Ehitusfoorum

Tere.

Olen hetkel lõpetamas majaprojekti, et alustada ehitusloa taotlust. Paraku pole suutnud senise googeldamise tulemusel leida ainsatki asjakohast artiklit ega kommentaari, mis tooks välja katusetüüpide hinnaerinevused tänase seisuga. Maja on iseenesest väga lihtne 120m2 pindalaga, katusekalle 22 kraadi. Olen valimas kivikatuse ja plekk-katuse vahel. Kas keegi siinsetest foorumis olijatest on sellesama teekonna hiljuti läbinud ja oskab öelda, millise tulemuseni ta jõudis. Ma ise kaldun kivikatuse poole, aga täna pole mulle teada, kas kivil ja plekil on üldse nii suur hinnaerinevus, kui see mõned aastad tagasi oli. Toormaterjalide hinnad on ju viimase aastaga muutunud, nii et võib-olla täna polegi plekk hinna ja kvaliteedi suhtes parim valik? Olen igasugustele arvamustele ja soovitustele avatud. Tänud ette.

Konkreetseid hinnapakkumisi, mille alusel sa saad teha võrdlust, teevad katusematerjalide edasimüüjad või katuse paigalduse teenuste osutajad. Lihtsam on otse nende poole pöörduda hinnaluure tegemiseks.

Ei tea hinnaerinevust, oma praktika: 25a on olnud kiviprofiiliga plekk, tunnen muret, kauaks veel jagub, isegi eterniidiga mis kõrvalhoonel on 50pluss aastat olnud, seda tunnet pole. Kalded on muidugi jupi suuremad, lihtsalt materjalist kriban.Siis sai vahetatud(kõik ju vahetasid) 9a vana eterniit välja, täna ei teeks seda kindlasti. Mõtlemiseks...


Vastuseks ifff-ile: tegu Toode AS katusega, päiksepoolne külg näeb välja "pronksikarva", algne värv oli vist RR32.Ega ma ei väida, et ta ei kesta, kõhklusi on

Igal võimalikul juhul (arvestades loomulikult ka visuaali so sõltub nt mis on muud fassaadimaterjalid) oleks isiklik eelistus "rullmaterjal"...

Kivikatus nõuab massiivsemat aluskonstruktsiooni. See tuleb ka hinnavahesse arvestada.

kunn24 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 00:46 Kivikatus nõuab massiivsemat aluskonstruktsiooni. See tuleb ka hinnavahesse arvestada.

Kõiki koormusi arvestades on vahe suhteliselt väike, alla 10% https://valtsplekk-katus.ee/kas-sa-tead ... aterjalid/

Alexy kirjutas: ↑26 Jaan 2023, 19:27 Ei tea hinnaerinevust, oma praktika: 25a on olnud kiviprofiiliga plekk, tunnen muret, kauaks veel jagub, isegi eterniidiga mis kõrvalhoonel on 50pluss aastat olnud, seda tunnet pole. Kalded on muidugi jupi suuremad, lihtsalt materjalist kriban.Siis sai vahetatud(kõik ju vahetasid) 9a vana eterniit välja, täna ei teeks seda kindlasti. Mõtlemiseks...

Täpsusta milles probleem ja mis tootja plekk muret teeb.

Siin on peaaegu samavana plekist kuurikatus mis on tehtud Ruukki (sel ajal oli tal nimeks Rannila) plekiga. Kui puhtaks pesta, oleks nagu üleeelmine aasta pandud.

Kivikatuse suurem omakaal võib osutuda hoopis kasulikuks (konstruktsioonide kinnituste seisukohalt)...

abe kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 05:45

kunn24 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 00:46 Kivikatus nõuab massiivsemat aluskonstruktsiooni. See tuleb ka hinnavahesse arvestada.

Kõiki koormusi arvestades on vahe suhteliselt väike, alla 10% https://valtsplekk-katus.ee/kas-sa-tead ... aterjalid/

Kõige hullemad on andmed milles on "pooltõed" - pigem olgu üldse olemata, et mitte eksitada
See viide on just selline näide...

xxx111 kirjutas: ↑26 Jaan 2023, 19:42 Igal võimalikul juhul (arvestades loomulikult ka visuaali so sõltub nt mis on muud fassaadimaterjalid) oleks isiklik eelistus "rullmaterjal"...

