Pressliitmikuga torustiku garanteeritud kasutusaeg.

[pikk88]

Olen otsinud vastust küsimusele kui pikk on tootjapoolne garanteeritud kasutusaeg nii teraspresstorudele-liitmikutele, vasest pressliitmikutega torustikule-liitmikele kui ka roostevabale süsteemile. Siiani pole vastust leidnud. Uurisin Febist ja sealt väideti esmase hooga, et see süsteem on igavene, kuid kui tundsin muret mis saab siis kui liitmikus olev kummitihend oma aja ära elab siis lubati asja uurida. Õhtupoole helistati tagasi ning teatati, et nemad vastavat infot leida ei suutnud, kuid vasktorustik peaks 50 aastat ikka vastu pidama. Ütlesin siis, et mul olemas juhus elust enesest, kuidas 17 aastaga sõi vesi joodetud vasktorustikku kaks nõelatorke suurust auku sisse ning süsteem hakkas seina sees lekkima. Nüüd vaja torustik ilmselt asendada seina pealse variandiga ning tekkiski küsimus, kaua kestab näiteks roostevaba pressliitmike süsteem? Arvata võib, et vask ja kroomitud vask kestab samuti umbes 20 aastat, mitte rahvasuus leviv legend poolest sajandist. Siiani kõige töökindlam torustik, millega olen kokku puutunud, on Uponor Wirsbo, kuid nood torud ei jää seina peal silmale kuigi kaunid vaadata. Alupexiga sama häda nagu vasega. Kui need riputad seinale ja sinna külge hakatakse kuivatamiseks lappe ja nuustikuid ritta sättima muutub toru pind aja jooksul inetuks ning kui komistamise käigus mõnest torujupist kinni rabatakse siis paindub see päris ilusasti ja väga lihtsalt hakkab ka liitmik lekkima. Seepärast jäid hetkel sõelale roostevaba presstoru ja teoreetiliselt ka pressitav vask. Onninenist sain vastuseks päringule klassikalise jutu, et kui toode on paigaldatud kvalifitseeritud ja sertifitseeritud paigaldajate poolt siis antakse garantii ühe viisaastaku jagu, kuid kui palju garanteerib tootja oma süsteemile, selle vastuse jäid nad võlgu. Ehk oskab keegi selle infoga aidata?

[Ac457765]

Kas (soojast) tarbeveest on jutt? Kasutusaeg sõltub ka vee keemilistest omadustest ja vee voolukiirustest torus ehk siis liiga väikese või piiripealse läbimõõduga toru kulub kiiremini läbi eriti just põlve/kolmikukohtadest.

[ping]

Olen otsinud vastust küsimusele kui pikk on tootjapoolne garanteeritud kasutusaeg nii teraspresstorudele-liitmikutele, vasest pressliitmikutega torustikule-liitmikele kui ka roostevabale süsteemile. ...

Vast aitab juriidilise sõna "garantii" asemel otsida tehnilist mõistet "planeeritud tööiga", mis peaks täpsemalt kirjeldama seadme ajalist kestvust?

[ifffff]

Siiani kõige töökindlam torustik, millega olen kokku puutunud, on Uponor Wirsbo, kuid nood torud ei jää seina peal silmale kuigi kaunid vaadata.

Wirsbo töökindluses ma ei kahtle, kuid tsingitud klassikalised terastorud mis on takuga kokkukeeratud olid ammu enne Wirsbot ja kui neid just ära pole lammutatud kestavad nad kenasti siiani.

edit:kirjavead

[Ac457765]

Tsingitud terastorud tarbeveesüsteemis ei ole hea valik. Pigem tundub, et ilma tsinkimata terastorud peavad paremini vastu, kuid tarbevee jaoks tänasel päeval ei kasutaks ka seda.

