60m2 paadikuuri vundament

[Urmas]

....kas te oskate vastata miks risustate teist inimeste tehtud teemasi? Paljud tahavad tead seda.

Kes need paljud on? Olgu, püüan teha puust ja punaseks värvituna- klõpsad oma kasutajanimele, siis juhtpaneel, siis sõbrad ja vaenlased, siis lisad minu nime vaenlaseks ja sa ei näe enam minu kommentaare. Sul endal ka lihtsam ja stressivabam. Muide VE foorumi lugemine ei ole nagu koolis kohustuslik kirjandus, peale mille läbilugemist tehakse tunnikontroll loetust arusaamise kohta.

[kunn24]

xxx, pole pointi selle jauramise peale oma aega raisata. Üldse võõrastele tasuta abipakkumine on suht tänamatu tegevus. Diskussiooni on mõtet vaid siis haakuda, kui tahad midagi olulist öelda või asi endale vaimselt huvi pakub.

[xxx111]

xxx, pole pointi selle jauramise peale oma aega raisata. Üldse võõrastele tasuta abipakkumine on suht tänamatu tegevus. Diskussiooni on mõtet vaid siis haakuda, kui tahad midagi olulist öelda või asi endale vaimselt huvi pakub.

Kui nii võtta, siis võiks kohe lõpetada ükskõik mis teemas, ükskõik mis küsimuses igasuguse arutelu...
Ehk olengi loll, kuid mõnikord tundub, et proovingi midagi olulist öelda
Ja vahel pakub ka huvi...

[rye]

Teemasse:

.......

Selle kohta lisan veel:
Peno on siinkohal mõttetu (so kirjeldatud viisil ei aita see kuidagi külmakergete vastu)
Kui betoonpõrand:
Põrandat vundamendiga ei seoks - ja põranda teeks nö "mitmest plaadist" esiteks arvestades mahukahanemisega ja teiseks selleks, et "anda ette" praod
Soovituslikult põrandat betoonist ei teeks - teeks kiviparketina

Lisaksin veel:

Kas kindlasti peab olema selline laius?
Katuse puitmaterjali sellele laiusele (üle 6m) raske leida...
Kas pole mõelnud, et räästas peaks pikem olema (fassaadi kaitseks)?
Kas katuse kalle on kuidagi ette määratud?
Kui pole, siis kas poleks puhtalt optimaalsuse seisukohalt mõtet teha seda lamedamaks?
Kuidas on mõeldud - kas karkassipostid jäävad akende ette?
Kui nii pole mõeldud, siis kas poleks mõistlik muuta akende kuju (et saada optimaalne karkass)?
Kuidas on mõeldud lahendada jäikus / stabiilsus?
Rangelt soovituslik puidust välisvooder "tõsta" maapinnast min 300mm kõrgusele...

Kas vastab kasutaja kaimagk kriteeriumitele?

Mulle meeldivad teemasse postitused, aitähh.

Vastused:

Jah 6 x 10 on paigas ja juba leidsin ka 7,2m pikkusega 50x250 prussi, aga siis selgus, et peab olema 30 kraadi viilkatus ja tegin katuse viiluks. Ilmselt lihtne A ja penn jääb kohe seina peale kandma, saab 6m hakkama.

Jah räästas tuleb ka pikem, see joonis oli pigem vallale. Teen eraldi teema kus arutada kas 60m2 loeb katuse projektsioon või siis seina projektsioon. Seda on natuke arutatud, kuid puuduvad konkreetsed viited.

Akende peale teen siksak karkassi, ehk fermi, purocol liim vahele, siis saab kandma.

Jäikus, stabiilsus -> hetkel mõtisklen, et vist tuleb ikka 100mm villa ka vahele ja sisse OSB, välja peab siis tuuletõkkekangas tulema. Saaks vajadusel suure puhuriga soojaks ja sees tööd teha.

Välisvoodri tõstmiseks peaks siis ühe kihi fibo plaadi peale ümber perimeetri laduma, kaalun seda veel arhitektuurilisest aspektist ja kuidas siis uksed aritektuuriliselt lahendada.

