jah plekk on optsioon, eriti see valtsi kortsutatud, aga mida madalam kalle, seda enam see vihmaga põriseb ja kuna elame eestis, ei saa paraku just seda värvi nagu tahan!

[xxx111]

Ühildame eelnevalt viidatud kaardi ning Briti ja Eesti lumekaardid...

[Urmas]

Kustutasin selle postituse ära, allpool on sama sisuga.

[ping]

... aga ma ei leidnud brittidelt kogemusi lumega ja kummitihendi osa juba kommenteerisin, et ei usu. ...

Käesoleval talvel tegid mulle nalja UK sotsmeedia postitusetes appikarjed stiilis: "Mis jama see on, et autol keerlevad kõik rattad kohapeal ringi aga auto hoovist välja ei sõida?"
Mille peale targemad kodanikud oskasid märkida, et "Maas on vist jää ja lumi."
... Nad polnud üle 10 aasta lund ise kogenud.

[Urmas]

Ette rutates, jah plekk on optsioon, eriti see valtsi kortsutatud, aga mida madalam kalle, seda enam see vihmaga põriseb ja kuna elame eestis, ei saa paraku just seda värvi nagu tahan!

Kui sulle juba planeerimise faasis tekitavad stressi tsiteeringus kirjeldatud nüansid(põrin ja värv), siis arvan, et peaksid varakult aja kirja panema psühholoogi juurde. Äkki ka igaks juhuks ka pereliikmetele. Põhjendan arvamust ja panen illustratsiooniks pildi meie maamaja katusest, mis on plekist ja erivärviline. Pilt kommentaari lõpus.
Nüüd läheb heietus edasi. No ei ole veel siiani saanud aru, et see kirju katus avaldaks mõju mu direktorile ja tema elaks sellest tulenevat srtessi välja minu peal. On muidugi variant, et olen jurakas ja mul on kaks kõrva tema jutu kuulamiseks. Jah, suurema vihma korral on plekkkatusele vihmapiiskade kukkumist kuulda ka tuppa, kuigi tühi pööning(kõlakast?) vahepeal, kuid millegipärast siis kui on suurem vihmavaling("hall sein"), siis tulevad toast verandale istuma ja nautima seda looduse imet kõik kohal olevad hõimlased ja ei nad ei kata oma kõrvu patjadega, et mitte kuulda katusepleki põrinat. Noh, noorematel on kõrvaklapid peas ja nende jaoks katuseplekipõrinat ei ole olemas. Vahest tekib verendal isegi ruumipuudus ja seda eriti äikese ajal.
On veel üks meie jaoks huvitav efekt. Juba 20+ aastat on maamaja pööningule aeg-ajalt kevadeti leidnud tee kellegi naabri mesilased pereheitmise käigus. Ja kui mesilasi ei vahepeal paar aastat tulnud, siis hakkame juba igatsema. Kõikse vahvam on see, et magama minnes kui on vaikus ja ei kuule pööningult kostvat suminat, muutun(me) murelikuks.
Nii üldhuvi mõttes tahaks teada, et kuidas tahetkse,et kõik kasuatatvad materjalid oleks oleks võimalikult loodust säästvad, kuid minu teada kiltkivi ei ole seda teps mitte. Kas kiltkivist katusematerjali tootmine käib loodussäästvalt? Kiltkivist katusekivide tootmine ei käi käsitööna ja jutt, mis käib kiltkivist katusekatte materjalide loodusläheduse kohta on minu jaoks bla-bla-blaa? Jah, materjal ise on looduslik, kuid kas seda tekibiga päev sama palju juurde kui kaevandatakse. Olles näinud paari dokfilmi, siis minu aru saamiste järgi mitte.
PS. Minu kommentaar ei olnud mõeldud isiklikult teema algataja kohta. Lihtsalt ma kehitan õlgu arusaamatuses, olgu kasvõi meie ärimeeste "kiidulaulu" lugedes kiltkivist katusematerjali kohta. keegi siinsetest teema kommentaatoritest ei kohusta kasutama või loobuma kiltkivist katuse materjalist, kuid lõpliku otsuse teed ikkagi sina või olevevalt sõltuvussuhtest su kodune direktor.
Pilt meie jaoks positiivseid emotsioone tekitavast katusest.

Ruuki kiltkivist katus.jpg (56.13 KiB) Vaadatud 1265 korda

[aero]

Urmas, kas sind on tabanud loominguline kriis

2 pikka posti järjest aga tekstid kattuvad ~80% ulatuses.

[Urmas]

Tänan sind, kasutaja aero, tähelepanu juhtimise eest, kuid ma ei tea kas see õigustus loeb, kuid olen viimased kolm(3) kuud tööpäevadel kulutanud oma sõrmeotsakesi külili keeratud öökapil(originaalasendis liiga ebamugav ja ju vetsust tagasi tulles ei vaadanud, et olin juba mõtted teele saatnud. Sinu vihjet lugedes, et 80% kahe kommentaari sisust kattus, siis mul Altzheimerit veel ei saa diagnoosiks panna.
Kirjuta, kumbas neist on rohkem "tarku mõtteid" ja ma kustutan üleliigse ära.

[pancho villa]

Oli see kas 2018 või 2019, kui see maja endale uued katused sai, seitse tükki kui ma ei eksi. Meie paarimehega tegime siis lamekatused ja 800km kauguselt tulid leedukad kiltkivi välja vahetama.

Justnimelt vahetama, kuna originaalist jäi iirc vähe alles. Enamus defektseid plaate just naelaaukudest katki, aga lagunevad ka mujalt, külmetamise-sulamise vastu ei saa.. Vanust ei tea, maja ise 1952, tõrvapappi oli katusel oma üheksa kihti. Samas tegu ikkagi dekoratiivkatusega, millele veekindluse annab aluskate, et mingit hullu veekindlust ta ju ei vajagi, sõltuvalt kaldest muidugi.

Ainuke netist saadaval pilt majast, mis polnud webp formaadis

[A23]

@ Urmas,
veidi teemast mööda, Kas katuseplekkide all on ka summutusribad?
(suurema vihma korral on plekkkatusele vihmapiiskade kukkumist kuulda ka tuppa)

[Urmas]

@ Urmas,
veidi teemast mööda, Kas katuseplekkide all on ka summutusribad?
(suurema vihma korral on plekkkatusele vihmapiiskade kukkumist kuulda ka tuppa)

Kuna maja saatus on lahtine, siis oli vaja saada katus lihtsalt vettpidavaks. Sai tolliste laudadega rihitud ja plekk peale. Pleki alla jäi x arvu kihtidega vana sindelkate. Ei mingeid summutusribasid.