Ehitusfoorum

Tere ehitustargad.
Küsimus kas sellisele kinnistule on mõistlik maja ehitada kus keskmiselt lagunenud turvast on umbes 1,6 meetrit ja edasi peaks tulema savikasmoreen? Kui keeruliseks ja kalliks võib vundamendi rajamine minna?

Igasugune kriitika on teretulnud

Pole absoluutselt mingit probleemi (vastavalt esitatud andmetele)...

Andmed sain maaameti kaartidelt mis on seal 87 aasta geouuringust.

MortenKo kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 21:16 Tere ehitustargad.
Küsimus kas sellisele kinnistule on mõistlik maja ehitada kus keskmiselt lagunenud turvast on umbes 1,6 meetrit ja edasi peaks tulema savikasmoreen? Kui keeruliseks ja kalliks võib vundamendi rajamine minna?

Igasugune kriitika on teretulnud

Tartu kesklinna majad on ehitatud Emajõe ürgorgu ca 6m paksuse turbakihi peale ja tühje krunte on seal suht vähe.
Ehk "maja" saab pädeva inseneri abil ehitada igale poole aga aiapostide ilus paigaldus võib ootamatult kalliks kujuneda kui betoneeritud postid turbakihti uppuvad.

ping kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 21:42

MortenKo kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 21:16 Tere ehitustargad.
Küsimus kas sellisele kinnistule on mõistlik maja ehitada kus keskmiselt lagunenud turvast on umbes 1,6 meetrit ja edasi peaks tulema savikasmoreen? Kui keeruliseks ja kalliks võib vundamendi rajamine minna?

Igasugune kriitika on teretulnud

Tartu kesklinna majad on ehitatud Emajõe ürgorgu ca 6m paksuse turbakihi peale ja tühje krunte on seal suht vähe.
Ehk "maja" saab pädeva inseneri abil ehitada igale poole aga aiapostide ilus paigaldus võib ootamatult kalliks kujuneda kui betoneeritud postid turbakihti uppuvad.

Sellest ma järeldan siis et ei ole väga mõistlik sinna ehitada?
Maa kohta veel nii palju et tegu on 87 aastal ehitatud maaparandussüsteemiga(terve kinnistu) kus on 75mm torud iga 10 meetri tagant. Ma ise on tänu sellele väga kuiv ka kevadeti.

1,6 m turvast pole mingi probleem eemaldada ja ehitada savimoreenile mis on normaalselt kandev pinnas.

MortenKo kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 23:42 ... Maa kohta veel nii palju et tegu on 87 aastal ehitatud maaparandussüsteemiga(terve kinnistu) kus on 75mm torud iga 10 meetri tagant. Ma ise on tänu sellele väga kuiv ka kevadeti.

Ehk siis ajalooliselt liigniiske koht, mis püsib kuiv seni, kuni drenaaž toimib.

Nagu Tartu Lennuvälja lähistel arendustes, kus ehituste käigus lõhuti suur kuivendussüsteem (vee/kanali torustikku paigaldades lõigati kõik kuivendustorud läbi) ja krundid majade valmides uppusid ning elanikud on tõsiselt hädas.

Eks siis tuleb kinnistu planeerimisel perspektiivse veetõusuga krundil arvestada.

Suur tänu vastamast. Nüüd palju targem ja mõtlen kas tasubki sellisesse kohta maja ehitada

Maa kohta veel nii palju et tegu on 87 aastal ehitatud maaparandussüsteemiga(terve kinnistu) kus on 75mm torud iga 10 meetri tagant. Ma ise on tänu sellele väga kuiv ka kevadeti.

Just selliste asjade pärast kirjutasin VASTAVALT ESITATUD ANDMETELE
Nüüd tuleb sul jälgida, et seda maaparandussüsteemi (selle tööd) ära ei rikuks sh nii lõhkumise mõttes kui tagasitäidete suhtes

Maja ehitatakse ikka krundil soovitavalt kõige kuivemasse kohta. Kui ikka oru põhjas siis uputab mõnel maapinna täitsa ära. Kui vett saab kraavidega eemale juhtida siis seda tasub kohe teha.

xxx111 kirjutas: ↑28 Jaan 2023, 12:57

Maa kohta veel nii palju et tegu on 87 aastal ehitatud maaparandussüsteemiga(terve kinnistu) kus on 75mm torud iga 10 meetri tagant. Ma ise on tänu sellele väga kuiv ka kevadeti.