[Prill]

Garantii on jah rohkem juriidiline termin, kus seadusandja kohustab tootjal oma praagi teatud aja jooksul kõrvaldama-korvama, või tootjad ise pakuvad pikemat garantiid, et konkurente edestada.
Tuhlasin huvipärast Henco lehel ja neil on enamus infot olemas (https://www.henco.be/en/downloads), oma torusüsteemide elueaks pakuvad vähemalt 50 aastat, kui toru on ekspluateeritud õigetel tingimustel (rõhk, temperatuur jm).
Lisaks on neil tehasegarantii 10 aastat, mis kehtib juhul, kui on tõestatud, et rike on tootmise/tehase praak. Praktikas võib toode kahjustuda nii transpordil, hoiustamisel, paigaldusel kui valel ekspluatatsioonil, a'la lapsed kõõluvad radika torul ja ennäe imet "50 aastat" süsteem annab kuskilt juba järgi, ja kes teeb pärast kindlaks kas pressliide oli tehasepraak või talus korduvaid erakorralisi koormusi-vibratsioone.
Lisaks jäi henco puhul silma, et tootja kasutab erinevaid ISO süsteeme, mis võivad olla alates tootmise juhtimisprotsessidest kuni materjali hindamiseni - mille eesmärk vist on umbes nagu audit raamatupidamises, kus kolmas sõltumatu osapool hindab kas ettevõte vastab teatud reeglitele ja kas peab neist kinni.
Lisaks juriidiliselt henco on oma tootmise&toodangu ka kindlustanud, et kui peaks juhtuma halvim ja tekitatakse suurem kahju, on selle korvamiseks kindlustus. https://www.henco.be/sites/default/file ... 202023.pdf

Lõppude-lõpuks ei olevat siin ilmas midagi kindlat (va surm ja maksud ) ja isegi NASA on projektides põrunud, kus töötavad helged pead ja kõike kontrollitakse täie rangusega sh suht rängad füüsilised katsed kosmosenodile.
Kõik mis on inimesega seotud ei oma 100% kindlust, ja enamus tootmises on isegi kindel praagiprotsent millega lepitakse.
Selle pinnalt võiks vastu küsida, aga sina pikk88, kui pikka garantiid sina oma tehtud tööle annad - kas julged garanteerida, et iga sinu puudutatud töötulem kestab kindlalt 2-10-50 või enam aastat. Või mis sa kostaksid kliendi jutu peale, kes nõuab et annaksid oma tööle garantii nt kümned aastad - kas tuleb lubadus kergelt või hakkad slikerdama, et oleneb asjaoludest ja keegi võib su tööd käppida ja üldse sina ei saa vastutada, sest kasutad teiste toodetud materjale, tööriistu ja õpetatud töövõtteid, mis võivad osutuda puudulikeks ja mõjutada ka sinu töö tulemust.

[suvaline]

Üks tegelane hetkel Eestis otsib C6 klassile sobivat torustikku, lähima 30a jooksul ei tohi olla luubiga tuvastatavat roostet. Kullast torud sobivad? Tavaline olmes kanalisatsioonivee sarnane ollus, hõljuvaine puudub.

[Ac457765]

Happekindel roostevaba teras- elab meist kõigist kauem.

[pikk88]

Kas (soojast) tarbeveest on jutt? Kasutusaeg sõltub ka vee keemilistest omadustest ja vee voolukiirustest torus ehk siis liiga väikese või piiripealse läbimõõduga toru kulub kiiremini läbi eriti just põlve/kolmikukohtadest.

Jutt on üleüldisest hoonesisesest veevärgist. Nii soojast, kui ka külmast. Tsingitud torude vastu tundsin huvi lihtsalt isiklikust uudishimust. Hetkel keskkütte paigadamisega ise ei tegele, kuid kui juba uurida vase ja roostevaba eluea kohta siis miks peaks otsingust tsingitud torud välja jätma? Lihtsalt seepärast, et neid joogivee tarbeks ei kasutata? Kuid küttesüsteemi tarbeks peab ju ka mingi ettenähtud kasutusaeg olema määratud. FEBist väideti mulle esmase hooga sarnast juttu juba tsingitud torude kohta. Et need on igavesed, kuid neid saab kasutada vaid suletud küttesüsteemis mis töötab nn puhta vee pealt. Muidu sööb korrosioon ümmarguselt aastaga need torud läbi.
Happekindel roostevaba võib küll kõigist huvilistest kauem elada, kuid ka selle toru liitmikud sisaldavad kummist tihendit. Samuti on nendega see häda, et neid ju ei toodeta? Või siis vähemasti meie maal ei turustata, sest ei ole siiani märkanud, et mõni müüja reklaamiks happekindlat roostevaba presstorustikku. Roostevaba turustajaid on Tartus üldse vähevõitu. Näiteks FEBist öeldi, et neil on mõned üksikud detailid pealinna kesklaos saadaval, kuid põhimõtteliselt nad selle süsteeminga ei tegele.