Miks rullmaterjal? Selle kasutusiga ju poole lühem korralikust plekist. Samuti vajab rullmaterjalist lamekatus massiivset ja stabiilset aluspinda, nagu katusekivigi.

pikk88 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 09:08

xxx111 kirjutas: ↑26 Jaan 2023, 19:42 Igal võimalikul juhul (arvestades loomulikult ka visuaali so sõltub nt mis on muud fassaadimaterjalid) oleks isiklik eelistus "rullmaterjal"...

Miks rullmaterjal? Selle kasutusiga ju poole lühem korralikust plekist. Samuti vajab rullmaterjalist lamekatus massiivset ja stabiilset aluspinda, nagu katusekivigi.

Eks ikka oleneb mida / millega / mis tingimustel võrrelda...
Samuti tasub tutvuda nn garantiitingimustega (nt tehniline vs esteetiline) ning vahet teha ka garantiil ja kasutuseal ning sealhulgas arvestada ka projekteeritud kasutuseaga...

Miks - pean kõige "lollikindlamaks" sh erinevate sõlmede / läbiviikude jms lahendamise kohalt...
Aga see ongi vaid minu arvamus...

xxx111 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 07:24 Kivikatuse suurem omakaal võib osutuda hoopis kasulikuks (konstruktsioonide kinnituste seisukohalt)...

Miks ma ei ole lugenud mitte ühtegi meediauudist, kus mingi tormi või trombiga oleks kadunud mõne kortermaja kogu kivikatus kogu maja ulatuses?

Töö on meie sõber, seda tuleb hoida. Aga kui ikka hoone kasutusiga on projekteeritud 20 aastat siis pole sinna loomulikult mõtet kivikatust paigaldada. Ega ka plekki. Käib rullmaterjalist lamekatus küll. Mäletan, et see oli minu jaoks üks arusaamatumaid alapunkte projektis, kui sooviti teada hoone kasutusaega. No milleks ehitada hoonet kasutuseaga 50 aastat. Kas see tähendab siis seda, et kui 50 aastat täis saab pead selle maha lammutama ning uue tegema? Hoone ju kestab kauem, kui teda natukekengi hooldada.
Teema algatajale soovitaks omaltpoolt valida kahe variandi vahel. Kui on plaanis ehitada endala maja pikaks ajaks siis võrdle kivikatuse ja korralikust paksust plekist valtsplekk katuse hindasid. Kuid kui on tähtis esmajärjekorras disain ning sellest on suva kas ja kuidas seda hoonet tulevikus hooldada siis on valikuvõimalused laiemad. Need mõned sajad(tuhanded?) mis on võimalik katuse ehitusel just materjali arvelt kokku hoida võivad tulevikus väga valusalt kätte maksta. Põhiline on ju ikkagi aluskonstruktsiooni ehitamisele kuluv aeg ning raha. Kui hoiad ruutmeetri pealt näiteks 25 eurot kokku siis kas see ikka on kokkuhoid, kui tulevikus pead terve katusekatte materjali täies mahus välja vahetama, sest värv on maas või mõned augud on sisse tulnud? Kui rea pealt läheb kivi katki siis see on võimalik asendada aga eeldab pidevat kontrolli ümber maja, sest kuna juhtub esimene "õnnetus" seda ei tea keegi ette. Samas väidavad plekksepad, et käsitsi valtsitud plekk katus on ainus veekindel katusekate. Ja seda juba nii lihtsalt mõne oksarao kukkumisega ära lõhkuda pole võimalik.

pikk88 kirjutas: ↑28 Jaan 2023, 09:40 No milleks ehitada hoonet kasutuseaga 50 aastat. ...
... Need mõned sajad(tuhanded?) mis on võimalik katuse ehitusel just materjali arvelt kokku hoida võivad tulevikus väga valusalt kätte maksta. ...

Õige katus on ikkagi lõigatud kiviplaatidest (mitte tsemendiga kokkuliimitud liiv), nagu Inglismaal, kus sellise katuse kasutusiga arvestatakse 300 aastaga.

pikk88 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 09:08 Miks rullmaterjal? Selle kasutusiga ju poole lühem korralikust plekist.