Just selliste asjade pärast kirjutasin VASTAVALT ESITATUD ANDMETELE
Nüüd tuleb sul jälgida, et seda maaparandussüsteemi (selle tööd) ära ei rikuks sh nii lõhkumise mõttes kui tagasitäidete suhtes

Selge. Aga hetkel tundub et ohte ja jantimist liiga palju ja ilmselt ei tasu ära see ettevõtmine.
Lihtsalt lisan veel infoks pilte maaala kohta




kogu see maaala ~1ha ja maja ehitamise plaan oleks olnud sinna sinise ringi sisse


https://photos.app.goo.gl/G2beAQyDJ2jBQ5yh7

Aga aiäh kõigile kes vastasid ja harisid mind

Just täna tegelen juhtumiga kus geodeet ja ehitaja panid puusse ja maja juurde võib paadiga sõita... Nii et usaldusväärsed geodeedid petavad õnnetuid krundiomanikke, rääkimata ehitajast kes loomulikult sohu ehitades polnudki huvitatud liigsetest kraavitamis ja kuivendamistöödest. Paraku tõmmati tellijal siin kott pähe... ja uppuja päästmine on omaniku enda mure. Seekord siis otseselt...

Kalvis kirjutas: ↑30 Jaan 2023, 12:02 Just täna tegelen juhtumiga kus geodeet ja ehitaja panid puusse ja maja juurde võib paadiga sõita... Nii et usaldusväärsed geodeedid petavad õnnetuid krundiomanikke, rääkimata ehitajast kes loomulikult sohu ehitades polnudki huvitatud liigsetest kraavitamis ja kuivendamistöödest. Paraku tõmmati tellijal siin kott pähe... ja uppuja päästmine on omaniku enda mure. Seekord siis otseselt...

Kuidas puutuvad siia teemasse GEODEEDID...

Kuna ehitati maja sohu siis oli teada nii uputamine kui pinnase juurdevedamine ja see oli projektis ette nähtud. Geodeedid andsid vale nullkõrguse. Pinnast veetigi juurde aga oleks veel meeter juurde vedada tulnud. Seega geodeedid valetasid - nemad oleksid piirkonna kaarte, maapinna langust jne olusi teades teadnud õiget nullkõrgust anda. Nüüd polegi midagi teha, amfiibauto tuleb osta. Maja ise jäi õnneks veepeale aga paadiga saab ukse ette sõita. Nagu ikka - oli suvel kõik OK kui võeti võtmed vastu ehitajalt.

Geodeedid andsid vale nullkõrguse.

Mida see peaks tähendama
Nullkõrguse määrab projekteerija / samuti teeb vert. planeeringu projekteerija
Mina oletan, et neid asju ei peetud lihtsalt vajalikuks ja otsustati kõike ise teha

Või Sa tahad öelda, et projekteerija määraks nulliks nt 55.00 aga geodeet pani selle hoopis nt 50.00 peale?
Sel juhul oleks see minu tegevuse jooksul ainus selline kuulmine...

Kalvis kirjutas: ↑30 Jaan 2023, 12:02 Just täna tegelen juhtumiga kus geodeet ja ehitaja panid puusse ja maja juurde võib paadiga sõita... Nii et usaldusväärsed geodeedid petavad õnnetuid krundiomanikke, rääkimata ehitajast kes loomulikult sohu ehitades polnudki huvitatud liigsetest kraavitamis ja kuivendamistöödest. Paraku tõmmati tellijal siin kott pähe... ja uppuja päästmine on omaniku enda mure. Seekord siis otseselt...

Ju siis tellija ei määranud projektülesande algandmetes, et kogu vajalik krundipind peaks ulatuma üle veepinna.

Tartus Uus-Ihastes (Ihaste silla kõrval) kehtestati uuselamu piirkonna planeering, ilusa nimega "Majad mätastel", kus planeeritud kõrguse järgi ongi Emajõe max veetase kõrgemal kui majade esikute- ja garaažipõrandad ning kõik kvartalisisesed teed ja hoovid.
(Arendajale on see kasulik, siis on kulud täitele oluliselt väiksemad.)

Ehk linnavalitsus on kehtestanud sellise kõrgusega planeeringu, kus elanikud saavad üleujutuse korral paadiga maja terrassi juures silduda.

Eksootika ju. Kui teavad, et selline asi on võimalik, tuleb majad kohe vaiadele teha.

kunn24 kirjutas: ↑30 Jaan 2023, 14:50 Eksootika ju. Kui teavad, et selline asi on võimalik, tuleb majad kohe vaiadele teha.

See on võimalik, sest maapinna kõrgused antakse ühes süsteemis milles ei kajastu veekogude pinna tegelik kõrgus ja see erinevus tuleb eraldi arvutada.

Vooluveekogude kõrgus antakse min veeseisust ja see tekitab segadust.

(Minul on olnud võimalus mõõta oma isiklikust trapist Emajõe veepinna kõrguse vahet oma põrandast ja seepärast on teema mulle vägagi tuttav.
Kui iga päev arvutad et mitme sentimeetri tõusu pärast vesi katlasse hakkab voolama. )

...Kui teavad, et selline asi on võimalik, tuleb majad kohe vaiadele teha...

Ma päris täpselt ei saa sellest aru...
0 on 0 nii vaivundamendi kui madalvundamendi puhul
Kui räägid 0-i tõstmisest siis see on midagi muud ja see ei tähenda ju vaiu