Ehitusfoorum

Palju on avaldatud arvamusi erinevate ventilatsiooni võimaluste rahalise maksumuse kohta aga vaataks numbreid ja võrdleks arvutuste tulemusi.

Näide 1)
Magamistuba põrand 12m2 ja ruumala 30m3.
Mõneks minutiks pärani avatud avatud akna kaudu vahetame toa +20C 30m3 õhku loomuliku konvektsiooni teel 0C temperatuuris oleva välisõhu vastu, ehk saavutame selle toa 30m3 õhu toatemperatuuri langemise 20C võrra.

Teades õhu erikaalu 1,226kg/m3 ja erisoojust 1012J/K*kg saame eeldada, et selle toaõhu temperatuuri langemisel 20C võrra lahkub ühekordsel õhuvahetusel ruumist sooja õhku 30m3, mille soojendamiseks on kulunud 0,21kWh energiat.

(Praktilised katsed on näitanud, et ühe akna mõne minutilise avamisega ühes toas, ei õnnestu saavutada nii suurt toatemperatuuri langust ja termomeeter näitab max 5C langust.)

Kui seda tuba tuba analoogselt akna avamisega ventileerida 3 kuu jooksul, iga päev 2 korda, siis saame selle toa sooja õhuga lahkunud koguenergia hulgaks maksimaalselt 37,8kWh talve 3 kuu jooksul.

Kui kasutada vent. agregaati 24h töös oleva 2x50W energiatarbega mootoriga, siis ainuüksi õhu liigutamiseks kuluks elektrienergiat kindlasti 216kWh 3 talvekuu jooksul.

Vent agregaadi elektri kuludele lisandub ka 2 korda aastas vahetatavate filtrite hind ja tuleb arvestada ka vent.seadme kasuteguriga erinevatel temperatuuridel.

Ehk paistaks nagu ventilatsiooniagregaadi vajadus väikses elamises, kus elavad 1-3 inimest on ventagregaadi majanduslik tasuvus vägagi küsitav?
Kui majas elutseb ka hulga loomi või suitsetatakse, siis on olukord erinev.

Muidugi tuleb elamus tagada märgruumide- ja pliidikubu väljatõmme ning hoones olevate küttekollete põlemisõhuga varustamine ja kogu ventilatsiooni teemat on vaja vaadata suures pildis, kogumina, kus näiteks ainult kass käib läbi välisukse 20 korda päevas sisse/välja.

Näiteks minul sõltuvalt välisseinte konstruktsioonist, langeb toaõhu niiskus alla 40% välistemperatuuri langemisel alla -5C ja seega peaksin elanuke tervise huvides ventilatsiooni külma ilmaga päris välja lülitama.

Siia alla võib igaüks oma arvutusi ja arutlusi tuua välja erinevate juhtumite kohta.

(Ventileeritava õhuga "soojuse liigutamise" kasutegurit tahtsin juba suvel näitlikustada numbritega, ventilatsiooniga ruumide jahutamise teemas, aga ilmad läksid nagunii jahedamaks ja ei tahtnud mõne rõõmu rikkuda.)

Mõned mõtted juurde:

1. Kui selliseid arvutusi teha, siis peaks ikkagi vahetatavad õhuhulgad panema võrdseks? Kas siis nii akna kui ka agregaadiga vahetad õhu toas 2 korda ööpäev (mida minu jaoks tundub ikka väga vähe); või siis eeldad nii akna kui ka agregaadiga näiteks 12 korda ööpäevas õhuvahetust. Ja siis saad arvutada, kui palju aken vs agregaat sa soojust ilmaruumi lased, palju see soojus maksab ja millal soojustagastus ennast ära tasub.

2. Minu agregaat võtab hetkel (150m2 maja, normidele vastav õhuhulk) 49W kokku (kaks ventikat + rootori mootor + elektroonika). Umbes 50% ajast jooksutame masinat madalamal kiirusel, siis kulub ka vastavalt vähem ventilaatoritele).

3. Aknaga tuba õhutades ei lange toas temperatuur õuetemperatuurini, kuna sa tegelikult ei suuda vahetada kogu toaõhku ette antud näites ja sisenev õhk soojeneb kiirelt tänu konstruktsioonidele (seinad, mööbel). Õhu soojusmahtuvus on väike.

4. Soojustagastusega ventilatsiooni kasutama hakates ilmselt jääb energiasääst väiksemaks, kui sa loodad, sest sul on suure tõenäosusega õhuvahetus toas liiga väike olnud ja nüüd normidega õhuvahetusega ikkagi koatad päris palju soojust. Näiteks hetkel minul: toas 23.5C, õues 0.1C, sissepuhe tuppa 16.1C. Ehk siis osa sooja läheb paratamatult ka soojustagastusega kaduma. Agregaat 55% võimsuse peal, millega sai süsteem ära tasakaalustatud ning õhuvahetus vastavalt normile. Neljaliikmeline pere, kõik taastutavad mingist rõvedast viirusest, värske ja mõnus õhk toas taastumiseks elementaarne.