Küsimused:

Miks sinu arvates peno on mõttetu?
Minu enda loogika ütleb, et see takistab külma jõudmist maapinnani, ehk maapinna läbi külmumist ja seega vähendab külmakerke ohtu.
See oli algselt selle eesmärk, mitte et põrand paadikäru all soe oleks
Miks see nii ei tööta?

Kui peno peal oleva põranda teeks kiviparketist, siis kardan, et penol ei ole piisavalt survetugevist.
Tulevikus võiks arvestada umbes 800 kg koormust ühe käru ratta kohta.
Armeeritud betoonpõrand jagab koormuse suuremale pinnale.

[xxx111]

Miks sinu arvates peno on mõttetu?
Minu enda loogika ütleb, et see takistab külma jõudmist maapinnani, ehk maapinna läbi külmumist ja seega vähendab külmakerke ohtu.

Kui sokkel on soojustamata ei takista miski maapinnal peno all külmumast...
Hoopis teine asi kui soojustad vertikaalselt ka sokli (ja seal peal ka soojustatud karkass nagu eespool mainisid) ning lisaks horisontaalselt perimeetri

Mis puudutab karkassi jms (nt aknad) siis ma pole väitnud, et nii ei saa
Ma üritaks ei midagi muud kui lihtsustada

[rye]

Mõte oli selline, et peno on plaadi all ja lisaks 1m ümber perimeetri laiemalt horisontaalselt, nii nagu tavamaja plaatvundamendil on vundameni all ja siis veel ümber perimeetri. Ehk siis valan 6x10 plaadi 8x12 penoväljaku keskele? Võiks ju toimida?

[xxx111]

Mõte oli selline, et peno on plaadi all ja lisaks 1m ümber perimeetri laiemalt horisontaalselt, nii nagu tavamaja plaatvundamendil on vundameni all ja siis veel ümber perimeetri. Ehk siis valan 6x10 plaadi 8x12 penoväljaku keskele? Võiks ju toimida?

No oledki ju natuke muutnud juttu...Kas pole?
Üks pisiasi veel - pead selle sokliosa ka vertikaalselt soojustama - vastasel korral "mööda soklit kenasti külm alla"...
Ja sel juhul peaks juba külmakergete vastu toimima küll - vähemalt kindlasti vähendama seda...

[rye]

Jah seda olen muutnud küll kaasfoorumlaste abiga, et horisontaalne perimeetri soojustus tuleb ka panna.
Krt ma ei saa ikka aru sellest vertikaalse soojustuse poindist.
Kui mul on on 12x8 penoväljak ja sinna keskele valan 10x6 betoonplaadi.
Kuhu alla see külm läheb, kui igal pool on 10cm peno maapinna peal? "Sokkel" on mul ju ka ainult 10cm kõrgune?

[xxx111]

Jah seda olen muutnud küll kaasfoorumlaste abiga, et horisontaalne perimeetri soojustus tuleb ka panna.
Krt ma ei saa ikka aru sellest vertikaalse soojustuse poindist.
Kui mul on on 12x8 penoväljak ja sinna keskele valan 10x6 betoonplaadi.
Kuhu alla see külm läheb, kui igal pool on 10cm peno maapinna peal? "Sokkel" on mul ju ka ainult 10cm kõrgune?

Siis mina vist valesti aru saanud...
Kas plaanid selle plaadi valada ribita?
So karkass ja koos sellega kogu koormus toetub selle 10cm plaadi ääre peale?
Sel juhul jah pole vert soojustust kuskile panna aga praod (ja kontrollimatu pragude kulgemise) selle karkassi toetumise juures ma Sulle garanteerin

[rye]

Jah hetke plaan on valada täisplaat.
Aga enamus väiksemate elumajade plaatvundamente on ju nii valatud ja koormus toetub serva peale?
Kas need siis kõik pragunevad või saan ma need praod tänutäheks selle eest, et mul maja ei ole soe?
Kui ühe mikserautoga nagunii veetud ei saa, siis võin ka paksema plaadi teha, aga majadel ju ka enamasti 10cm ja seal veel kommunikatsioonid sees.
Väikesed betooni kahanemispraod mind kuuris väga ei sega, deformatsioonid segavad.

[xxx111]

Aga enamus väiksemate elumajade plaatvundamente on ju nii valatud ja koormus toetub serva peale?

Siiski mitte
Kandvate seinte all on ribid

[Hiid]

mis ribid seal on? Paksemat serva nimetad ribid?