Plekk kestab tänapäeval 80 aastat?

pancho villa kirjutas: ↑28 Jaan 2023, 13:10

pikk88 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 09:08 Miks rullmaterjal? Selle kasutusiga ju poole lühem korralikust plekist.

Plekk kestab tänapäeval 80 aastat?

Ma lisaks siia veel, et eelpool mainitud 300a on absoluutselt mõttetu...
Ja isegi 80a pole mõistlik...
Igal "asjal" on oma eelised ja puudused
Ja valik on valija teha
Ütlasi tuleks endale selgeks teha erinevate mõistete sisu (projekteeritud kasutusiga, eluiga, garantii sh garantiitingimused jms)
Minu valik on rullmaterjal

Meie kliimas ei ole ka looduskivikatusel lootust üle sajandi vastu pidada, pigem samasse auku betoonkividega, sest külm/sula teevad oma töö.

Samas nõus jutuga ehitise elueast. Eks iga põlvkond ehitab oma perele maja "igaveseks" ja järgmine põlvkond teeb rehkendused, mõtleb natuke ja lükkab selle "igavese" lobudiku konteinerisse kokku.

pancho villa kirjutas: ↑28 Jaan 2023, 14:23 ...Eks iga põlvkond ehitab oma perele maja "igaveseks" ja järgmine põlvkond teeb rehkendused, mõtleb natuke ja lükkab selle "igavese" lobudiku konteinerisse kokku...

Täiesti nõus...

pancho villa kirjutas: ↑28 Jaan 2023, 13:10

pikk88 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 09:08 Miks rullmaterjal? Selle kasutusiga ju poole lühem korralikust plekist.

Plekk kestab tänapäeval 80 aastat?

Kas rullmaterjal kestab 40 aastat? Alles paar päeva tagasi sattusin müüja kodulehele, kes hindas täiesti avalikult oma materjali kasutuseaks 20 aastat. Minu vanavanaisa ehitatud talumajal on veel esimese vabariigi aegne plekk katusel, käsitsi valtsitud ning minu teada ka igati veekindel. Majale saadi ehitusluba 1927.
Tean vähemalt ühte tuttavat, kes laskis 20 a tagasi vahetada oma majal katuse käsitsi valtsitud tänapäevase (paksema) pleki vastu, sest see kestab oma 80 aastat ära. Kui palju "paksema" selles osas jään vastuse võlgu, kuid mäletamist mööda oli vahe odavama pakkumisega 0,05mm
Teine sõber tegi just oma maja lamekatusele nö kohustuslikku hooldust/kattevahetust. Viimati vahetas katust tema isa kunagi üheksakümnendate lõpus. Ehk siis katus kestis ümmarguselt 25a. Mind siiralt üllatas, miks ta pani meeletu rahasumma uuesti samasuguse rullmaterjalist lamekatuse peale, kui see kestab vaid veerand sajandit. Võin nüüd valetada, kuid jutt käis mu meelest 20 000.- Kuid kuna maja on suur ja inimesel pole sellist summat kusagilt võtta, et hakata projekti tegema ning katust viilu ajama siis läks samasugune kate uuele ringile. Isamaja kokku lükata ei kavatse, sest tegemist igati kapitaalse kivist ehitisega. Vahelaed betoonist ja täiskelder maja all. Järgmine nädal satun ilmselt temaga kokku ja kui selgub, et mälu petab summade ning ajaskaala osas siis teen siia täpsustusi.
Samuti tean ümbruskonnast maja millele paigaldati tänapäevane kiviimitatsiooniga plekk üheksakümnendate keskpaigas. Praeguseks on värv küll suures osas maha koorunud, kuid paistab, et tsingikiht veel kestab, sest roostet katusel ei paista. Targemad teavad rääkida, et tegemist on Toode firmast pärit Eestis tehtud plekiga.

Kuna siin on katusekividest juba juttu, siis uudishimu rahuldamiseks küsiks ühe küsimuse- kas katusekivi vorm mõjutab kivi vastupidavust pingetele? Mõtlen selle all just lainelise ja sileda võrdluses nagu esimese suvalise otsingu alt tuli välja Bendersi toodangust Palema ja Carisma. Ahjaa, veel küsiks, et kas katusekivi pinnaviimistlus mõjub kivide vastupidavusele/purunemisele nagu Benderit vs Candor? Minu arvates mõjub, sest töötlemata kivi on altim vastu võtma ja kinni hoidma igatsugu sademeid ja sodi ja eriti just kevadeti kui hakkab ööpäeva jooksul esinema suuremaid temperatuuride kõikumisi.