5. Eelnevalt olid fresh klapid: magamistoad jäid hommikuks umbseks, elutuba oli OK. Tänase ilmaga oleks tubadesse sisse tulnud 0.1C kraadine õhk ja naabrite jutustamine läbi klappide.

keemik kirjutas: ↑02 Jaan 2023, 15:52 Mõned mõtted juurde:
... 5. Eelnevalt olid fresh klapid: magamistoad jäid hommikuks umbseks, elutuba oli OK. Tänase ilmaga oleks tubadesse sisse tulnud 0.1C kraadine õhk ja naabrite jutustamine läbi klappide.

Väljend "umbne" on väga laialivalguv ja subjektiivne mõiste, millel ei pruugi mõõdetavate suurustega suurt ühist olla.
Tean inimest, kellele töötav LED telekas toas või 2 kraadi tõstetud toatemperatuur muudab õhu nii "umbseks", et tema ei taha selles toas olla, kus suur telekas töötab või on töötanud.
Ehk inimene tunneb paarikraadist temp. tõusu toaõhu umbseks muutumisena.
Samamoodi nagu mõnel "neelab" radiaator õhust niiskust.

216kwh otseelektril on 15€ kuus, optimeerige singi sissevõttu või jätke kolm lõunat vahele. Ja võtke ökonoomsem ventseade

Natuke selline jalgratta ja auto võrdlus, kus jalgrattaga liikumine on reeglina alati odavam ja efektiivsem ent siiski eelistatakse massiliselt autoga liigelda.
Antud ventilatsiooni võrdluses tuleks mõõta ka õhukvaliteeti, võibolla piisavalt puhta õhuvahetuse jaoks tuleks akent avata 1x tunnis ehk pere peaks ventagregaadiga võrdväärse õhukvaliteedi saavutamiseks sisse seadma aknaavamise valvekorra.

See on küll tõsi, et inimeste enesetunne värske õhu suhtes võib olla väga erinev, näiteks pärast akende vahetust hakkasin hommikuti ärkama nö "paksu pea" tundega, selline väsinud ja pohmellis tunne. Aitas, kui magamistoa ukse ööseks lahti jätsin, hiljem ventagregaadi ja ventilatsiooni väljaehitamise järel probleem kadus lõplikult.
Samas naisel polnud mingit vahet ega "paksu peaga" ärkamist.

Sama on ka toatemperatuuriga, kus üks võib praalida 19C on paras ja üle selle palav, teine tunneb toas külma kui alla 24C langeb..

ping kirjutas: ↑02 Jaan 2023, 16:58

keemik kirjutas: ↑02 Jaan 2023, 15:52 Mõned mõtted juurde:
... 5. Eelnevalt olid fresh klapid: magamistoad jäid hommikuks umbseks, elutuba oli OK. Tänase ilmaga oleks tubadesse sisse tulnud 0.1C kraadine õhk ja naabrite jutustamine läbi klappide.

Väljend "umbne" on väga laialivalguv ja subjektiivne mõiste, millel ei pruugi mõõdetavate suurustega suurt ühist olla.
Tean inimest, kellele töötav LED telekas toas või 2 kraadi tõstetud toatemperatuur muudab õhu nii "umbseks", et tema ei taha selles toas olla, kus suur telekas töötab või on töötanud.
Ehk inimene tunneb paarikraadist temp. tõusu toaõhu umbseks muutumisena.
Samamoodi nagu mõnel "neelab" radiaator õhust niiskust.

Olin just saanud süsteemi tööle, kui ühel öösel ta lülitas end välja ca südaöö paiku. Hommikul ma seda veel ei teadnud (pult polnud veel keldrist tuppa veetud), aga tundsin ärgates suus haput maitset. Ja siis tuli meelde, et see oli tavaline enne süsteemi paigaldust talvisel ajal. Peale tsentraalse süsteemi käiku laskmist kadus see ära. Seostaksin selle CO2 taseme tõusuga toas. "Umbse" all igaüks mõistab vast erinevat asja ja inimese tundlikus on erinev. Ajateenistuses ütlesime, et näed, hommikul saad kirve õhku riputada, õhk on nii "paks".

Igaühel omad valikud ja midagi hukka ei mõista. Pakkusin lihtsalt omad mõtted juurde, et see teemaalgataja poolt tehtud arvutus ei ole minu meelest korrektne sellisel kujul.

Teema ei tulene mitte minu "isiklikust rahalisest huvist" vaid üldisest huvist elamute tervislikuse kohta.