[xxx111]

mis ribid seal on? Paksemat serva nimetad ribid?

Ribiplaat, Ribipaneel jne...

[aero]

Plaatvundamendi serv (millele sein hakkab toetuma) tehakse reeglina paksem, sügavam. Võib ribiks nimetada
__________________
I
I . . . . ____________
I . . ./
I___/

[kunn24]

See ribi ei tugevda plaati külgsuunas, mida plaadi servale toetatatud sein tekitab. Ehk ebakohane lahendus. Ja ei tehta reeglina, kuna ma oma majale ja graazhidele ei teinud, .
Kuna ribisid on maha valatavale plaadile suht tülikas teha, siis oleks tunduvalt lihtsam suurendada plaadi paksust. Jäikus kasvab paksuse 4.-s astmes ja vastupanumoment 3.-s kui ma veel õigesti mäletan. Eespool sai viidatud valmis plaatidele. Nendega saab äärmisel juhul, kui lahendus totaalselt ebaõnnestub (näiteks külmakerke tõttu), asja korrata.

[xxx111]

"Ribi" kuju / geomeetria, plaadi paksus, armeering (sh armeerigu paigutus) jms on täiesti omaette teema...
Seda mina ei käsitle üldse
Alla 120mm plaati kandva plaatvundamendina ei võta isegi arutluse alla
Samuti ei võta arutluse alla kandva plaatvundamendina plaati kus on sees küttetorustik
Aga ongi vaid minu arvamus...

[aero]

See ribi ei tugevda plaati külgsuunas, mida plaadi servale toetatatud sein tekitab.

Sul on siit mõned sõnad puudu aga ma vist enamvähem saan aru. Pakun, et ribi on mõeldud tugevdama plaadi serva, kuhu tuleb suurem koormus. Kas tahad öelda, et sellisel plaadil on suur tõenäosus praguneda ribi ja ühepaksuse osa piirilt?

Ja ei tehta reeglina, kuna ma oma majale ja graazhidele ei teinud, .

Reeglitel on (üldiselt) erandid. Sa oledki kuulus oma peaga mõtleja. Kui mälu ei peta, siis (mingisse vundamenti) sa ei viitsinud armatuuri ka panna, kasutasid kiudbetooni.

Kui betoon saabub pumiga, siis on lihtsam plaadi paksust muuta. Aga kui betoon vaja teha kohapeal, siis mine sa tea.

[Äärenurk]

Jäikus kasvab paksuse 4.-s astmes ja vastupanumoment 3.-s kui ma veel õigesti mäletan.

Inertsimomendi ühik on neljandas astmes ja vastpanumomendi ühik kolmandas astmes. Jäikus kasvab siiski paksuse kolmandas astmes ja vastpanumoment teises astmes, sest laiusest tuleb neile üks aste lisaks. Eelnev kehtib vaid homogeensete materjalide kohta. Sarrusega betoon sinna alla ei kuulu.

[kunn24]

See ribi ei tugevda plaati külgsuunas, mida plaadi servale toetatatud sein tekitab.

Sul on siit mõned sõnad puudu aga ma vist enamvähem saan aru. Pakun, et ribi on mõeldud tugevdama plaadi serva, kuhu tuleb suurem koormus. Kas tahad öelda, et sellisel plaadil on suur tõenäosus praguneda ribi ja ühepaksuse osa piirilt?

Märkus oli mõeldud selle ribi mõttekuse, mitte plaadi purunemise kohta. Joonisel toodud ribi suunas saab plaadile jäikust kujundada ka tema külge ankurdatud seinaga (va ukseavad). Ehk teoreetiliselt võiks teha nn kandevkere ja selles suunas ribi pole vajalik. Autotööstuses kandevkere tähendas olulist materjali kokkuhoidu ja jäikuse kasvu.
Selline ribidega plaat on justnimelt raamskeem, kus puuduvad ristseotised. 10 cm plaati juba xxx ei nimetanud mingil juhul kandevkonstruktsiooniks, vaid võiks võtta pigem elastseks membraaniks, mis on koostatud mittehomogeensest marjalist. Et temast kandevkonstruktsiooni moodusatada, oleks vaja ribisid ristsuunas, mille külge on jaotusarmatuuriga seotud väiksemad mebraanide ruudud. Kuid kuna nende ribide tegemine oleks veel hullem k..p, siis pakun jälle lihtsalt suurendada plaadi paksust.
Veidi soga tuli, kuid eeldan su arusaamisvõimet, .
Kui xxx võtaks vaevaks teha servast koormatud plaadi momentide epüürid, siis oleks ka puust ja punaseks. Savi puhul võib lisaks eeldada, et plaadi servast ribi alt võib kandevpinnas minema roomata. Seega see ribi antud kontekstis pruugi olla ka taldmiku eest.