Garantii on jah rohkem juriidiline termin, kus seadusandja kohustab tootjal oma praagi teatud aja jooksul kõrvaldama-korvama, või tootjad ise pakuvad pikemat garantiid, et konkurente edestada.
Tuhlasin huvipärast Henco lehel ja neil on enamus infot olemas (https://www.henco.be/en/downloads), oma torusüsteemide elueaks pakuvad vähemalt 50 aastat, kui toru on ekspluateeritud õigetel tingimustel (rõhk, temperatuur jm).
Lisaks on neil tehasegarantii 10 aastat, mis kehtib juhul, kui on tõestatud, et rike on tootmise/tehase praak. Praktikas võib toode kahjustuda nii transpordil, hoiustamisel, paigaldusel kui valel ekspluatatsioonil, a'la lapsed kõõluvad radika torul ja ennäe imet "50 aastat" süsteem annab kuskilt juba järgi, ja kes teeb pärast kindlaks kas pressliide oli tehasepraak või talus korduvaid erakorralisi koormusi-vibratsioone.
Lisaks jäi henco puhul silma, et tootja kasutab erinevaid ISO süsteeme, mis võivad olla alates tootmise juhtimisprotsessidest kuni materjali hindamiseni - mille eesmärk vist on umbes nagu audit raamatupidamises, kus kolmas sõltumatu osapool hindab kas ettevõte vastab teatud reeglitele ja kas peab neist kinni.
Lisaks juriidiliselt henco on oma tootmise&toodangu ka kindlustanud, et kui peaks juhtuma halvim ja tekitatakse suurem kahju, on selle korvamiseks kindlustus. https://www.henco.be/sites/default/file ... 202023.pdf

Henco võib küll tagada oma toodetele 50 aastat või siis tehasegarantiid 10 aastat, kuid kiirkorras tehtud otsinguga ei märka nagu, et keegi müüks meie maal Henco toodetud süsteemi.
Üldiselt on tootjaks märgitud A-Press või Geberit, Sanha või VSH kuid nende tootjate kasutusea kohta ei õnnestunud mul mingit infot leida. Seepärast sai ka siia teema tehtud.
See kui pikka garantiid mina oma tehtud töödele pakun ei ole siinse pealkirja järgi arutlusteemaks, kuid viimasel ajal pole pidanud mingit konkreetset kuupäeva või tähtaega välja käima, sest on kokku lepitud, et kui on pretensioone või küsimusi minu tehtud tööde kohta siis võtab inimene minuga ühendust ning leiame lahenduse mis rahuldab meid mõlemat.
Ping otsisin ka torustiku planeeritud tööiga, kuid ainsaks nö kiirkorras leitud vasteks kujuneski Onnineni välja käidud viisaatak. Ise kujutan ka ette, et optimaalne kasutusaeg võiks tänapäeval oma 20 aastat ikka ära olla, kuid kukalt kratsima võttiski see, et ei suutnud leida ühtegi firmade poolt välja käidud vekslit nende poolt toodetud süsteemide kohta.

[ifffff]

Tsingitud terastorud tarbeveesüsteemis ei ole hea valik.

Ma puhtalt uudishimust - mis tsingitud torul tarbeveesüsteemis viga on?

[Prill]

Henco võib küll tagada oma toodetele 50 aastat või siis tehasegarantiid 10 aastat, kuid kiirkorras tehtud otsinguga ei märka nagu, et keegi müüks meie maal Henco toodetud süsteemi.
Üldiselt on tootjaks märgitud A-Press või Geberit, Sanha või VSH kuid nende tootjate kasutusea kohta ei õnnestunud mul mingit infot leida. Seepärast sai ka siia teema tehtud.

Njah, saadavuse osas ei ole tõepoolest kursis, enda veevärgi ja keskkütte torusid 2004 ehitasin, oli Henco kaubamärk meil täitsa saada, kusjuures toona neid alternatiivseid Hiina analooge oli palju vähem ja teise firma toru nagu ei mäletagi, et valida olnuks. Dekaad+ hiljem, II korruse torustiku lasin teha profil torumehel ja tema kasutas analoog liitmikke, väidetavalt ei olevat olla ühtegi probleemi nendega - eks tuleb uskuda oma ala eksperte-proffe, igaksjuhuks enamus liited lasin teha selle tarbeks rajatud hooldusluugi taha seinas, ainult 6 radika kolmikut on radika juures kipsi taga. Isegi toru põlve kohad väänasin ise ette ja näitasin, et mahub ilma presspõlveta toru seina taga/sees pöörama küll, torumees oli selles suhtes nõus, et mida vähem liiteid seda kindlam-parem.
Henco kohta otsing kasinalt, aga midagi annab, kas tõele vastab ja just sinu otsitav, on iseküsimus.
https://www.bauhaus.ee/toru-henco-rixc-20-x-2-mm.html
https://www.vabadusepood.ee/tootekatego ... rud-henco/
https://vabadusepood.ee/tootekategooria ... ud/page/4/
https://www.bauhaus.ee/kute-vesi-ja-ven ... esults=yes