Mulle tundub, et need kes "paksu pead" või imelikku maitset seostavad CO2 kontsentratsiooniga toaõhus pole ise CO2 taset oma toaõhus mitte kunagi mõõtnud.

CO2=E290 on tavaline looduslik mulligaas gaseeritud jookides:
https://www.google.com/search?q=CO2+E-2 ... e&ie=UTF-8

Looduslik kontsentratsioon välisõhus on ca 400ppm ja max lubatav kontsentratsioon tööruumide õhus Töökaitse eeskirjade kohaselt on EU's ja Eestis 5000ppm:
https://www.siad.com/safety/material-sa ... _initial=C

Koduse toaõhu kvaliteeti mõjutavad tänapäeval rohkem erinevad keemilised ühendid, mis lenduvad erinevatest ehitusel kasutatud materjalidest ning toas olevatest esemetest.

LK 22
1.6. Ruumiõhusündroom
Ruumiõhusündroom ehk “haige hoone” sündroom on nähtus, mille korral hoone elanikel
tekivad majas pidevalt viibides ebamäärased haigussümptomid. Üks sagedasemaid kaebusi
on palavus ja umbsus, samuti peavalu, apaatia, kontsentreerumishäired ning mitmesugused ülemiste hingamisteede ja limaskesta ärritusnähud. Need sümptomid on seotud teatud hoonetega.
Tervisekaebused ägenevad majas viibides, kuid leevenevad või kaovad majast
lahkudes (Indermitte).
Alates 1970. aastatest on täheldatud ruumiõhusündroomi puhanguid, mida võib seostada
konkreetsete majadega. Enamasti on need olnud büroohooned, kuid ka koolimajad, haiglad ja vanuritekodud. Sümptomid on suhteliselt kerged, mittespetsiifilised, ning neid on ka tavainimestel, kuid “haige hoone” elanikel esinevad need sagedamini.
Ruumiõhusündroomi puhanguid on sagedamini uutes, moodsates, energiasäästlikes majades, kus on mehaaniline kütte- ja ventilatsioonisüsteem (Indermitte).
Hoolimata paljudest läbiviidud uuringutest on raske kindlaks teha mingit kindlat
ruumiõhusündroomi põhjust.
Hoone ventilatsioonisüsteem on üks oluline võtmetegur, mis mõjutab hoone ja selle asukate tervist, kuna ventilatsioonisüsteem võib kaasa aidata saasteainete levimisele ja kontsentreerumisele ruumiõhus (Indermitte).
Võib öelda, et ruumiõhu sündroom ühendab endas selliseid omavahel seotud tegureid:
• ruumiõhus olevad gaasilised lisandid (keemilised ained polümeersetest ehitus- ja
viimistlusmaterjalidest, mööblist ning puhastus- ja pesuvahenditest, bioaerosoolid),
• hallitusseened ja nende laguproduktid,
• kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed,
• õhu temperatuur ja niiskus,
• müra,
• valgustus,
• ruumis viibivate inimeste tegevus ja nende tervislik seisund, jne.

Siin on kokkuvõtvalt kirjeldatud õhuteemat Eestis tehtud lasteasutuste uuringu näitel:
https://www.terviseamet.ee/sites/defaul ... nergia.pdf
Võibolla on uute majade äramärkimise põhjus kasutatud ehitusmaterjalides ja moodsatest materjalidest (kiiresti lagunevates) kodukaupades?

tabarabarap kirjutas: ↑02 Jaan 2023, 17:03 216kwh otseelektril on 15€ kuus, optimeerige singi sissevõttu või jätke kolm lõunat vahele. Ja võtke ökonoomsem ventseade

Kõigil ei ole nii soodsat püsilepingut enam ja võrgutasu tuleb ka maksta.
Universaalteenusega tuleb selle elektri hind 49 €.

216*0.21 = 45.36 / 3 = 15.12

...teemaalgataja võiks ikka jah võrrelda võrreldavaid asju. Lihtne küsimus, kuda saab odavam olla avatud aknaga ventileerimine samade õhukoguste juures(mugavusest me üldse ei räägi)! Kindlasti tuleb mõni sent kallim ventmasinaga õhutamine aga see pole ju teemaalgataja point. Aga ma väga ei imestagi, ehk aitab ka mustaks värvitud betoon laminaadi all kuidagi seda värsket hapniku tuppa tuua. Lõbusat jauramist

Jah, mul kulub ventilatsioonile sama palju nagu külmikule aastas, külmikut keegi välja ei kipu lülitama, paljudel ka mitu külmikut , sügavkülmad jne

Ma endal pistsin ventseadmele taimeri vahele ja ainult öösel läheb tööle min kiirusega. Talvel kütan ahjuga lisaks, võimalik, et see tõmbab läbi pragude värsket õhku juurde. Suvel tuleb nagunii aknad lahti teha (kui just konditsioneeri ei tule kasutada).