Ja ei tehta reeglina, kuna ma oma majale ja graazhidele ei teinud, .

Reeglitel on (üldiselt) erandid. Sa oledki kuulus oma peaga mõtleja. Kui mälu ei peta, siis (mingisse vundamenti) sa ei viitsinud armatuuri ka panna, kasutasid kiudbetooni.

Ei mingit isemõtlemist, kõik oli läbi rehkendatud betoonifirma inseneriga, ilma tema kontrollita kiudbetoon vundamendi jaoks välja ei sõitnud. Kui sai lahendada kiudbetooniga, siis väide:"ei viitsinud" pole kohane, lihtsalt sai valitud minu jaoks mõistlik lahendus.

[xxx111]

Kui xxx võtaks vaevaks teha servast koormatud plaadi momentide epüürid...

Ei oska enne kui:
- on selge aluse elastsusmoodul / sängitusmoodul
- on selge vundamendi jäikus
Siis saaks teha arvutused ja epüürid
So momendid / momentide epüürid on sõltuvad eelpool nimetatust...

PS
Arvutus pole just kõige lihtsam...

[ping]

Kui xxx võtaks vaevaks teha servast koormatud plaadi momentide epüürid...

Ei oska enne kui:
- on selge aluse elastsusmoodul / sängitusmoodul
- on selge vundamendi jäikus ...

Ilmeka pildi saamiseks võiks aluspinnaseks võtta "vees leondunud, iseroomava savi" ja betoonplaadi materjaliks segumasinas segatud kohaliku kruusakarjääri "kruus+tsement", millele täiteks on maakive ja vanu telliseid sisse loobitud.

[rye]

Betoon tuleb siiski tehasest PUMI-ga 30/37
Savika pinnase peal on 30cm tihendatud kruusa.

[xxx111]

No ei viitsi arvutama hakata...
Aga lihtsalt lugemiseks...

Alljärgnev näide demonstreerib jäikuse mõju vajumi erimitele ja paindemomentidele.
Kolmele vundamendile mõõtmetega 2x2 meetrit toetub tala paindejäikusega EI.
Äärmiste vundamentide kohal mõjub koormus 1000 kN ja keskmisele 2000 kN.
Vundamendid toetuvad 15 m paksusele pinnasekihile, mille deformatsioonimoodul on 5 MPa.
Erinevate jäikuste puhul on arvutatud äärmise ja keskmise toe vajumid (vastavalt s1 ja
s2), vajumite erimid (s2 – s1), suhteline vajumite erim ja maksimaalne paindemoment.
Konstruktsioon, mis ei oma jäikust, jälgib igas punktis pinnase vajumist ja deformeerub
täpselt samasuguselt kui tema all oleva pinnase pealispind.
Jäikuseta konstruktsioonis ei teki ka mingeid sisejõude sellisest kujumuutusest.
Kui aga konstruktsioonil on mingi paindejäikus, siis see vähendab pinnase vajumise ebaühtlust.
Suurema vajumisega kohtadest kantakse jõud sinna kus vajumine on väiksem.
See aga tähendab, et konstruktsioonis tekivad täiendavad sisejõud, mille arvel toimub välisjõudude ülekanne.

[xxx111]

Jäikuse mõju saab iseloomustada ka ühes teises teemas räägitud sarikate toetuse jms korral
viewtopic.php?p=426389#p426389
Allpool näide, kus pennil "on jäikus / ei ole jäikust"...
Paindemomendid kNm / deformatsioonid mm

[rye]

Küsisid teisel leheküljel:

Nt allolev skeem
Toed on horisontaalsuunas fikseeritud
Kas pennis on surve või tõmme?

Mis oli õige vastus?