[Ac457765]

Happekindel roostevaba võib küll kõigist huvilistest kauem elada, kuid ka selle toru liitmikud sisaldavad kummist tihendit. Samuti on nendega see häda, et neid ju ei toodeta? Või siis vähemasti meie maal ei turustata, sest ei ole siiani märkanud, et mõni müüja reklaamiks happekindlat roostevaba presstorustikku.

Roostevaba pressitavat torustikku müüakse küll, INOXPRES (Onninenis ja ka mujal) ja seda võib ka tarbeveel kasutada, kummitihendite eluiga ei oska tõesti öelda, garanteeritult meist kõigist kauem elab kokku keevitatud roostevaba torustik.

Ma puhtalt uudishimust - mis tsingitud torul tarbeveesüsteemis viga on?

Ei tea mis on kehva vastupidavuse põhjuseks, aga pakun, et tsink on selline üsna aktiivne metall, mis kergesti reageerib tarbevees oleva hapnikuga ja on mulje jäänud, et kui süsteemis on muust metallist torusid/liitmikke, siis tsink on see mis kõige kergemini "alla annab". Näiteks kui on olnud tsingitud terasest ja tavalisest terasest torud läbisegi, siis äkki mingi elektrokeemilise korrosiooni tõttu tsink üsna kiirelt "annab alla". On kogemus, et vahetasin ühes kohas läbi olnud tsingitud terasest tarbevee torulõigu ja 7 aastaga juba oli vahetatud torul esimene auk sees.

[suvaline]

Päris nii ikka pole, et "garanteeritult meist kõigist kauem elab kokku keevitatud roostevaba torustik". Kui pole keevitatud õiges gaasikeskkonnas, passiveeritud, tehtud radioloogilist kontrolli, jne jne, siis hakkavad keevitused "pissima" täpselt garantiiaja möödudes. Aga kuidas sa passiveerid seestpoolt keevitust kahte 3m sirget toru kokku keevitades?

[Ac457765]

Igat asja on võimalik s*tasti teha. Võrdleme ikka võrreldavatel alustel, samamoodi nagu kui tehakse torustik tsingitud terasest või muust materjalist täiesti nõuetekohaselt ja proffide poolt, kõik on ka roostevaba puhul tehtud nõuetekohaselt ja professinaali(de) poolt, mitte suvaline külamees ei tulnud suvalise kuurinurgast leitud elektroodiga keevitama.

[pikk88]

Teemaks on siiski pressitavate liitmikega torustik mitte keevitatavav liidesed või komposiitplastikust torustik. Ei loe nagu välja, et need meie maal pakutavad roostevabad presstorud oleks happekindlast metallist. Ning isegi kui on siis paraku jääb ikkagi lahtiseks see, kui kaua kestab kummitihend liitmikus?

[Ac457765]

Teemasse on toodud keevitatav roostevaba toru näitamaks, et kui roostevaba presstorustik ei sobi oma eluea poolest, siis keevitatav võimaldab pikemat kasutusaega. Peamiselt just kummitihendite puudumise tõttu. Kaua see kummitihend kestab, ei oska vist keegi öelda, võibolla oleneb ka temperatuuridest ja rõhkudest. Isiklikult arvestaksin 25 aastaga. Onnineni roostevabad presstorud on happekindlast materjalist.

[ping]

... Ning isegi kui on siis paraku jääb ikkagi lahtiseks see, kui kaua kestab kummitihend liitmikus?

Kui kasutada sõrmustega kokkukruvitavaid liiteid, siis ju kummidetailid puuduvad.
Veel võib torud kokku joota.

Juba vanasti joodeti (valati) malmist surveveevärgi torud kokku. (Olen ise näinud malmtorude tinaga ühenduse tegemist.)