...et hakata projekti tegema ning katust viilu ajama....

Üsna tõenäöliselt on sellise tegevuse tulemuseks "visuaalne porno"

...Isamaja kokku lükata ei kavatse...

Minu isa ja ema elavad
Tean, et nende nõuka aja lõpul valminud maja jääb mulle
Ma seda kokku lükata ei kavatse kuid kohe kindlasti endale seda ei soovi (ka rb lagedega, kuid mõttetute täiskeldritega, mõttetu suurusega, mõttetu ebaratsionaalse / -optimaalse planeeringuga, mõttetute korrustega, mõttetu suure garaažiga jne) ja hoobilt läheb müüki (ja ka isa /ema teavad seda)

xxx111 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 08:02

abe kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 05:45

kunn24 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 00:46 Kivikatus nõuab massiivsemat aluskonstruktsiooni. See tuleb ka hinnavahesse arvestada.

Kõiki koormusi arvestades on vahe suhteliselt väike, alla 10% https://valtsplekk-katus.ee/kas-sa-tead ... aterjalid/

Kõige hullemad on andmed milles on "pooltõed" - pigem olgu üldse olemata, et mitte eksitada
See viide on just selline näide...

Millised on pooltõesed andmed viites?

Millised on pooltõesed andmed viites?

Ei tuule ega lumekoormust ei saa anda absoluutväärtusena

- Tuulekoormus on erinev sõltuvalt maastikutüübist, hoone kõrgusest, katuse tsoonidest
- Tuulekoormus mõjub mõlemat pidi ja tsooniti erineva väärtusega
- Lisaks tuulekoormuse välisrõhuteguritele on olemas ka siserõhutegurid - kas neid arvestada või mitte ja mis väärtusega otsustab insener (äärmuslik näide on nt lennukiangaar esiküljel kogu hoone laiuses paiknevate ustega kus nt siserõhutegurite ja välisrõhutegurite summa sh ilma lumeta andis määrava kombinatsiooni nii fermide alumise vöö ja sidemete dimensioneerimiseks kui vundamentide ankurduse määramiseks)
- Lumekoormus on sõltuv katuse kujust sh katuse kõrguse muutustest
- Lumekoormusel on erinevad kujutegurid ka sümmeetrilisel katusel st on erinevad kombinatsioonid (nt võib saada määravaks hoopis kombinatsioon kus lumi on vaid poolel katusel ja tuul sellelt poolt surub ja teiselt poolt imeb)
- Tuule- ja lumekoormus ei mõju max väärtustena koos vaid vastavates koormuskombinatsioonides vastavate kombinatsiooniteguritega

JNE

Miks katused lendama kipuvad?
http://www.coptercam.ee/mudellend/3_aerodunaamika_2.htm

xxx111 kirjutas: ↑29 Jaan 2023, 13:34

Millised on pooltõesed andmed viites?

Ei tuule ega lumekoormust ei saa anda absoluutväärtusena

- Tuulekoormus on erinev sõltuvalt maastikutüübist, hoone kõrgusest, katuse tsoonidest
- Tuulekoormus mõjub mõlemat pidi ja tsooniti erineva väärtusega
- Lisaks tuulekoormuse välisrõhuteguritele on olemas ka siserõhutegurid - kas neid arvestada või mitte ja mis väärtusega otsustab insener
- Lumekoormus on sõltuv katuse kujust sh katuse kõrguse muutustest
- Lumekoormusel on erinevad kujutegurid ka sümmeetrilisel katusel st on erinevad kombinatsioonid (nt võib saada määravaks hoopis kombinatsioon kus lumi on vaid poolel katusel ja tuul sellelt poolt surub ja teiselt poolt imeb)
- Tuule- ja lumekoormus ei mõju max väärtustena koos vaid vastavates koormuskombinatsioonides vastavate kombinatsiooniteguritega

JNE

Aga võrreldud on ju samasuguseid katuseid, katusekate vaid erineb. Lingil toodud ka andmed, mille põhjal arvutus tehtud. Väide, et kivikatuse koormus on vaid alla 10% suurem, pädeb ikka?