[Urmas]

Väga hea teema kasutaja pikk88 poolt. Kui siit teemast käis läbi torudele tootja poolt garanteeritud 50 aastat, kuid tihendite kohta ei silpigi, siis täna sündinutel oleks vägagi mõtekas valida endale torulukksepa elukutse. Neid lekkeid hakkab varsti tulema tervete uusarenduste-kortermajade kaupa ja tööd jätkub pensini.

[Alexy]

... Ning isegi kui on siis paraku jääb ikkagi lahtiseks see, kui kaua kestab kummitihend liitmikus?

Kui kasutada sõrmustega kokkukruvitavaid liiteid, siis ju kummidetailid puuduvad.
Veel võib torud kokku joota.

Juba vanasti joodeti (valati) malmist surveveevärgi torud kokku. (Olen ise näinud malmtorude tinaga ühenduse tegemist.)

Jah, kõik õige. Ka tavalised malmist kanali torud temmiti ära ja valati tinaga üle. Esimese vabariigi aeg näiteks, olen Tabasalus ühel majal kanalit teinud, kus just nii toimetatud. Seega mitte ainult linnades Survemalmiga oli enamasti siinkandis siiski kummitihendid kanalil ja tinaga veel(andmed on vanad muidugi..20a). Vanim wirsbo ühendus on mul endal igapäev silme ees ja tema eluiga on tänaseks 28 aastat. Vanim sõrmusega tehtu on sama vana. Ühtegi joodetavat pole kahjuks, et võrrelda. Mis puudutab metallsukaga voolikuid...kasutan jätkuvalt, vanimad on 26a vanad oma tihenditega, üks 3/4 on purunenud (boileri pealevool, tekitas kerge kaose) ja wc poti pealevoolul läks võrk puruks, vahetasin enne purunemist. Eks endale said ju kõige paremad jupid kogemuse järgi, aga...Orase voolikuid usaldaksin, Gustavsberg on nii ja naa....itaalia-hiina toodangut tuppa ei pane enam. Üldiselt on kallis tootja seni olnud kestev, veeautomaate olen vahetanud(kõige odavamad), rõhu andur -lüliti on Danfossi oma...93 aastast, vahetan kohe uut pumpa ostes vana vastu

Igasugu "moodsad" kummitihendide ja pressitavate liidetega kahjuks-õnneks kokkupuude väike, ainult jooksev jooksvate remont tuttavatel. Endale ei paneks, enne kasvõi wirsbo plast nublakad, need seni pole petnud. Endal muidugi metallliitmikud...

[Urmas]

Jah, kõik õige. Ka tavalised malmist kanali torud temmiti ära ja valati tinaga üle. Esimese vabariigi aeg näiteks, olen Tabasalus ühel majal kanalit teinud, kus just nii toimetatud. Seega mitte ainult linnades

Tere tulemast II Eesti Vabariiki! Praeguses EV-s käivad asjad teisiti.

[pikk88]

Hetkel tekitaski küsimuse see konkreetne pressliitmikutega süsteem. Sõrmustega ning joodisega lahendatud liitmikud on ju teistsugune paigaldussüsteem. Mis sellest, et torud-liitmikud on valmistatud samast materjalist.-
Reaalsus on ka see, et kui vee kvaliteet on normaalne siis ei juhtu nende torudega ka üldjuhul nii kaua mitte midagi kuni keegi neid ei näpi ja ei kohenda. Jamad tekivad siis kui on tarvis midagi ümber ehitada või välja vahetada.
Suhtlesin ka ühe tuttavaga, kes paigaldab torusid teiselpool Soome lahte ning tema ei oskanud samuti selle kestvuse osas midagi muud arvata. Oletas, et 20 aastat ikka võiks kesta, kuid toonitas kohe, et Soomes on vee kvaliteet hoopis teine, kui meil. Teine sõber elab Võrumaa metsade vahel ning tema majapidamise vesi tuleb oma salvkaevust. Elamises on veekeetja vanusega 15+ aastat ning selle sisemus näeb välja nagu uus. Kuigi pole kordagi äädikaga puhastatud. Sama puhtus valitseb ka boileris ning WC loputuskastis.
Tartus elutseva sõbra vannitoas lekkima hakanud joodetud vasktorustikus tekkis ühe lühikese külmaveetrassi jupi peale samaaegselt kaks pisikese nõeltorke suurust auku. Trassi otsas asus pesumasin ja kraanikauss. Nende kaudu pritsis juuspeenike veejuga mis tegi seina sees hirmsat häält. Kuid isegi veemõõtja ei liikunud ringi. Kindlustunde lammutamiseks andis see, et kui korteri peakraan sai paariks minutiks suletud asendisse keeratud siis peale avamist tegi veemõõtja ketas pisikese, poolringi pikkuse võnke. Liitmikud-joodised olid kõik terved ja vannituba koos torudega ehitati aastal 2005-2006. Ning see on ilmselgelt alles algus.
Endal saab kõige vanem Wirsbo ühendus kohe kohe 20 aastat vanaks ning ka Soomes aega teeniv tuttav väitis, et pole ühtegi leket sellel süsteemil kohanud ega sellest kuulnud. Paar korda on mul endal õnnestunud ümberehituse käigus vana liitmikku niipalju väntsutada, et hakkas vaikselt läbi tilkuma, kuid see leke jäi umbes paarikümne minutiga kinni. Järelikult vastab see reklaam tõele, et tegemist on nn mäluefektiga plastikuga. Kuid see jutt läheb taas teemast kõrvale.

[Ac457765]

Hetkel tekitaski küsimuse see konkreetne pressliitmikutega süsteem. Sõrmustega ning joodisega lahendatud liitmikud on ju teistsugune paigaldussüsteem. Mis sellest, et torud-liitmikud on valmistatud samast materjalist.-

Võibolla ping mõtles seda, et need samad pressitavad terastorud ühendada messingist sõrmustega liitmikega. Need, mis on mõeldud vasktoru jaoks. Ei ole kasutanud, aga kuna mõõdud on samad (näit. 15, 18, 22 ,28), siis võib toimida.

[ping]

Hetkel tekitaski küsimuse see konkreetne pressliitmikutega süsteem. Sõrmustega ning joodisega lahendatud liitmikud on ju teistsugune paigaldussüsteem. Mis sellest, et torud-liitmikud on valmistatud samast materjalist. ....

Kõik pressliitmikud on selleks välja mõeldud, et kiirendada montaaži ja et selliseid liitmikke suudaks minimaalse kvalifikatsiooniga tööline, minimaalse hinnaga koostada ja arusaadavalt ei olegi need igavesed.

Mutrivõtmega koostatava liite jaoks on juba kõrgema kvalifikatsiooniga (kallimat) töölist vaja.

Keevitamise või jootmise jaoks veelgi kallimat töömeest.

Kõige kindlam oleks liitmikke mitte sulgeda konstruktsioonidesse ja siis on hilisem hooldamine lihtsam. (Mina ei jätnud mitte ühtegi toruühendust kättesaamatusse kohta ja kõik torud majas on ühest tükist.)

Hetkel tekitaski küsimuse see konkreetne pressliitmikutega süsteem. Sõrmustega ning joodisega lahendatud liitmikud on ju teistsugune paigaldussüsteem. Mis sellest, et torud-liitmikud on valmistatud samast materjalist.-

Võibolla ping mõtles seda, et need samad pressitavad terastorud ühendada messingist sõrmustega liitmikega. Need, mis on mõeldud vasktoru jaoks. Ei ole kasutanud, aga kuna mõõdud on samad (näit. 15, 18, 22 ,28), siis võib toimida.

Kui on tootmises torud, siis on nende jaoks ka liited olemas või tuleb vajadusel tellida vajalikud virblid treialilt.
AISI303 torud:
https://www.hydroscand.ee/ee_ee/product ... 04-1920-xx

[Urmas]

Kõige kindlam oleks liitmikke mitte sulgeda konstruktsioonidesse ja siis on hilisem hooldamine lihtsam. (Mina ei jätnud mitte ühtegi toruühendust kättesaamatusse kohta ja kõik torud majas on ühest tükist.)

Samale järeldusele jõudsin iseseisvalt potensiaalsele ämmale vannituba ümber ehitades, kus tegin vannitoa lae(moodul) alla kollektori. Mul on kahju, et oma ajal meie korteri ümberehitusel selle peale tulnud.

[Ac457765]

https://www.hydroscand.ee/ee_ee/product ... 04-1920-xx

Need konkreetsed torud paraku pole happekindlad (kui on mainitud "Roostevaba teras AISI303"). Hapniku- ja katlakivi-rikas kuum tarbevesi on metalli jaoks paras keemia ja eelistaksin happekidlat.